) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Swedbank AS (hageja) ja A. K. (kostja) vahel oli sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping (leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 3 000 eurot intressimääraga 18% aastas (lepingu põhitingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht 3. punkt). Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 25,340% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 18.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 16.04.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 3 253,74 eurot, millest põhiosa 2 999,76 eurot, intressi 183,60 eurot ja viivis 70,38 eurot Hageja palub mõista mõista A. K.-lt Swedbank AS-i kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 3 253,74 eurot, millest põhiosa 2 999,76 eurot, intress 183,60 eurot ja viivis 70,38 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 2 999,76 eurot alates 26.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 107,34 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 347,66 eurot, kokku 455 eurot) A. K. ´i kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja; mõista A. K.-lt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2 Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.10.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (25,340%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Kostja sõlmis 23.10.23 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx, mille krediidi kulukuse määraks on 25,340%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.