) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 21.08.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx (leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 43,35% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 799,00 eurot, intressimäära 15,9% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.02.2024, osamaksete arv 6, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 799,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 377,58 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 421,42 eurot. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. 21.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr. xxxx lepingujärgne krediidi kulukuse määr (43,35%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas 21.08.23.a sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403.4 lg 1 p 2, lg 3, 4, 6 järgi ega ole kontrollinud kostja reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid, mis võimaldanuks laenu saada kauba ostuks. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et laenuandja oleks tegelikult kontrollinud kostja reaalset sissetulekut, varalisi kohustusi, vaid lähtunud sellest, mis on tarbija talle andnud, tuginedes üksnes kostja esitatud andmetele ja taust.ee väljavõttele. Ei nähtu, et laenuandja oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtet, mis võiks ilmestada kostja reaalseid kulusid ja võimaldaks lg 6 alusel analüüsida antava laenu ja kohustuse omavahelist suhet ja kostja krediidivõimelisust. Hageja viited kostja teabe andmise kohustustele, ei vabastada laenuandjat oma kohustusi täitmast viitega üksnes laenusaaja teabe andmise kohustusle. Seega ei vabasta laenusaaja deklareeritud andmed laenusaajat põhjalikult ülalviidatud sätete alusel nõuda täiendavaid andmeid laenusaaja varalise olukorra, kohustuste kohta. Kuskil ei nähtu, et professionaalsel laenuandjal oleks olnud seda võimatu teha. Seega on hagiavaldus osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagejal (uus võlausaldja) on seega VÕS § 403.4 lg 7 alusel õigus nõuda põhivõlga ja seadusjärgset intressi ning seadusjärgset viivist, mitte kokkuleppelist viivist, kuivõrd VÕS § 403.4 lg 7 mõtte kohaselt loetakse vastutustundliku laenemise rikkumise korral intressiks seadusjärgne intress, tingimimusel, et lepingus ei ole intress seadusjärgsest väiksem. Hageja on esile toonud, et kokkulepitud intress oli seadusjärgsest intressist suurem. VÕS § 415 lg 1 mõtte kohaselt saab laenuandja nõuda intressiga võrdset viivist, kuid koostoimes VÕS § 403.4 lg 7, VÕS § 113 lg1 2. lausega saab ta nõuda seadusjärgset viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele, kuna on õiguslikult osaliselt põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu 421,42 eurot, intressi 15.12.2023 – 15.02.2024 (hagiavalduses märgitud intressi võla periood) eelnimetatud võlalt vastavalt 3,17 eurot ja seadusjärgset viivist perioodi eest 27.03.2024-27.08.2024 võlalt 421,42 eurolt vastavalt 22 eurot ning edsaspidiselt alates 28.08.2024
VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Lisaks saab ta nõuda sissenõudmiskulusid 30 eurot. 3
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hagi kuulus peaaegu täies ulatuses rahuldamisele (9,7% , 497,59/499,04*100). Seega jäävad hageja menetluskulud
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 315 eurot ja esindustasu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.
lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h, 169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 421,42 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 395 eurot (175+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele 4 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.