Obsah (6)

§ 632§ 187§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused

1. T. M. A. esitas 08.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks.
2. Pärnu Maakohus tegi 09.08.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 13.11.2024 määrusega anti tsiviilasi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. 01.12.2024 esitas hageja hagiavalduse. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates
4. aasta detsembrist.
5. 03.12.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagivastuse esitamiseks. Tsiviilasja materjalid on kostjale kättetoimetatud 11.05.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 2-24-128632 Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 5. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 08.08.2024 (vt ka Kõve, V. jt,

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). Üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (antud juhul maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Tagasiulatuvat elatist on võimalik sellisel juhul nõuda alates 08.08.2023 kuni 07.08.2024, kuivõrd alates 08.08.2024 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 2023.a detsembrist miinimummääras (PKS § 101). Alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 260,33 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega – lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot. Ka selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 01.04.2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud lapsetoetusega. Seega hageja tagasiulatuva elatise suurus alates 01.12.2023 kuni 07.08.2024 on 2257,17 eurot ning see kujuneb alljärgnevalt: - alates 01.12.2023 kuni 31.03.2024 elatis 1041,32 eurot (260,33 * 4); - alates 01.04.2024 kuni 31.07.2024 elatis 1150,88 eurot (287,72 * 4); - alates 01.08.2024 kuni 07.08.2024 elatis 64,97 eurot (287,72 / 31 * 7); 6. Edasiulatuv elatis alates 08.08.2024 kuni 31.03.2025 on 287,72 eurot ning alates 01.04.2025 on 301,74 eurot. Elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seadus § 17 lg 3) suuruse muutumisest. 3 2-24-128632 7. Hageja palus kohustada kostjat tasuma igakuise elatise hageja arvelduskontole. Viidatud taotlus on käsitletav kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena vastavalt

§ 445lg-le 1.

Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd hageja soov maksta elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud. Riigikohus on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Kuna hageja alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei ole teada hagejate seadusliku esindaja pangakonto numbrit, mistõttu kohus ei määra, millisele kontole tuleb elatist maksta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4