) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palub mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 22.01.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 250.22 eurot (baassumma 287.72 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad paluvad määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu viiendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr xxx AS-is LHV Pank selgitusega: „Elatusraha“. Kostja vastuväited Kostja tunnistab osaliselt nõudeid. Hagejad on kostjaga vähemalt kaheksa päeva kuus, mistõttu ei tule kostjal nõutavas määras elatist tasuda. Kostja on elatist pidevalt tasunud. Kohtuotsuse põhjendused I
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm 2 protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxx-aastane poeg ja ühine xxx-aastane poeg, kes elavad hagejate seadusliku esindajaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud elatise nõude
§-s 101 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik, xxx haridusega xxx, talle kuulub sõiduk xxx (2012. aastast) ja ta on xxx (dtl 170). Ainuüksi asjaolu, et kostja on hetkel töötu (vt dtl 170), ei ole aluseks miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Kostja ei ole esile toonud, et tema ülalpidamisel oleks täiendavalt alaealisi lapsi. Pooltel oli erimeelsusi laste suhtluse mahu osas vanematega. Sellest tulenevalt vaidlesid pooled ka miinimumelatise suuruse üle. Kuid 27.01.2026 toimunud istungil pooled nõustusid, et hagejad viibivad keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus kostjaga (vt dtl 169, dtl 170). Seega tuleb arvestada elatise suuruse määramisel
III Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis alates 22.01.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 134.28 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja kaheksa ööpäeva suhtlust, s.o 53,33% ajast). Põhjendatud on mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis alates 22.01.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 134.28 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja kaheksa ööpäeva suhtlust, s.o 53,33% ajast). Kuna vaidlust ei ole, et kostja on tasunud elatist 2025. aastal hageja I osas 1212.32 eurot ja hageja II osas 995.82 eurot ning jaanuaris 2026 hageja I osas 89.74 eurot ja hageja II osas 89.74 eurot (vt dtl 158 koos dtl 169 ja dtl 170), s.o hagejale I kokku 1302.06 eurot ja hagejale II kokku 1085.56 eurot, siis nimetatuga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et E A ja M A hagi S A vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. 3 Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena
Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks välja miinimumelatise alates 22.01.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 134.28 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot ja kaheksa ööpäeva suhtlust, s.o 53,33% ajast), millest on maha arvestatud
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu viiendaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole nr xxx AS-is LHV Pank selgitusega: „Elatusraha“. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis jäävad väljaspoole vaidlusalust ajavahemikku. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.