Obsah (4)

§ 100§ 96§ 97§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-11-10952 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A M hagi E M vast

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või Swedbank tagatiste kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127,82 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD Hageja seaduslik esindaja esitas kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust XXX sündinud poeg A M. Alates 2010.a kevadest ei osale kostja alaealise poja ülalpidamisel ning vabatahtlikult kostja elatist poja ülapidamiseks ei soovi anda. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse A M ülalpidamiseks summas 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. ASJA KÄIK Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte
3. märtsil 2011.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja seaduslik esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta tähtaegselt kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 4) nähtub, et Julia Mizarene ja Eduard Mizaras on alaealise lapse Andres Mizaras vanemad, seega on Julia Mizarene oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1) Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates 14.03.2011.a. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse A M (sündinud XXX.) ülalpidamiseks alates 14.03.2011 summas 139,01 eurot kuus, kuni A M täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik