Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-115142 Tsiviilasi AS Elenger

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2019 elektrimüügilepingu nr XXX (leping), mille alusel müüs hageja kostjale elektrienergiat tarbimiskohas xxx (mõõtepunkti kood xxx) vastavalt valitud hinnapaketi „Eripakett_kodu_tähtajatu_erimarginaal_0,15“ tingimustele. Lepingu p 4.1 kohaselt ostja tasub müüjale tarbitud elektrienergia eest vastavalt valitud hinnapaketi tingimustele ja tasudele. Hinnapaketi hind lepingu sõlmimisel oli Nord Pool Spot Eesti piirkonna börsihind + 0,15 senti/kWh (hind käibemaksuga). Lepingu kehtivus oli tähtajatu ja see jõustus

1. juunil
2. Praegusel juhul esitas hageja kostjale lepingu alusel alljärgnevad arved (mis vastavalt lepingule loeti kättetoimetatuks), mille kostja on jätnud põhjendamatult tasumata ja mida kostja ei ole ka vaidlustanud: arve nr 1004664516 kuupäevaga 05.11.2024 summas 256,83 eurot, maksetähtaeg 15.11.2024; arve nr 1004736231 kuupäevaga 09.12.2024 summas 43,81 eurot, maksetähtaeg 19.12.
3. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 300,64 eurot, mis on tekkinud tasumata arvete eest. Kostja ei ole lepingu tüüptingimuste punkti 5.6 kohaselt esitanud arvetele pretensioone. Elektrimüügileping lõppes 06.11.2024, kuivõrd hagejale tuli xxx-st teade võrgulepingu lõpetamise kohta. Võrgulepingu lõppemisel lõpeb ka müügileping. Kuivõrd kostja hagejale võlgnevust ei tasunud, edastas hageja nõude sissenõudmiseks xxx-le. xxx-le kohtuvälises menetluses kostja samuti võlgnevust ei tasunud, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Lepingu tüüptingimuste p 5.
4. kohaselt „Kui Ostja ei tasu arvet tähtaegselt, on Müüjal õigus nõuda Ostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 0,06% päevas“. Hageja nõuab kostjalt viivist arvestusega 0,06% päevas iga arve maksetähtajale järgnevast päevast. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga 45,29 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Hageja palub välja mõista kostjalt M K hageja AS Elenger Grupp kasuks põhivõlgnevus 300,64 eurot, viivised 45,29 EUR, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised põhinõudelt 300,64 EUR alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 30.07.2025, kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0.06% päevas iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja M K kanda ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista kostjalt M K AS Elenger Grupp kasuks 2 viivised menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.12.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja esindustasu 442,5 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

§ 175

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on elektrienergia müügilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 300,64 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt 3

§ 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 410 eurot (140+250+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4