Obsah (9)

§ 5§ 230§ 438§ 144§ 163§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-110449 Tsivi

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 24 415.68 eurot, millest põhivõlg on 11 970.68 eurot ja viivis 12 445.16 eurot, samuti palub hageja mõista kostjalt välja täiendava viivise 2 296.80 eurot perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole laenulepingut üles öelnud. Samuti pole hageja teavitanud kostjat hüpoteegi realiseerimisest ega käenduslepingu alusel tekkivatest kohustustest. 4 2-15-110449
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja Lai 9 Residence OÜ on 24.03.2014 sõlminud laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 (I köide, tl 21-22), mille alusel Lai 9 Residence OÜ on saanud hagejalt laenusummana 122 871.49 eurot ja kohustunud tagasi maksma 156 818.05 eurot. Lepingu tagatiseks on nimetatud laenulepingu muudatuse kohaselt korteriomand asukohaga Kaupmehe 14/Kentmanni 21/W.O 27, Tallinn, mille turuväärtuseks on 170 000 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et pooled on 24.03.2014 sõlminud käenduslepingu (I köide, tl 27-28), mille kohaselt on kostja käendanud Lai 9 Residence OÜ laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevat kohustust hageja ees.
3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud ja kas hageja nõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud.
4. Hageja on kohtule esitanud 28.07.2014 inglisekeelse lepingu ülesütlemise teate (I köide, tl 54-55), millest nähtuvalt on hageja XXX´i ja kostjat teavitanud asjaolust, et kuna laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevaid kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, viimase 4 kuu osamakseid ei ole tasutud ning laenusaaja ja kostja ei ole täitnud lubadusi osamaksete tasumiseks, siis ütleb hageja laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 üles, kui 11.08.2014 ei tasuta hagejale võlgnevust. Sama kirjaga on hageja XXX´i ja kostjat teavitanud, et juhul kui 11.08.2014 ei ole võlgnevust hageja ees tasutud või kui pooled ei ole saavutanud muud kokkulepet, alustab hageja 12.08.2014 laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Kaupmehe/Kentmanni/W.O 27, Tallinn, sundmüüki.
5. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole lepingut üles öelnud ja sellest tulenevalt ei ole kostja kohustus sissenõutavaks muutnud. Vastavalt VÕS § 195 lg 1 lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja väide, et 28.07.2014 ülesütlemise teates on üksnes märgitud, et kui nõuet ei tasuta või ei saavutata teistsugust kokkulepet hiljemalt 11.08.2014, alustab hageja sundmüüki tagatise suhtes, mis asub Kaupmehe/Kentmanni/W.O 27, XXX, on väär. Lepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt on hageja XXX´i ja kostjat teavitanud, et juhul, kui hageja nõue pole 11.08.2014 täies ulatuses tasutud, ütleb hageja lepingu üles tulenevalt lepingu punktist 12.1.
6. Laenulepingu nr 1077.0713.B muudatuse nr 1 üldtingimuste (I köide, tl 23 – 26) punti 12.1.2 kohaselt on hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda ja nõuda varalise kohustuse ja kõigi teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida koheselt lepingust tulenevaid mistahes kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuste mittetäitmist ka 7 pangapäeva möödumisel arvates vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Lai 9 Residence OÜ ei täitnud laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 tulenevaid kohustusi korrektselt ega tasunud osamakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajaks. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
7. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejat ei saa lugeda lepingut ülesöelnuks seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millisel viisil on kostjale ülesütlemisteade kätte toimetatud. Kohus märgib, et sisuliselt ei eita kostja ülesütlemisteate kättesaamist, vaid vaidleb vastu hageja poolt esitatud tõenditele, täpsemalt Eesti Posti kviitungitele, millest 5 2-15-110449 nähtub tähitud posti saatmine. Hageja on kohtule esitanud ka 28.07.2014 e-kirja (II köide, tl 41), millest nähtuvalt on hageja lepingu ülesütlemise teate edastanud kostjale e-posti aadressile XXX. Kostja on kõigis oma kohtule esitatud vastuväidetes oma kontaktandmetes märkinud muuhulgas e-posti aadressiks XXX. Sama e-posti aadress on kostja kontaktandmetena märgitud ka kostja esindaja esindusõigust tõendavas volikirjas (I köide, tl 152). Seega on kostja sisuliselt kinnitanud, et e-posti aadress on tema e-posti aadress, millisele saadetud e-kirjad ta kätte saab. Hageja on 30.04.2018 vastuses (II köide, t 33) kinnitanud, et kostja ise on hagejale oma e-posti aadressi andnud ja nimetatud e-posti aadressi kaudu on pooled varem suhelnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid e-posti teel ülesütlemisteatise kättesaamisele. Seega tuleb lugeda, et kostja on lepingu ülesütlemise teatise e-posti aadressilt XXX kätte saanud.
8. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Käenduslepingu (I köide, tl 85 – 86) punkti 3.1 kohaselt kohustub käendaja täitma laenulepingust tulenevaid võlgniku kohustusi kreeditori ees juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja/või nõuetekohaselt. Kuivõrd kostja oli ühtlasi laenusaaja, Lai 9 Residence OÜ juhatuse liikmeks ja seega seaduslikuks esindajaks, siis pidi ta teadlik olema asjaolust, et laenusaaja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt käenduslepingu punktile 2.1 on kreeditor kohustatud teavitama käendajat võlgniku poolse kohustuse täitmise käigust üksnes vastava taotluse saamisel. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kunagi hagejale vastava taotluse esitanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole teda käenduslepingu alusel lepingus ettenähtud korras nõude olemasolust ja tekkimisest teavitanud, leides, et hageja 28.07.2014 lepingu ülesütlemise teatist ei saa käsitleda tema teavitamisena käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest, vaid üksnes laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist nõudva teavitusena. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on 28.07.2014 edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles on kostjat teavitanud võlgniku täitmata kohustustest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkti 1.2.2 (I köide, tl 85) kohaselt juhul kui võlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub käendaja kandma kreeditori ees koos võlgnikuga solidaarset vastutust. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd pooled on lepingus kokku leppinud solidaarvastutuses, siis on kohus seisukohal, et 28.07.2014 teatist tuleb käsitleda ka ühtlasi kostja teavitamisena käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja täitma võlgniku kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates kreeditori sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja on 28.07.2014 teatises andnud tähtaja 14 päeva võlgniku kohustuste täitmiseks. Seega on hageja kostjat käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolust käenduslepingu p 3.2 kohaselt teavitanud.
9. Kostja väide, et hageja ei ole teda enne hüpoteegi realiseerimist käenduskohustuse täitmisest teavitanud, on samuti väär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja teavitas kostjat 28.07.2014 teatises muuhulgas asjaolust, et juhul, kui võlgnik või kostja ei täida 6 2-15-110449 laenulepingust tulenevat kohustust hiljemalt 11.08.2014, siis alustab hageja sundmüüki laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi suhtes.
10. Kostja väide, et ta ei saanud 28.07.2014 teatisest aru, et hageja soovib võla maksmata jätmisel asuda hüpoteeki realiseerima, kuna hageja kasutas nimetatud teatises sõna „foreclosure“, mis inglise-eesti sõnaraamatu kohaselt tähendab (hüpoteegi) väljalunastamisõiguse takistamist, on kohtu hinnangul otsitud ja paljasõnaline. Avalikult kättesaadava Google Translate otsingumootori kohaselt on sõna „foreclosure“ defineeritav kui protsess võtmaks üle hüpoteegiga koormatud kinnisvara, kui hüpoteegipidaja ei suuda laenumakseid tasuda. Asjaolu, et kostja tugineb sõna „foreclosure“ alternatiivsele tõlkele, ei tähenda, et hageja oleks 28.07.2014 teatise valesti sõnastanud.
11. Kostja on märkinud, et käenduslepingust ei tulene hageja õigus saata kostjale võõrkeelseid dokumente, mistõttu tuleb lugeda, et kostjat ei ole käenduslepingu alusel tekkida võivatest kohustustest teavitatud. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud kostja väide alust arvamiseks, et kostja ei saanud hageja 28.07.2014 teatise sisust aru. Kostja ei ole kohtule väitnud, et ta inglise keelt ei valda. Võttes arvesse asjaolu, et hageja ja Lai 9 Residence OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga Tallinn, Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11 omanikuks oli Tšehhi Vabariigis elav XXX, samuti on kostja esindaja 28.03.2016 e-kirjas (I köide, tl 104) kohut teavitanud, et kostja viibib juba pikemat aega Hispaania Kuningriigis, siis on kohtu hinnangul usutav, et kostja valdab võõrkeeli, sealhulgas inglise keelt.
12. Kostja väide, et temal kui käendajal on tekkinud kahju, kuna hageja ei andnud kostjale võimalust laenulepingu tagatiseks olevale korteriomandile ostja leidmiseks, kes oleks nõustunud korteriomandi kallima hinna eest ostma, on paljasõnaline ja tõendamata. 12.12.2014 kinnisasja arestimise aktist (II köide, tl 35 – 37) nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippus eespool nimetatud korteriomandi väärtuseks hinnanud 170 000 eurot. Laenulepingu nr 1077.0713.B muudatusest nr 1 (I köide, tl 21) nähtuvalt on hageja ja Lai 9 Residence OÜ-t esindanud W.O kokku leppinud lepingu tagatiseks olnud korteriomandi turuväärtuses seisuga 24.03.2014 170 000 eurot. 23.04.2015 kordusenampakkumise aktist (I köide, tl 31 – 36) nähtuvalt on Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11 asuv korteriomand müüdud kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot. TMS § 100 lg 1 kohaselt enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. Vastavalt TMS § 100 lg 5 teisele lausele võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. Eespool nimetatud korteriomand müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot, mis moodustab 81,8% alghinnast, s.o 170 000 eurost. Asjaolu, et eksperthinnangust nr TLH001/02/18 (II köide, tl 2 – 17) nähtuvalt on ekspert hinnanud Kentmanni 21/W.O 27/Kaupmehe 14-11 asuva korteriomandi turuväärtuseks ajavahemikul oktoober
13. a – mai
14. a 177 000 eurot, ei tõenda, et kostja oleks suutnud korteriomandile sellise hinnaga ostja leida. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et eelnimetatud kinnistu müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 139 000 eurot, näitab, et esialgse enampakkumise hinnaga summas 170 000 eurot puudusid ostuhuvilised vaidlusaluse kinnistu ostmiseks, mis viitab asjaolule, et kinnistu väärtus ei pruugi olla oluliselt kõrgem selle müügihinnast kohtutäituri korraldatud enampakkumisel. 7 2-15-110449 Kohtule jääb arusaamatuks kostja seisukoht, et tal on tulenevalt VÕS § 14 ja § 115 lg 1 kahjunõue hageja vastu. VÕS § 14 käsitleb lepingueelseid läbirääkimisi. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjat teavitanud, et juhul, kui võlgnik ega käendaja kohustust hageja ees ei täida, asub hageja nõuet täitma laenulepingu tagatiseks oleva vara arvel. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalus otsida tagatiseks olnud varale ostjat. Asjaolu eest, et kostja jättis kõik võimalused käesoleva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kasutamata, ei vastuta hageja. Seega ei ole kostjale kahju tekkinud hageja süül.
15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.
16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 11 771 eurot ja viivise 12 848.36 eurot ning lisanduva viivise perioodi 24.11.2015 – 24.11.2016 eest summas 2 296.80 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on juhul, kui kohus peab hagi siiski põhjendatuks, palunud vähendada väljamõistetava viivise suurust. Kuivõrd hageja palub kostjalt välja mõista viivise suuremas ulatuses kui on hageja põhinõue, siis on kostja taotlus kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõude ulatuses, s.o summas 11 771 eurot.
17. Eeltoodust tulenevalt peab kohuspõhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 771 eurot ja viivise 11 771 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poole endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

8 2-15-110449

§ 177

lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 19. Hageja on kinnitanud, et tema poolt kantud menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1 000 eurot. Muid menetluskulusid hageja kandnud ei ole. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 2 596 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 9