) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas (RKTKo nr 2-21-13098, p 18-22) on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kostja poolt taotluses avaldatud andmetest sissetulekute ja väljaminekute osas ning maksehäireregistri andmetest. Kostjalt pangakonto väljavõtet või täiendavaid selgitusi ei küsitud. Kostja sissetulekuna on arvestatud 1169,72 eurot, igakuiste kohustustena 350 eurot ning leitud, et kostjale jäi vaba raha 819,72 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Sõlmitava lepingu alusel tuli kostjal tasuda 69,79 eurot. Seega oli kostja krediidivõimeline. Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kuid laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel ja 3 kättesaadavatel registritel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKo nr 2-14-21710/105, p 21). Kohus on seisukohal, et krediidiandja pidanuks kostja maksevõime väljaselgitamiseks täiendavat teavet küsima. Juba kostja avaldatus ja tuvastatud tegeliku sissetuleku suurus oli erinev, seega ei saanud krediidiandja eeldada, et kostja avaldatud väljaminekud vastavad tegelikkusele. Seda, millised olid kostja igapäevased majandamiskulud, kas kostjal oli ülalpeetavaid vms maksevõimet mõjutavaid asjaolusid kostja krediidivõimelisuse hindamisel kohtule esitatud andmete kohaselt analüüsitud ei ole. 5. Kuna kostja ei ole lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud, puudub vajadus VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse tegemiseks. Puuduvad tasutud summad, mille osas tuleks hinnata nende arvestamist põhisumma, intressi või muude kulude katteks. Nõude suuruse kontroll seisneb üksnes väljamakstud põhisumma ja võimaliku seadusjärgse intressi ja viivise hindamises. 6. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt oli intressimääraks 16% aastas, mis on suurem, kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduses sätestatud intressimäär. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude perioodil 12.09.2024. a – 27.12.2024. a üksnes seaduses sätestatud intressimäära arvestades summas 15,52 eurot ja jätab rahuldamata hageja nõude märgitud summat ületavas suuruses intressi väljamõistmise osas. 7. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel, mistõttu rahuldab kohus hagi perioodil 28.12.2024. a – 12.12.2025. a sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas üksnes 128,04 euro ulatuses. 8. Kostja ei tasunud lepingu alusel ühtegi makset ning kostjale on saadetud meeldetuletuskirju, mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks. 9. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt tuleb hageja nõue lepingutasu väljamõistmise osas jätta rahuldamata. 10. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1249 eurot, intress 15,52 eurot, viivis 128,04 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4 Kohus rahuldab hagi 88% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud. 12. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. 13. Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 240 eurot. 14. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 555 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulud 240 eurot), millest kostja kanda jääb 88% ehk 488,40 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 66,60 eurot (s.o 12% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda. 15. Vastavalt hageja taotlusele ja
lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.