KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Reelika Käis Tõlk - Prokurör Maarja-Liisa Kõiv (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-19-8340 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav M.G , isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp: 19.11.2019 19.04.2021 Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 22.09.2020 RESOLUTSIOON Jätta M.G temale Tartu Maakohtu 19.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-198340 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 19.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8340 tunnistati M.G süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 1 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 09.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5152 mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu vangistuse võrra ja M.G-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud vangistust alates 19.11.
- 29.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta M.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. M.G kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud 10 kuud, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku ütlustest ning vangla iseloomustusest ei nähtu üheselt, et kinnipeetaval oleks vabanedes kindel elukoht. Nii nähtub iseloomustusest, et 1) isik elas varem aadressil xxx. Antud korter kuulub emale ning hetkel elab seal vend. Tegemist on pisikese korteriga, kuid elada saab seal sellegipoolest. Korteris pesemistingimused puuduvad, käis korra nädalas ennast pesemas xxx asuva tuttava V. T. juures. Rahvastikuregistri kohaselt on M.G sissekirjutus alates 04.07.2018 Tartu linna täpsusega. 2) isik on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama sotsiaalkorterisse xxx. Ruumid aadressil xxx on varjupaiga kasutada ega ole käsitletav kindla elukohata. 3) 11.06.2020 telefonivestluse käigus rääkis A. P., et kinnipeetaval on vabanedes võimalik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on N. P. kuuluva korteriga, mille tegelik omanik on kinkelepingu alusel A. P. poeg. M.G õde rääkis, et tegemist on 1 -toalise kööktoaga, mis vajaks kapitaalremonti. Seega võib isikul puududa vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht, kus ka tegelikult elada saab ja mis vastab eluruumi tingimustele ning selle omanik on ka päri, et kinnipeetav seal elab. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Praegusel juhul kohus ei saa teha järeldust, et süüdlasele ka xxx võimaldatavad eluruumid on elamisväärsed, selle omanik on nõustunud süüdlasele eluruumi võimaldama. Hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest on kohtu hinnangul M.G puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Kinnipeetava käitumine on olnud pikalt kriminaalne ning alates 2012 aastast on muutnud kuriteod raskemaks. Vangistuses on ta samuti
- korda. Materjalidest nähtuvalt on ka vangistuses korduvalt olnud olukordi, kus eriarvamuste tekkimisel isik kehtestab ennast füüsilise vägivallaga – käesolev karistuski on mõistetud kaaskinnipeetava löömise eest. Isik on pannud toime rikkumisi ametnike solvamise ja ähvardamise näol. Kriminaalhoolduse all on rikkunud nõudeid ning käitunud agressiivselt, ähvardades ja solvates ametnikku. Samuti pani ta katseajal toime uue kuriteo ning mitu väärtegu. Toime pandud kuriteod näitavad selgelt, et isik ei väärtusta ühiskonna norme. Vangla hinnangul on sõnades olemas väline motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid käitumises see ei väljendu, kuna isik paneb endiselt ka vangistuses toime kuritegusid ja pehmendab enda vastutust probleemsete olukordade juures. Selliselt iseloomustatud kinnipeetavalt on igati alus karta uute kuritegude toimepanemist. Materjalidest ning isiku ütlustest nähtuvalt ei ole paraku kinnipeetava hoiakutes ka endiselt tegelikke muutusi toimunud. Isiku mõttemaailmas pole muutusi toimunud hoolimata temaga läbi viidud rehabiliteerivatest tegevustest. Nii on süüdlane endiselt kimpus distsiplinaarkaristustega, kehtivaid karistusi kohtuistungi toimumise ajal on 2: 18.02.2020 kartser 3 päeva vanglateenistuja solvamise, laimamise, ahistamise eest ning 08.04.2020 kartser 3 päeva muu rikkumise eest. Vangistuse jooksul on tema suhtes kohaldatud ka julgeolekuabinõusid ning lukustatud eraldi kambrisse. Kinnipeetav avaldas, et valvurid teda provotseerivad rikkumisi toime panema, endal süüd ei näe. Distsiplinaarkaristused vangistusasutuses ning isiku suhtumine näitavad, et isikul on raskusi ka rangetes tingimustes oma käitumise kontrollimisega ning tegelikkuses ta ei ole ka huvitatud enda käitumise seadusekuulekamaks muutmiseks. Ja isegi sotsiaalprogrammide läbiviijad avaldavad, et kinnipeetav ei ole võimeline läbima ühtki sotsiaalprogrammi täies mahus, ärritub kiiresti, tuleb iseennast väga jälgida ja mitte teha ega öelda midagi, mis võib kinnipeetavat ärritada. Seega on suur tõenäosus, et vabanedes jätkab isik talle omaste käitumisharjumustega, mis tema puhul on kriminaalsed ning päädivad suure tõenäosusega uue õigusrikkumisega. Kinnipeetaval on küll lähedased, kes saaksid Inglismaalt teda majanduslikult aidata, kuid kuna kinnipeetav on olnud varasemalt vägivaldne, kardavad isiku ema ja õde teda ega ole isikul ka vangistusasutuses külas käinud. Kinnipeetav on oma venna suhtes kasutanud vägivalda ning ähvardanud telefoni teel enda ema. Seega puudub kinnipeetaval vabanemisel toetav lähivõrgustik, kes suudaks teda seadusekuulekale teele suunata. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vajaks vabanemisel tugiisikut. Isiku suhtes läbi viidud ekspertiisidest ning vangla psühhiaatri arvamusest nähtub, et isik on xxx ja xxx ning kinnipeetav on kergesti ärrituv, tõstab häält. Frustratsioonitaluvus madal. Võib ülepiiriliselt ja agressiivselt reageerida ka suhteliselt tagasihoidliku elukondliku pinge korral, lähtudes oma isiklikest arusaamadest, mida süvendab ja raskendab xxx tingitud võimetus aru saada ja analüüsida kujunenud olukordi. Emotsionaalselt on ebastabiilne ja enesevalitsus püsivalt puudulik. Tundetu üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes, kohati pole võimeline ilmselt neid üldse aduma. M.G sõnade kohaselt tunneb ravimite toimel end rahulikumalt. Vangla psühhiaatri hinnangul on kinnipeetaval esinev xxx ja agressiivse käitumisega xxx xxx on kestev ja ravimatu seisund, mis säilitab kõrget riski ühiskonnaohtliku käitumise suhtes. Seega kui kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod langevad ohtlikkuse tasemelt "ohtlik" kuritegude alla, siis tulenevalt tervislikust seisundist ohtlikkuse tase tõuseb. Eeltoodu põhjal on ilmselge, et kriminaalhooldusele allutamine süüdlase puhul mingit vilja ei kanna ega anna lootust tema paremale taasühiskonnastamisele. Seega tuleb tal karistuse kandmisega jätkata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.G tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 19.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8340 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik