Obsah (6)
§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7404 Tsiviilasi K
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Üürileandja K. V. (hageja) ja üürnikud J. S. ja A. M. H. sõlmisid 10.09.2022 möbleeritud eluruumi asukohaga Xxxx, üürilepingu (Leping). Eluruum anti kostjatele üle akti alusel 10.09.
- 04.09.2023 edastas hageja seaduslik esindaja E. V. võlgnikele e-kirja, millega ütles Lepingu erakorraliselt üles 04.09.2023 Lepingu punktide 9.5.1 ja 1.6.1 alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga moodustas tasumata üürimaksete summa kokku 2 750 eurot. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud korduvalt (sh. 30.102023 ja 05.12.2023 e-kirjad) kostjate poole palvega üürivõlgnevus tasuda, kuid tulutult, ekirjadele ei pidanud kostjad vajalikuks isegi vastata. Mingeid vastuväiteid ei ole kostjad Lepingu ülesütlemise osas esitanud, kostjad on eluruumi hagejale tagastanud ja seega Lepingu lõppemise fakti osas poolte vahel vaidlus puudub. Igal juhul ei mõjuta Lepingu lõppemise tähtpäev ja õiguslik alus, kui kostjad peaksid selles osas esitama vastuväiteid, juba sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Lepingu p 1.4.1 kohaselt üürnik maksab eluruumi kasutamise eest üüri 550 eurot kuus ette hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks; p 1.4.2 kohaselt üüriarvestuse periood on 10 kuupäevast 10 kuupäevani ning lepingu kehtivuse esimene üür tasutakse Lepingu sõlmimisel summas 550 eurot arvestades perioodi 10.09.-10.
- Lepingu p 3.3 sätestab, et sh. üüri tasumisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,07% tasumisega viivitatud summast päevas iga viivitatud päeva eest või vastavalt teenuseosutaja poolt määratud protsendile. Kostjad on olnud üürimaksetega pidevas viivituses ja hageja esitab kostjatele ka viivise tasumise nõude. Kuivõrd kostjad on jätnud hageja pöördumised täielikult tähelepanuta oli hageja sunnitud tekkinud olukorra lahendamiseks ja vastava nõude esitamiseks pöörduma oma seadusliku esindaja kaudu professionaalse õigusteenuse osutaja ehk advokaadi poole, millega kaasnesid kulud õigusabile summas 360 eurot koos käibemaksuga. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjatelt tekitatud varalise kahju (õigusabikulu) hüvitamist summas 360 eurot koos käibemaksuga. Hageja nõue moodustab seega 10.05.2024 seisuga kokku 3818,40 eurot, millest üürimaksete võlgnevus on 2750 eurot, kahju hüvitamise nõue 360 eurot ja viivise nõue 708,40 eurot. 2 Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja K. V. kasuks võlgnevus 3110 eurot, viivis 708,40 eurot, viivis 0,07% päevas summalt 2750 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ning viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras summalt 360 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohtu selgitused Hageja esitas 19.08.24.a avalduse, milles teatas, et soovib loobuda kostja II A. M. H., isikukood XXX, vastu esitatud hagist. Kohus 30.09.2024.a kohtumäärusega lõpetas menetluse K. V. hagis A. M. H. vastu võlgnevuse nõudes seoses loobumisega. Menetlus kosta I osas jätkus. Hagiavaldus on kostjale I kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 07.08.2024.a. Menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 03.09.2024.a. Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Kohtukulud on
§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 490 € ja õigusabikulu summas 503,25 €. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 490 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja esindajal on kulunud asjaolude analüüsiks, nõupidamiseks, hagi koostamiseks, esitamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 2,75h summas 503,25 eurot (käibemaksuga). Advokaadibüroo Sipari OÜ osutab hagejale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohus hindab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel asja keerukust ja mahtu ning esitatud materjalide sisu ja asjaolu, et käesolevas asjas oli esindajaks vandeadvokaat. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 503,25 eurot (2,75 min *150+km). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 993,25 eurot (490+503,25), mis tuleb kostjalt välja mõista.
§ 177
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni 3 täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 178
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4