Obsah (6)

§ 29§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-21186 Tsiviilasi Car Rent Group väljakuulut

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD

1. Car Rent Group OÜ (avaldaja) esitas kohtule 08.12.2025 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Car Rent Group OÜ põhitegevuseks majandusaasta aruannete põhjal olnud sõidukite renditeenuse osutamine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud
2. aasta kohta, seega tähtaegselt on esitamata
3. majandusaasta aruanne.
4. majandusaasta aruande kohaselt olid kohustised ja omakapital kokku 1 706 276 eurot, omakapital 488 147 eurot, kahjum 32 050 eurot. Müügitulu ei ole aruannete põhjal viimastel aastatel teenitud. Võlgniku juhatuse liige perioodidel 20.04.2011-19.03.2016 ja 06.06.2016-18.11.2025 oli A. P. xxxxxxxxxx). Võlgniku 100%-line osalus kuulub Mardin Grupp AS-ile (pankrotis, kehtetu nimi Wipestrex Grupp AS, registrikood 10490620, pankotihaldur R.X ). Vastavalt võlgniku osaniku 18.11.2025 otsusele kutsuti tagasi juhatuse liige A. P. uueks liikmeks valiti R.X (isikukood XXX). Uus juhatuse liige R.X on esitanud A. P. Rahvastikuregistris toodud aadressile xxxxx nõude raamatupidamis- ja asjaajamisdokumentatsiooni, vara ja kohustuste nimekirja ning vallasvara valduse üleandmiseks. A. P. ole nõudele vastanud, igasugune raamatupidamisdokumentatsioon ja muu info on uuele juhatusele esitamata. Teadaolev info võlgniku varade ja kohustuste kohta on kogutud muudest kanalitest. Vastavalt pankadele tehtud päringule on tuvastatud et võlgnikul on olnud arvelduskontod Luminor Bank AS-is, LHV Pank AS-is ja SEB Pank AS-is, mis on eelmise juhatuse liikme poolt suletud vastavalt 2021, 2024 ja 2017 aastal. Pangakontodel sulgemisel raha ei olnud, seega teadaolev raha jääk on 0,00 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi põhjal on võlgnikul maksuvõlg koos intressidega kokku 22 123,25 eurot (alates 20.02.2020). Maksu- ja Tolliameti KMD andmebaasi põhjal oli võlgnikul müügitulu viimati 2021 aastal summas 3267 eurot. Alates 23.01.2023 ei ole võlgnik enam käibemaksukohustuslane ning tal puudub seega KMD esitamise kohustus. Võlgnikule on kätte toimetatud kohtutäitur Anne Böckler täitemenetluse algatamise teade 182/2025/2148 (täitedokument 19.11.2025, 2-23-2975), millega võlgnikult nõutakse 3671,51 euro tasumist (sissenõudja TartEst OÜ, pankrotis). Vastavalt lisatud kohtulahendile võib võlgnikul olla TartEst OÜ ees ka kohustus 615 002,42 eurot. Hoolimata sellest, et eelmise juhatuse poolt koostatud viimase kättesaadava majandusaasta aruande põhjal oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2023 488 177 eurot on praegusel juhatusel põhjust kahelda kas võlgnikul on vara kohustuste tasumiseks. 2023 majandusaasta aruande põhjal koosnevad võlgniku varad põhiosas nõuetest. Juhatusele ei ole teada, kelle vastu nõuded on. Täitemenetluses sissenõutava nõude rahuldamiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Võlgniku tegevuse jätkamine antud olukorras on võimatu. Arvestades võlgniku oletavaid muid kohustusi, omakapitali ning asjaolu, et varad koosnevad põhiosas teadmata tähtaja ja sissenõutavusega nõuetest teadmata isikute vastu, on põhjust arvata, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
5. Kohus võttis 19.12.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks V.T (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
6. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt on Car Rent Group OÜ-l seisuga 19.12.2025 kindlat tuvastatav vara (MTA riigilõivude ja tagatiste kontol ettemaks) 50,00 euro väärtuses. Ajutise halduri andmete kohaselt moodustavad võlgniku kindlalt teadaolevad kohustused kokku vähemalt 6804,33 eurot, mis kasvavad seoses lisanduvate viivitusintressidega. Lisaks nähtub Car Rent Group OÜ endise juhatuse liikme A. P. poolt esitatud bilansist seisuga 30.09.2025, et äriühingul võib olla veel kohustusi summas 1 226 444,70 eurot. Olles analüüsinud kõiki asja kogutud andmeid, hinnanud võlgniku vara ja kohustusi, realiseerimisnäitajaid, on ajutine haldur seisukohal, et Car Rent Group OÜ on maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Krediidi- ja ametiasutustest ning vararegistritest kogutud andmetel puudub äriühingul sisuliselt igasugune vara oma kohustuste täitmiseks. Äriühingu endise juhatuse liikme poolt seisuga 30.09.2025 koostatud bilansis kajastuvad nõuded on ajutise halduri hinnangul faktiliselt lootusetud. Samuti puudub äriühingul juba aastaid majandustegevus, millest saaks vara juurde tekkida. Ei ole teada ka ühtegi isikut, kes sooviks võlgniku edasist tegevust finantseerida. Andmete ja dokumentide puudumise tõttu ei ole aruande esitamise hetkeks õnnestunud tuvastada selgelt perspektiivikaid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Car Rent Group OÜ juhtkond ei ole esitanud äriühingu raamatupidamisarvestust ja -dokumente. Seega ei ole senise menetluse käigus olnud võimalik saada usaldusväärseid andmeid selle kohta, kas ja millal on võlgniku tegevus olnud edukas, millal ja mis põhjusel on majandustegevuses toimunud negatiivne pööre ning mis ajahetkel on võlgnik muutunud pöördumatult maksejõuetuks. Seega ei ole käesolevas menetlusetapis võimalik anda arvamust võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1063,92 eurot (sh käibemaks).
7. Maakohus määras 03.02.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 30.03.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
9. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 26.02.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 30.03.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. 8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 02.02.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 858 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 26 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning arvestades menetluse mahtu ja keerukust ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 858 eurot, koos käibemaksuga 205,92 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

13.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. 14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Ajutise halduri tasu 858 eurot, millele lisandub käibemaks 205,92 eurot, kokku 1063,92 eurot hüvitada riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik