← Eesti

2-25-100167/8

Obsah (5)§ 150§ 484§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-100167 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. K.

§ 150

lg 1 punkti 1 alusel tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) märkides viitenumbriks 5684285 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-100167, riigilõivu tagastamine“.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
  3. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 06.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50 euro saamiseks. Kohus koostas 07.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 22.01.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.02.2025 on hageja esitanud hagiavalduse, mis ei ole veel menetlusse võetud. Pooled esitasid 20.02.2025 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Seisuga 19.02.2025 on hageja nõue kostja vastu 310 eurot, millest 30 eurot moodustab põhiosa (leppetrahvid), 20 eurot on sissenõudmiskulu, 20 eurot on menetluskulu

§ 4842 alusel ning 240 eurot on esindajakulu.

Lisaks on hageja hagiavalduselt tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja on nõus vähendama oma nõuet 242,50 euroni. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus otsust tegemata. Pooled on teadlikud, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani alates määruse kättetoimetamisest. Hageja palub tagastada 35 eurot

§ 150lg 1 p 2 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

  1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  2. Kohus tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et riigilõivu hagejale tagastamise kokkuleppimine pooltevahelises kompromissi tingimustes on eksitav, sest riigilõivu tagastamise alused tulevad seadusest ning tagastamise avalduse saab esitada ainult 2 menetlusosaline, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõivu tagastamise taotluse saab küll kompromissis esitada, kuid see ei saa olla pooltevahelise kompromissi tingimuseks. Menetlusosaliste kokkulepe kohtu poolt riigilõivu tagastamise kohta ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kompromiss ei ole muus osas vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.
  3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 9. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 06.01.2025 riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 10.02.2025 täiendavalt 35 eurot.

§ 150lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab enamtasutud riigilõivu summas 35 eurot hageja esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.