Obsah (9)

§ 113§ 1§ 402§ 404§ 4034§ 411§ 100§ 101§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 26,99 euro tasumiseni. 2.2. lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 215,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,41 eurot ning viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 215,75 euro tasumiseni. 2.3. lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 208,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7,23 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 208,01 euro tasumiseni.

1. Jätta alternatiivne nõue rahuldamata alljärgnevalt: 3.
2. sissenõutavaks muutunud viivise kokku 40,69 euro osas; 3.
3. edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist viivisemääraga 24% aastas. 2-25-13137
4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
7. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi L.P vastu võla nõudes.
8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS: - 30.12.2020 järelmaksumüügilepingu nr xxxx, millega kostja soetas teleri Hisense summas 289 eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90 eurot ja lisagrantii tasu 45 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 35,11% aastas ja intress 21,90% aastas. Krediidi kogukulu oli 401,31 eurot. - 16.02.2021 järelmaksumüügilepingu nr xxxx, millega kostja soetas nutikella Huawei Watch GT ja nutitelefoni Samsung Galaxy A51 summas 418 eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 27,45% aastas ja intress 21,90% aastas. Krediidi kogukulu oli 614,70 eurot. 16.02.2021 järelmaksumüügilepingu nr xxxx, millega kostja soetas nutitelefoni Xianomi Redmi Note 10 Pro summas 299 eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90 - 2 2-25-13137 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 28,52% aastas ja intress 21,90% aastas. Krediidi kogukulu oli 463,91 eurot. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse võlausaldaja arvates kostjale jõukohane, kuivõrd kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga.
9. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. 11.04.2022 saatis Telia Eesti Telia Eesti AS kostjale lepingute lõpetamise hoiatuse, kus andis täiendava tähtaja 25.04.2022 võlgnevuste likvideerimiseks. Kirjas märgiti, et võlgnevuste tasumata jätmisel öeldakse kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingu üles. Seega on Telia Eesti AS ja kostja sõlmitud lepingud üles öeldud 26.04.
11. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
12. Kostja põhivõlgnevus on kokku 734,83 eurot ja intressivõlgnevus lepingute ülesütlemise seisuga on 44,29 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot 19.11.2024, 20.12.2024 ja 30.07.2025 saadetud kirjade ning muude makseviivitusest tulenenud kulude eest. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 554,20 eurot. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivise kolmekordse seaduses sätestatud viivisemäära alusel, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.06.2022, põhisummalt 734,83 eurot kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.08.
13. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist arvete tasumise tähtajal kehtinud

§ 113

lg 1 ls 2 sätestatud kolmekordses määras, s.o 24% aastas alates 12.08.2025 kuni põhinõude summa 734,83 eurot täitmiseni

1. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesolevaks hetkeks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lõpptähtpäevad saabunud. 3 2-25-13137 Kostja pidi vastavalt lepingule nr xxxx tasuma järelmaksu ajavahemikus 30.12.2020 kuni 20.06.
2. Lepingu kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 289 eurot ning lisagarantii summas 45 eurot ehk kokku 334 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel tagastanud 307,01 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel võlas alates
3. osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata laenu põhiosa 26,99 eurot (334 – 307,01). Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjalt välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 26,99 eurot ja viivis 24,00% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.06.2022 kuni 22.10.2025 on summas 21,63 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas. Kostja pidi vastavalt lepingule nr xxxx tasuma järelmaksu ajavahemikus 17.02.2021 kuni 20.02.
4. Lepingu kohaselt soetas kostja seadmed maksumusega 418 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel tagastanud 202,25 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel võlas alates
5. osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata laenu põhiosa 215,75 eurot (418 – 202,25). Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjalt välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 215,75 eurot ja viivis 24,00% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.02.2025 kuni 22.10.2025 on summas 34,61 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas. Kostja pidi vastavalt lepingule nr xxxx tasuma järelmaksu ajavahemikus 15.06.2021 kuni 20.06.
6. Lepingu kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 299 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel tagastanud 90,99 eurot. Kostja on leping nr xxxx alusel võlas alates
7. osamaksest. Seega ümberarvestuse kohaselt, arvestades kõik maksed põhiosa katteks, on tasumata laenu põhiosa 208,01 eurot (299,00 – 90,99). Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjalt välja mõista järelmaksu lepingust tulenev põhivõla jääk 208,01 eurot ja viivis 24,00% aastas alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, so 21.06.2025 kuni 22.10.2025 on summas 16,96 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhiosa täieliku tasumiseni 24% aastas Kohtu seisukoht
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.01.
9. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
10. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas osaliselt tagaseljaotsusega, kuivõrd alternatiivne nõue on põhjendatud osaliselt. Kohtu põhjendused 4 2-25-13137
11. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS kolm järelmaksumüügilepingut. Kostja pidi tasuma krediidiandjale lepingutasu ja intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. 10. Kohtu hinnangul vastavad lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingute kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 11. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). 5 2-25-13137 Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 12.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

14. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 4034

lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestust ei teinud ning palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet: - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 26,99 eurot (krediit ja lisagarantii kokku summas 334 eurot – tagasimaksed summas 307,01), sissenõutavaks muutunud viivise 24% aastas alates 21.06.2022 kuni 22.10.2025 summas 21,63 eurot ning edasiulatuva viivise 24% aastas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. 6 2-25-13137 - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 215,75 eurot (krediit 418 eurot – tagasimaksed 202,25 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 24% aastas alates 21.02.2025 kuni 22.10.2025 summas 34,61 eurot ning edasiulatuva viivise 24% aastas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 208,01 eurot (krediit 299 eurot – tagasimaksed 90,99 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 24% aastas alates 21.06.2025 kuni 22.10.2025 summas 16,96 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja märkis, et käesolevaks hetkeks on kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lõpptähtpäevad saabunud. 15. Kohus loeb hageja seisukoha põhjal, et järelmaksumüügilepinguid ei ole kehtivalt üles öeldud. Samas oli kostja kohustatud tasuma: - järelmaksulepingus nr xxxx kokkulepitud tingimuste kohaselt kuni 20.06.2022. Seega lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.06.2022. - järelmaksulepingus nr xxxx kokkulepitud tingimuste kohaselt kuni 20.02.2025. Seega lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.02.2025. - järelmaksulepingus nr xxxx kokkulepitud tingimuste kohaselt kuni 20.06.2025. Seega lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja saabumisel, s.o 20.06.2025. 16.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lepingu nr xxxx kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 289 eurot ning lisagarantii summas 45 eurot ehk kokku 334 eurot. Kostja on tagastanud 307,01 eurot. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata laenu põhiosa 26,99 eurot (334 – 307,01). Lepingu nr xxxx kohaselt soetas kostja seadmed maksumusega 418 eurot. Kostja on tagastanud 202,25 eurot. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata laenu põhiosa 215,75 eurot (418 – 202,25). Lepingu nr xxxx kohaselt soetas kostja seadme maksumusega 299 eurot. Kostja on tagastanud 90,99 eurot. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata laenu põhiosa 208,01 eurot (299,00 – 90,99). 17.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 403

⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud järelmaksumüügilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes

§ 113lg 1 ls 2.

7 2-25-13137 Leping nr xxxx lõppes tähtaja saabumisega – 20.06.

1. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.06.2022 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. Leping nr xxxx lõppes tähtaja saabumisega – 20.02.
2. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.02.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas. Leping nr xxxx lõppes tähtaja saabumisega – 20.06.
3. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.06.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

§ 113

lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: - 01.07.2022 - 31.12.2022: 8% 01.01.2023 - 30.06.2023: 10.50% 01.07.2023 - 31.12.2023: 12%; 01.01.2024 - 30.06.2024: 12.5%; 01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%; 01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%; alates 01.07.2025: 10,15% Lepingus kokkulepitud viivisemäär on suurem kui

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määr.

Seetõttu tuleb

§ 403

⁴ lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.

Lepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 9,87 eurot (viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022 kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni 22.10.2025 (k.a) võlgnevuse summalt 26,99 eurot). Lepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 15,41 eurot (viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni 22.10.2025 (k.a) võlgnevuse summalt 215,75 eurot). Lepingust nr xxxx tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 7,23 eurot (viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2025 kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni 22.10.2025 (k.a) võlgnevuse summalt 208,01 eurot). Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata 40,69 euro ulatuses (s.o (21,63 + 34,61 + 16,96) – (9,87 + 15,41 + 7,23) = 40,69). 18. Edasiulatuva viivise väljamõistmine lepingutest tulenevatelt põhivõlgnevustelt alates 23.10.2025 kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni on põhjendatud TsMS § 367 alusel

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 8 2-25-13137 - - - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 26,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2022 kuni 22.10.2025 summas 9,87 eurot ning edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 215,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.02.2025 kuni 22.10.2025 summas 15,41 eurot ning edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 208,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.06.2025 kuni 22.10.2025 summas 7,23 eurot ja edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

1. Alternatiivne nõue jääb rahuldamata alljärgnevas osas: - sissenõutavaks muutunud viivise 40,69 euro ulatuses; - edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja viivist viivisemääraga 24% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab põhinõude rahuldamata ning rahuldab hagi alternatiivse nõude osaliselt. Hageja esitas hagi hinnaga 1549,68 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 529,01 eurot, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9