Obsah (14)
§ 121§ 263§ 120§ 63§ 64§ 68§ 83§ 74§ 75§ 32§ 27§ 56§ 60§ 731-17-5617 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018.a Pärnu H. I tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5617 (16267001196) Kohtukoosseis Kohtunik Igo
§ 121
lg 1 ja
§ 263lg 1 p 2 järgi üldmenetluse korras.
Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Süüdistatav P.P Kaitsja elukoht: X isikukood: XXX kodakondsus EV kodanik haridus: X emakeel: eesti keel töökoht: X karistatus: varem karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 25.12-27.12.2016.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 27.12.2016.a. v.adv Vahur Krinal, kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 313, § 315 lg 4 järgi Tunnistada P.P süüdi
121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista P.P süüdistuses
263 lg 1 p 2 järgi õigeks. Tunnistada P.P süüdi
§ 120
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja
§ 64
lg 1 alusel mõista P.P-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.1227.12.2016.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
§ 83
lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendid ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada: Puidust raamiga õhupüss (pakend 1); Metallist raudkang (pakend 2); 1
(21)1-17-5617 Musta värvi õhupüss Norica Dragon (pakend 3).
§ 74
lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui P.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 7 alusel keelata P.P-l katseaja jooksul suhelda kannatanute U.E, R.D, I.I ja L.S ning nende pereliikmetega. Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista P.P-lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €. Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: sundraha, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates
- veebruar 2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Faktilised asjaolud P.P süüdistatakse selles, et tema 04.12.2016 kella 17:00 ajal lõi X vallas, X maakonnas kohtueelse menetlusega tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kümnel korral R.D-le rusikatega näkku, tekitades R.D-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kinnine ninaluumurd, ninal pindmine marrastus, alahuule siseküljel pindmine marrastus ja verevalum. 2
(21)1-17-5617 Oma sellise tegevusega pani P.P toime
kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervise kahjustamise. § 121 lg 1 järgi Samuti süüdistatakse P.P selles, et tema 23.12.2016 kella 22:15 ajal avalikus kohas X, vallas, X maakonnas X kinnistu kõrval asuva W.G vallale kuuluva X teel takistas teele pargitud sõiduautoga teel liikumist, lähenes takistuse juures peatunud sõiduautole ja ähvardas autos viibinud L.S, O.C, I.I ja alaealist last ülestõstetud raudkangiga, seejärel sisenes hoonesse ja väljus relvataolise esemega, millega liikus sõiduauto poole sihtides relvataolise esemega sõiduautos viibinud isikuid. L.S, O.C, I.I ja alaealine laps tundsid hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele, tagurdasid autoga ja sõitsid sihtkohta - naaberkinnistule suure ringiga. Kella 23:00 ajal tegi X kinnistu lähedal ilutulestiku raketiga pauku, millega hirmutas ja häiris seal viibinud L.S, O.C, I.I ja alaealist last. Samuti süüdistatakse P.P selles, et tema 24.12.2016 kella 13:10 ajal avalikus kohas X, W.G vallas, X maakonnas X kinnistu kõrval asuva W.G vallale kuuluva X teel takistas teele pargitud sõiduautoga teel liikumist, lähenes takistuse juures peatunud sõiduautole ja ähvardas autos viibinud U.E ja R.D relvataolise esemega, mille tulemusel tundsid U.E ja R.D hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele, tagurdasid autoga ja sõitsid sihtkohta - naaberkinnistule suure ringiga. Oma sellise tegevusega pani P.P toime
§ 263
lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteod, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud relvana kasutatava esemega ähvardades. 09.01.2018.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule süüdistusakti täienduse, milles on varasemat süüdistuse teksti täiendatud lõiguga: „Selliste tegudega põhjustas süüdistatav autos viibinud isikutele hirmu ja ohtu nende elule ning tervisele, rikkudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides lisaks sõiduauto juhile kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda.“ Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör P.P-le esitatud ja 09.01.2018.a esitatud süüdistusakti täienduse juurde, olles seisukohal, et P.P süü on tõendamist leidnud ja paludes P.P süüdi tunnistada
§ 121
lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta ja süüdi tunnistada P.P
§ 263
lg 1 p 2 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, liitkaristuseks kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mille kandmiselt isik vabastada 1 aasta ja 3 kuuse katseajaga ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile. Asitõendid – raudkang ja kaks õhupüssi – konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahendid ja hävitada. Ka palus prokurör kohtul kaaluda lähenemiskeelu kohaldamist või alternatiivselt lisakohustusena
§ 75lg 2 p 7 alusel panna P.P-le kohustus katseajal mitte suhelda I.I-ga.
Kannatanu R.D avaldas, et nõustub prokuröri seisukohaga. P.P kaitsja oli seisukohal, et ei ole piisavalt tõendatud P.P poolt R.D suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine ja temale kehavigastuse tekitamine. Ka ei ole kaitsja hinnangul leidnud tõendamist P.P süü kahes ülejäänud episoodis ning palus 3
(21)1-17-5617 P.P täielikult õigeks mõista. Asitõendite osas märkis kaitsja, et nende konfiskeerimiseks alus puudub. Kaitsja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Maakohtu seisukoht Järgnevalt kohus analüüsib ja kontrollib, kas kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõendatuks lugeda P.P poolt talle süüdistusaktis ette heidetud ja
§ 121
lg 1 (üks episood) ja
§ 263
lg 1 p 2 (kaks episoodi) järgi kvalifitseeritud tegude toime panemine.
§ 121
lg 1 Objektiivne külg Koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Tervise kahjustumine peab avalduma konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses, samas on olukordi, kus tervisekahjustuse tekkimist on võimalik eeldada. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu ehk tegeliku kudede kahjustamisega kaasneva ebameeldiva aistingu. 04.12.2016.a sündmustega seoses selgitas kohtus kannatanu R.D, et sõitis koos abikaasaga, erinevates autodes, oma ema juurde x tallu. R.D sõitis ees, abikaasa järgnes Peugeot 206-ga. On sama teed aastaid sõitnud. Kannatanu kirjeldas, kuidas pärast ema juurde jõudmist märkas, et abikaasa ei ole järgnenud ning läks teed mööda tagasi ja nägi, et tema abikaasa auto on blokeeritud kolmanda auto poolt, see oli risti. Kannatanu kirjeldas, kuidas P.P tuli tema auto juurde, avas kannatanu auto ukse ning hakkas rusikatega näkku lööma (kannatanu sõnul kohe rusikatega kostitama), lõi ka jalgadega. Kannatanu oli oma sõnul turvavööga kinni, autost välja ei tulnud. Rünnaku eest pääsemiseks sai autol tagurpidikäigu sisse ning sai põgenema, natuke kaugemal ka auto ümber pöörata ning minna tagasi ema juurde. Ema juurde jõudes oli nägu verine, hiljem X Haigla EMOs tuvastati kinnine ninaluu murd. P.W oma sõnul otseselt 04.12.2016.a intsidenti ei näinud, kuid kui P.P oli tema edasisõdu auto blokeerimisega takistanud, nägi ta, kuidas P.P suundus temast eespool liikunud ning teda otsima tulnud R.D auto poole. Pärast R.D auto juurest naasmist vabastas P.P P.W tee ning ta sai edasi sõita. Jõudnud ämma juurde, nägi seal R.D, kes tilkus verest, nina ja lõug olid katki. R.D kirjeldas tunnistaja sõnul endaga juhtunut, viidates, et P.P oli isikuks, kes teda ründas. Kannatanu R.D näol verejälgede olemasolu 04.12.2016.a kinnitas ka väljakutsele reageerinud ning kohtuistungil tunnistajana politseitöötaja üle kuulatud A.I. Tunnistaja kinnitas, et tema tegi ka fotod kannatanust, vestles X talus kannatanuga, kes kirjeldas temaga toimunud sündmusi, mis ajendasid väljakutse. Kannatanu poolt 04.12.2016.a tunnistajale antud sündmuste kirjeldus kattub kannatanu R.D poolt 09.01.2018.a kohtuistungil antud ja väljakutse tinginud sündmuse kirjeldusega. Tunnistaja O.S kinnitas, et 04.12.2016.a õhtul tuli tema poeg R.D tema juurde, nägu veriseks pekstud. Samuti oli kannatanu koheselt tunnistajale kirjeldanud, kuidas temal vigastused tekkisid ning, et vigastuste tekitajaks oli P.P. A.I kinnitas ka istungil, et tema poolt on tehtud fotod R.D sõiduautost, kus auto 4
(21)1-17-5617 juhipoolsel uksel on näha mudane määrdumus (tl 28), porised jäljed sõiduki roolil (tl 29) ning verekahtlane määrdumus sõiduauto juhiistmel (tl 30). A.I sõnul pildistas ta ka sündmuskohta ning tema sõnul olid seal näha ainult jala- ja autojäljed. Toimikus lk 31-32 olevatel fotodel on tõepoolest näha lumes sõidukijälgi ning jalajälgi, lumekiht maas on õhuke ning kohati paistab ka lume all olev pinnas. Toimiku lk 26 on kujutatud kannatanu vigastused koos verejälgedega ning tema vigastused pärast näo verest puhastamist on näha tl
- Mõlemal juhul on näha kannatanu ninaseljal haav ning alahuule turse. Patsiendikaardi nr 16/46064 (tl 22 ja pöördel) kohaselt saabus R.D 04.12.2016.a kell 21.07 SAsse X Haigla. Triaaži kohaselt Jäärjas teel olles umbes kella 17 paiku naaber blokeeris tee, tungis autosse ja peksis jalgade ja rusikatega, ninal pindmine marrastus, alahuule siseküljel pindmine marrastus ja verevalum. Isikul on fikseeritud ninaluumurd. Kriminaalasja nr 16267001129 alustamise teate (tl 17) kohaselt on menetluse algatamise aluseks toimunud sündmus aset leidnud 04.12.2016.a kella 17 ajal. 04.12.2016.a patrullilehe (kutsung 52-82/52-86, tl 24-25) on patrull kell 17.31 reageerinud väljakutsele aadressil X , X talu ning sündmusega tegelemise on patrull lõpetanud kell 20.
- Tunnistaja P.W sõnul kutsuti kohe politsei, kes saabus tunni aja jooksul. Eelnev viitab, et politsei kutsuti 04.12.2016.a kohale praktiliselt koheselt pärast kannatanu vastu toimepandud ründe aset leidmist, mis lükkavad ümber tunnistaja S.I aga ka süüdistatava ütlused selle kohta, nagu politsei olevat kutsutud tunde hiljem. Pigem on süüdistatava ja tunnistaja (süüdistatava ema) ütlused kantud motiivist luua oma ütlustega ajaline vahe ründe ja politsei saabumise vahele, et niimoodi näiliselt katkestada sündmuste ahel. Arvestades, et viidatud ütlused politsei kohale kutsumise aja osas on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega, jätab kohus need kõrvale kui ebausaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et asjas on kogutud piisavalt tõendeid, millele tuginedes on võimalik järeldada, et 04.12.
- R.D vigastused– verine nina, huul ning hilisemalt diagnoositud kinnine ninaluu murd –said temal tekkida kannatanu enda poolt kirjeldatud viisil ja nende tekitajaks sai olla ainult P.P . S.I ja H. I sõnul nemad nägid, kuidas tumedas autos, mille juurde 04.12.2016.a õhtul P.P suundus, olnud mees väljus ning lõi P.P jalaga kõhtu, järgnes väike kähmlus või rüselus. Ka P.P sõnul, kui läks eemal pargitud sõiduki juurde, sai auto juures seisnud meesterahvalt jalalöögi kõhtu, oli rüselus, löömist ei olnud, mees sai oma autosse ning sõitis ära. S.I sõnul oli P.P kõht järgmisel päeval sinine, P.P aga kinnitas kohtus, et tal nähtavaid vigastusi ei olnud. Välja toodud ütlused on vastuolus R.D ütlustega, kelle sõnul ta autost ei väljunud ning turvavöö oli kogu intsidendi ajal kinni. S.I , H. I ja P.P kirjeldus, et rüselus toimus ainult autost väljaspool ei haaku A.I poolt peale sündmust R.D sõidukist tehtud fotodega, millistelt on näha selge mudane määrdumus R.D sõiduauto roolil. Juhul, kui sündmused oleksid toimunud tunnistajate S.I ja H. I ning süüdistatava poolt kirjeldatud viisil, ei oleks saanud sõiduauto rool kuidagi mudaseks saada. Sõiduautosse juhi kohale istudes puudub sõiduki juhil igasugune vajadus tõsta oma jalga üle rooli, mille tulemusena võiks pori sõiduauto roolile kanduda. Reaalsuses oleks selline juhikohale sisenemine vaieldamatult mõeldamatu ja mitte usutav. Arvestades A.I poolt tehtud 5
(21)1-17-5617 sündmuskoha fotodega ning neilt nähtuvate jälgedega (enamasti lumine pinnas, väheselt paljastunud pinnas), saanuks pori kanduda sõiduauto roolile ainult sellisel juhul, kui rooli on tabatud porise jalanõuga. Fikseeritud määrdumus roolil toetab R.D versiooni sündmuste käigust, nimelt, et teda rünnanud isik lõi teda, kui ta istus auto juhikohal, jalaga, mille käigus lööja jalg tabas ka sõiduki rooli ja selliselt tekkisid ka porijäljed roolile. Samuti tunnistajate ja P.P sõnul süüdistatav kukkus selili ning seda, et kannatanu oleks kukkunud ei ole keegi väitnud ehk on arusaamatu, kuidas saanuks pori kanduda kannatanu enda vahendusel sõiduauto roolile. Arvestades, et fotol olev määrdumine on vaid osaliselt kuivanud - tl 29 ülemisel pildil näha kuivamata veepiisk, alumisel pildil rooli keskosal kuivamata nired - ei saanud selline määrdumine tekkida ajaliselt väga palju enne fotode tegemist ehk ei ole usutav, et need jäljed olid kannatanu sõiduauto roolil ka enne P.P ja R.D vahel toimunud kontakti. Ka kinnitavad tunnistajate ütlused, kes nägid kannatanut vahetult pärast tema kontakti P.P-ga, tema vigastusi ja nende värskust, kaudselt, et P.P sai olla ainukeseks isikuks, kes tekitas kannatanule tunnistajate poolt nähtud vigastused. P.P ka ise kinnitas, et kui läks R.D auto juurde, st enne intsidenti, ei näinud kannatanul vigastusi. P.P, S.I ja H. I ütlusi selle kohta, et kui nad politsei saabudes läksid I.I juurde, ei näinud nad kannatanu R.D näol mingeid vigastusi tuleb lugeda mitteusaldusväärseteks ja heita kõrvale. Kohtu hinnangul on need ütlused vastuolus kohale saabunud ja kohtuistungil üle kuulatud politseiametniku ütluste ning nii kohapeal, kui ka hiljem tehtud fotodega kannatanust, kus on selgelt näha, et isiku näol on vigastused. Isegi, kui kannatanu pärast politsei saabumist ja tema näost fotode tegemist ning enne tunnistajate S.I ja süüdistatava I.I juurde saabumist enda näo verest puhastas, on 04.12.2016.a ajamärgistusega kell 23:48 tehtud fotodelt näha isiku näo vigastused ka peale näo puhastamist. Oluline on siinkohal juhtida tähelepanu ka ilmsele valele H. I ütlustes selles osas, et tema koos oma vanavanemate ja onuga pärast politsei saabumist I.I juurde läks. Nimelt A.I loetles, et koos P.P-ga tulid X tallu tema ema ja isa. Ka P.W sõnul tulid politsei saabumise järel X tallu P.P, S.I ja S.I. Tunnistaja S.I sõnul läksid nad X juurde 04.12.2016.a kolmekesi – P.P, tunnistaja ise ja tema abikaasa. S.I sõnul juba P.P maja hoovis otsustati H. I jäämine sõidukisse, kui märgati kahte sõidukit, just tema närvikava säästmiseks, seega oleks äärmiselt arusaamatu ja eluliselt ebausutav, et tütarlaps siiski otsustati teadvalt konfliktsesse olukorda kaasa võtta. Eeltoodule tuginedes saab kohus ainult järeldada, et H. I s 04.12.2016.a õhtul ei läinud tegelikkuses oma onu ja vanavanematega koos I.I juurde ning isiku ütlused selles osas ja väited kohapeal tajutu kohta on ebausutavad. Omavahelises vastuolus on S.I ütlused ka P.W ütlustega, kelle sõnul on ta ka varem X teed mööda O.S juurde sõitnud, ehk teab seda teed väga hästi nagu ka seda, et tegemist on avalikult kasutatava teega, seda kõike P.W, nagu ka oma sõidu eesmärki, selgitas enda sõnul ka S.I-le. S.I sõnul aga 04.12.2016.a heledas autos olnud naisterahvas ei olevat teadnud, kus ta on, et on esimest korda seal. P.W ütluste usaldusväärsuses selles osas, et ta on varemgi nimetatud teed kasutanud kohtu hinnangul alust kahelda ei ole. Asjaolu, et isik tunneb kohalikke olusid, toetab muuhulgas ka see, et P.W oma sõnul tundis enda auto juurde tulnud meesterahvas 6
(21)1-17-5617 ära P.P. Kohus jätab P.P ja S.I ütlused tähelepanuta osas, milles nende sõnul nad algselt kahtlustasid, et nö nende maal viibinud isikuid võiksid olla vargad. Nii P.P kui S.I on teadlikud, et X kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, mida lahutab avalikult kasutatav tee ja mida kasutatakse regulaarselt teiste piirkonna elanike, nende lähisugulaste ning külaliste poolt. Seega ei saa olla nende jaoks üllatuseks näha avalikul teel liikumas sõidukeid, isegi, kui neid on seal korraga rohkem kui üks ning hoolimata sõidukite liikumise kellaajast. S.I sõnul olevat järgmisel päeval avastatud tema mehe tööriistakasti kadumine, P.P sõnul on neil olnud probleeme vargustega, mistõttu paistis talle tiigi juures olnud sõiduk kahtlane, kuid mingit viidet sellele, et tegelikkuses ka midagi kadunud oli järgmisel päeval tema ei tee. Kohus näeb isikute sellistes ütlustes katset legitimiseerida nende poolset avaliku tee kasutamise takistamist ja otsitud põhjendusi, miks oli nende jaoks vajalik 04.12.2016.a ühe sõiduki selle tee blokeerimisega peatamine ning P.P poolt teise sõiduki juurde liikumine. Samuti jääb kohtu jaoks segaseks S.I ja P.P väide, nagu oleks eespool olnud tumedam sõiduk seisnud tiigi juures. Tl 68 Maaameti Geoportaali väljatrükil on X kinnistu koosseisu kuuluval katastriüksusel nr XXX tähistatud ka tiigi asukoht (hallikasvalge laik vahetult katastriüksuse numbri juures), mis selgelt jääb sõiduteest pigem kaugele, samas ei ole kohtus avaldatu põhjal alust arvata, et R.D oma sõidukiga sõitis mujal, kui avalikult kasutataval teel, kaldudes sellest kõrvale vaid sellel ajal, kui ründe eest põgenemiseks enda juhitavat sõidukit ümber keeras. P.P-l oli ka motiiv kannatanu ründamiseks – soov lõpetada kannatanu ja tema lähedaste poolt süüdistatava maja eest läbi mineva avaliku tee kasutamine, eriti olukorras kus vaevalt kuu enne sündmust oli jõustunud Tallinna Halduskohtu otsus (tl 92 – kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata jätmise määrus), mis kinnitas, et P.P maja eest läbi viiv tee on õigustatult avalikult kasutatav tee. Asjaolu, et tegemist on rünnaku motiiviga kinnitavad nii haldusvaidlust kirjeldavad kohtuotsused (tl 8292) kui ka 05.01.2017.a õiend (tl 80-81 ja pööretel), milles on toodud ära kronoloogilises järjekorras registreeritud juhtumid, kus P.P on erinevate avaldajate teatel takistanud enda majast mööduva avaliku (valla) tee kasutamist. Asjaolu, et P.P ei soovi endale kuuluva kinnistu kahe katastriüksuse vahelt läbi mineva avaliku tee avalikku kasutust kinnitavad ka 29.12.2016.a õiendile lisatud fototabeli fotod, täpsemalt tl 75 alumine foto, tl 78 alumine foto ja tl 79 ülemine foto, millistel on näha avalikult kasutatava tee äärde paigutatud tahvlid tekstiga eravaldus ja millistel on keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ kujutised. Kohus, eeltoodule tuginedes, on seisukohal, et vaieldamatult ja kahtluseta on kinnitust leidnud, et 04.12.2016.a kella 17.00 paiku P.P ründas kannatanu R.D ning tekitas teda rusikate- ja jalgadega lüües kannatanule tervisekahjustused – kinnise ninaluu murru, ninal pindmise marrastuse, alahuule siseküljel pindmise marrastuse ja verevalumi. Arvestades kannatanu vigastusi, eriti ninaluu murdu, ei ole kahtlust, et kannatanule tekitati ka füüsilist valu. Sellega pani P.P toime
§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.
Arvestades, et P.P poolse rünnaku motiiviks ehk teo eesmärgiks oli saavutada olukord, kus X kinnistut külastavad isikud ei kasutaks tema omanduses oleva maja eest läbi minevat avalikku teed ning seega teadlikult kasutas kannatanu suhtes 7
(21)1-17-5617 füüsilist vägivalda ei ole kahtlust selles, et isik pani teo toime otsese tahtlusega.
§ 263
lg 1 p 2
§ 263
lg 1 p 2 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise toimepanemist relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardades. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-15-17 teo
§ 263
järgi kvalifitseerimise osas märkinud, et see kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne
§ 263
lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Kuid jätkuvalt on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (p 21).
§dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt
§ 121
lg 1), on vajalik kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist (p 23). Kriminaalkolleegium on jäänud senises praktikas väljendatud seisukohtade juurde ja leidnud, et ka 1. juulil 2014 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt eeldab
§ 263
objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti
§ 263lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist.
Asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu tuvastamise vajalikkusele on Riigikohus jätkuvalt rõhunud ka järgnevates lahendites: 1-16-9178/33 (p 8), 1-165540 (p 23) ja 1-16-10326 (p 31). Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 23.12.2016.a ja 24.12.2016.a episoodide toime panemise kohaks on avalikult kasutatav X tee (Pärnu Maavalitsuse Maavanema korraldus 09.09.2005.a nr 572-M, p 6), mis kulgeb P.P-le kuuluva X kinnistu koosseisu kuuluva kahe katastriüksuse vahel. Registriosa detailvaate (tl 65 ja pöördel) kohaselt koosneb X kinnistu kahest katastriüksusest tunnustega XXX ja XXX , katastriüksuste vaated tl 66 ja 67. Kriminaalasja toimikus lk 68 asuval Maameti Geoportaali väljatrükil on tähistatud X tee ning nähtub, et nimetatud teed kulgeb katastriüksiste XXX ja XXX vahelt. P.P-le esitatud süüdistuse kohaselt P.P „23.12.2016.a kella 22.15 ajal /…/ lähenes takistuse juures peatunud sõiduautole ja ähvardas autos viibinud L.S, O.C, I.I ja alaealist last ülestõstetud raudkangiga, seejärel sisenes hoonesse ja väljus relvataolise esemega, millega liikus sõiduauto poole sihtides relvataolise esemega sõiduautos viibinud isikuid. L.S, O.C, I.I ja alaealine laps tundsid hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele /…/“ ning „24.12.2016.a kella 13.10 ajal /…/ takistas teele pargitud 8
(21)1-17-5617 sõiduautoga teel liikumist, lähenes takistuse juures peatunud sõiduautole ja ähvardas autos viibinud U.E ja R.D relvataolise esemega, mille tulemusel tundsid U.E ja R.D hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele /…/.“ Süüdistuses ei ole kummalgi juhul viidatud, et sündmuste juures oleks viibinud asjasse mittepuutuvad füüsilised isikud, keda teoga häiriti või ohustati. 09.01.2018.a kohtuistungil esitas prokurör kohtule süüdistusakti täienduse, milles on varasemat süüdistuse teksti täiendatud lõiguga: „Selliste tegudega põhjustas süüdistatav autos viibinud isikutele hirmu ja ohtu nende elule ning tervisele, rikkudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides lisaks sõiduauto juhile kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda.“ Selliselt süüdistusakti täiendusest saab kohus aru, et riiklik süüdistaja on asunud seisukohale, et P.P poolne ähvardus oli suunatud sõiduautos viibinud isikutele. Kohtus üle kuulatud L.S, O.C ja I.I (23.12.2016.a episood) ja U.E ning R.D (24.12.2016.a episood) kinnitasid kõik, et tundsid samaväärselt hirmu ja ohtu oma tervisele. Samuti saab viidatud ütlustele tuginedes asuda seisukohale, et nii 23.12.2016.a kui 24.12.2016.a relvaga või relvataolise esemega ähvardamise osas P.P poolse ähvarduse objektiks oli temale kuuluva maja läheduses sõiduteel olnud sõiduk koos selles viibinud isikutega. Tunnistajad ei teinud viiteid, nagu oleks P.P kuidagi täpsemalt viidanud mingile konkreetsele isikule seltskonnast, kelle vastu ähvardus oli suunatud. Sõrgkangiga 23.12.2016.a sõiduauto juures viibides olevat P.P otsesõnu suhelnud sõiduki juhi ehk O.C-ga, samas kinnitasid nii L.S kui ka I.I, et P.P jättis nii ähvardava mulje, et ka nemad tundsid hirmu, rääkimata sõidukis viibinud alaealisest, kes I.I sõnul hirmust nuttis ja palus kiiresti ära sõita. Samuti ei ole viiteid, nagu oleks 23.12.2016.a kella 23.00 ajal X kinnistu lähedal ilutulestiku raketiga pauku tegemise ajal viibinud talus kõrvalisi isikuid, süüdistusakti kohaselt häiris pauk „L.S , O.C, I.I ja alaealist last.“ Samad isikud olid osalised ka varem samal päeval X talu juures sõiduteel toimunud sündmuses ning võib asuda seisukohale, et hilisem ilutuletiku raketiga paugu tegemine oli jätk varasemalt toimunud vastasseisule. Samuti viibisid mõlema korral isikud koos samas sõidukis. Arvestades nii 23.12.2016.a kui ka 24.12.2016.a sündmuste taustaga, ehk asjaoluga, et P.P-le oli vastu meelt, et kasutatakse temale kuuluvast majast mööduvat avalikku teed, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et P.P sooviks oli ainult ühe konkreetse isiku ja tema juhitud sõiduki takistamine ja tee edaspidise kasutuse lõpetamine, vaid isiku tahe oli suunatud kõigi sõidukites viibinud isikute takistamisele kasutada avalikku teed, mis tema hinnangul läbib tema kinnistut ja mille kasutus teiste inimeste poolt teda selgelt tugevalt häirib. Seega antud situatsioonis ei omanud tähtsust kes hetkel autot juhtis või sõidukis viibisid, vaid süüdistatava eesmärk oli takistada läbisõit. Ka juhib kohus tähelepanu prokuröri ebajärjepidevusele. Kui süüdistusakti täienduses on prokurör seisukohal, et P.P poolne ähvardus oli suunatud sõiduauto juhile, siis 23.12.2016.a episoodi puhul oli sõiduautot juhtinud isikuks O.C (avaldub O.C, L.S ütlustest), isik on aga menetlusse kaasatud tunnistaja, mitte kannatanuna. 9
(21)1-17-5617 Kohus eeltoodule tuginedes ei näe, et asjas oleks tuvastatud asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu ning seega ei ole täidetud teo
§ 263järgi kvalifitseerimiseks vajalikku olulist tunnust.
Arvestades kohtule esitatud dokumentaalsete ja isikuliste tõenditega on kohus seisukohal, et P.P poolt 23.12.2016.a ja 24.12.2016.a toime pandud teod tuleb ümber kvalifitseerida
§ 120lg 1 järgi.
Arvestades P.P-le esitatud süüdistuse sisu ning eelpool analüüsitud ümberkvalifitseerimise põhjusega – puudub tegude
§ 263
lg 1 p 2 järgi kvalifitseerimiseks vajalik eritunnus, asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, kelle rahu häiriti – olid P.P-l ja tema kaitsjal kõik võimalused kaitseõiguse teostamiseks.
§ 120
lg 1
§ 120lg 1 objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine.
Tegemist on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamisega, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavapäraselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult, kuid on võimalik ka teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses inimeses hirmutunde tekitamisele, ähvardaja peab jätma mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest ning ähvardamine moodustab koosseisu ainult juhul, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine, tervise kahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et süüdlane täidab
§ 120
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. 23.12.2016.a episood, tõendid O.C kirjeldas kohtuistungil, kuidas 23.12.2016.a oldi teel tema elukaaslase L.S ema koju, kes elab XXXs, X talus. Autos olid O.C ise, L.S , I.I ja R.T. (L.S alaealine poeg). Sõitsid mööda avalikku teed, mis piirneb P.P-le kuuluvate kinnistutega, otseselt läbi nende kinnistu ei sõitnud, on seda teed mööda ka varem X tallu sõitnud. Keset teed oli pargitud sõiduauto nii, et sellest möödumine oli võimatu, jäi autoga seisma. Majast väljunud naisterahval palus auto eest ajada, et mööduda, naine keeldus autot liigutamast. Mõne aja pärast väljus majast meesterahvas, P.P, astus uksest välja, vaatas, siis läks tagasi majja ja väljus, käes raudkang ja jalutas peatunud auto juurde. O.C oma sõnul vestles P.P-ga, paludes auto eest ära ajada, et saaks edasi liikuda, P.P keeldus. Vestluse ajal oli P.P-l raudkang käes, mida vibutas ähvardades, justkui löömise suunas. P.P oli korduvalt öelnud, et astu autost välja ja lahendame selle asja ära, tema autot eest ära ei aja ja ähvardas O.C korduvalt raudkangiga. P.P lahkus peatunud auto juurest ja läks tagasi hoonesse, tunnistaja sõnul otsustas ta natuke oodata, ehk ajab siiski auto eest ära. Veidikese aja möödudes otsustas tunnistaja hakata mööda teed tagurdama, tagurdamise hetkel väljus P.P majast, käes relv, jahirelv. Seda tunnistaja täpselt ei mäletanud, kas maja ees oli valgustus, kuid tunnistaja auto tuled valgustasid majaesist ja P.P liikumist ning selgelt oli näha, et P.P tuli ja jalutas auto poole, relv oli risti rinna peal, täies pikkuses jahirelv. Tunnistaja otsustas sel hetkel kiiremini tagurdada, keeras esimesel võimalusel auto teega risti ja sel hetkel nägi, kuidas P.P sihtis sõiduautot ja selles olijaid. Tunnistaja oma sõnul tundis sel hetkel hirmu. Sai auto ümber pööratud ning läks elukaaslase ema juurde teist teed pidi, mis läbib ka eramaad. Peale elukaaslase ema juurde jõudmist, mõni aeg hiljem samal õhtul, kui üritati ühendust saada päästekeskusega, ilmusid hoovi kolm autot, millest väljusid isikud, kelledest suudeti tuvastada P.P ja tema isa ning hakkasid karjuma ja provotseerides välja kutsuma, millele tunnistaja 10
(21)1-17-5617 sõnul ei vastatud. Seejärel isikud lahkusid ning hakkasid kinnistu piiril lõhkeaine pakette lõhkama ja süütama. I.I sõnul sõitis tema 23.12.2016.a koos L.S, O.C ja R.T.-ga O.S juurde, auto eesistmetel istusid L.S ja O.C, tema ja R.T. tagaistmel. Oli kuulnud, et varasemalt on teed blokeeritud, kuid ise seda varem kogenud ei olnud. Nagu ka O.C , kirjeldas ta, kuidas tee oli blokeeritud, väljunud naisterahvas keeldus teed vabastamast. Samuti kirjeldas I.I, kuidas P.P väljus majast, käes raudkang, millega vibutas auto akna juures ja rääkis O.C-ga väga agressiivselt. I.I kirjeldas kohtuistungil detailselt P.P käes nähtud raudkangi, tundis oma sõnul hirmu. Ühel hetkel hakati tagurdama, rohkemat tunnistaja oma sõnul ei näinud. Kirjeldas, et tema kõrval istunud R.T. oli öelnud, et läheme ruttu ära, ma kardan, samuti R.T. nuttis, oli väga hirmul. Tunnistaja sõnul ei olnud avaliku tee kasutamisega probleeme enne, kui P.P sinna elama kolis. L.S kohtuistungil kinnitas, et 23.12.2016.a sõitis koos elukaaslase O.C, oma lapse R.T. ja I.I-ga ema juurde jõule tähistama, kasutades X teed, mida mööda on terve eluaja sõidetud. Haakuvalt O.C ja I.I ütlustega kirjeldab teele ette pargitud auto juures peatumist, vestlust majast väljunud naisterahvaga, samuti kirjeldas, nagu ka O.C, et esialgu ei olnud majast väljunud P.P-l midagi käes, siis aga võttis raudkangi, tuli sellega O.C ähvardama, lõugas ja karjus, provotseeris, et O.C autost väljuks. L.S oma sõnul palus P.P-l vaiksemalt võtta, et ta ei karjuks ega ropendaks. L.S sõnul oli tema poeg R.T. sel ajal 10-aastane ja kartis väga, tal olid pisarad silmis ja raudkangi nägemise peale karjus, et läheme kiiresti minema. L.S kinnitas, et ka tema kartis, on küla pealt kuulnud, et P.P on agressiivne. P.P läks majja sisse, naisterahvas jäi välja, kellega vesteldi, üritades veenda teda autot siiski eest ära ajama. Siis tuli P.P korraks uuesti välja ja läks hoonesse tagasi. Siis hakkas O.C vaatama, kuidas tagurdada, kui P.P tuli relvaga välja, sihtis tagurdamise ajal autot ja O.C keeras kiirelt P.P põllumaal auto ümber ja sõitis ära. P.P ei olnud autost kaugel, ta nägi selgelt süüdistatava käes olnud pikka relva, millest järeldas, et tegemist on jahipüssiga. P.P sihtis relvaga auto poole, kõik kartsid, R.T. nuttis. Seejärel läksid teist teed mööda ema juurde, kuhu üpris varsti tuldi autodega hoovi sõitma, välja läksid R.C ja O.C, vaatama, mis toimub, algas karjumine ja räuskamine, käis suur pauk, tunnistaja sõnul oli tema kindel, et kedagi lasti. Tunnistaja tormas ka ise välja, kus sai teada, et oli lastud lõhkeainet, mis teeb väga suurt pauku. Sündmuse tulemusena ei soovi R.T. enam maal käia, maja ümber ja hoovile on paigutatud turvakaamerad, jälgitakse, et emaga oleks kõik korras. R.C kirjeldas 23.12.2016.a sündmusi pärast seda, kui X tallu X külla olid jõudnud O.C, L.S, I.I ja R.T. Tema sõnul õhtul oli O.C I.I-ga väljas, kui püssiga tehti üks või kaks pauku õhku. Ei näinud, kes seal toimetasid, aga kuulda oli S.I hääli. O.S sõnul 23.12.2016.a tema juurde tulnud O.C , L.S, I.I ja R.T. rääkisid talle üldsõnaliselt, et neid oli relva taolise asja või relvaga ähvardatud ja isegi kangiga, toimunust olid kõik häiritud, kõige rohkem lapselaps. W.G selgitas kohtus 23.12.2016.a sündmuste osas, et tuli madal heledat värvi auto, milles oli L.S ja tema elukaaslane, palus neil teist kaudu sõita, kuna tee läheb hoovist läbi ja sõidetakse WC akna alt läbi. Tema sõnul tollel päeval tee takistatud ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et neil on majapidamises õhupüssid, mis on tema omad, neid kasutatakse märki laskmiseks ja lindude peletamiseks nii tema kui tema elukaaslase P.P poolt. Majapidamises on olemas ka raudkang. W.G sõnul 11
(21)1-17-5617 23.12.2016.a tema ei mäleta, et P.P oleks õues käinud, oli tol päeval haige. P.P sõnul oli ta 23.12.2016.a õues ja tal oli raudkang käes, kuid rääkimise ajal ei tõusnud kang üle puusa kõrguse, ei vehkinud sellega. Relva käes ei olnud. Tunnistas sel päeval läbipääsu takistamist. Seda ei mäleta, kas ajas auto eest ära, arvas, et teine auto läks minema. 24.12.2016.a läbiotsimismääruse (tl 33-36) alusel on teostatud läbiotsimine X kinnistul, mille kohta on ka koostatud protokoll koos fototabeliga (tl 37-53). Läbiotsimisprotokolli kohaselt 24.12.2016.a klaasuksest eesmisesse avatud ruumi sisenedes leiti soojustuspaki Rock Wool najalt nõjatumas puidust raamiga õhupüss (pakendati pakendisse nr 1) ja selle kõrvalt maast metallist raudkang (sõrg), mis pakendati pakendisse nr
- Fototabeli fotol nr 6 (tl 42) on läbi akna pildistatud ruumi ja näha on ruumis püsti seisvad Rock Wooli pakid ning neist kõige vasakpoolsema najal pruuni värvi relv. Fotodel nr 7-10 (tl 43-45) on nimetatud relva pildistatud lähemalt. Järgneval fotol nr 11 on näha pruuni õhkrelva ja sõrgkangi omavaheline paiknemine, fotodel nr 12 ja 13 on sõrgkangi pildistatud lähemalt (tl 46-47). 03.02.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli (tl. 54-63) kohaselt on leitud pruuni värv puidust kabaga relva näol tegemist õhkrelvaga CAMO CADET XXX (fotod nr 1-4, tl 54-55). Leitud pneumorelva kaliiber on 4,5.mm (tl 54 4.a teine lause) ja tl 55 foto nr 2) ja Relvaseaduse (RelvS) § 18 lg 1 p 2 kohaselt on piiramata tsiviilkäibega relvaks kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasaarvatud) pneumorelv, seega tegemist on piiramata tsiviilkäibega relvaga. Arvestades L.S ja O.C kirjeldusega relvas, mida nad 23.12.2016.a õhtul oma sõnul P.P käes nägid, vastab kohtu hinnangul 24.12.2016.a läbiotsimisel leitud relvadest kirjeldusele just pneumorelv CAMO CADET 04-1C-x. Mõlemad isikud viitasid, et P.P käes olnud relv nägi välja nagu jahirelv ning asjatundmatule silmale pealiskaudsel vaatlusel meenutab pneumorelv CAMO CADET, tema suurust ja üldist välimist arvestades, tõepoolest jahirelva. Kohtu hinnangul eelviidatud tõenditega on kinnitust leidnud, et 23.12.2016.a kella 22:15 ajal suundusid O.C, L.S, I.I ja alaealine R.T. XXXs asuvasse X tallu, kasutades selleks avalikult kasutatavat teed (vt selles osas kohtuotsuse lk 7,
- lõik). Jõudnud X talu juurde avastati, et tee on blokeeritud ning talu elanikud ei nõustunud teed vabastama ja sõidukit läbi laskma. Selle asemel P.P haaras oma majapidamises olnud raudkangi ja suundus see käes peatunud sõiduki juurde, mille juures O.C seletusel ning L.S ja I.I kinnitusel vehkis autot juhtinud O.C-ga rääkimise ajal ähvardavalt raudkangiga. O.C sõnul oli kang käes löögivalmis, I.I ja L.S sõnul provotseeris P.P O.C autost väljuma, et „asjad ära klaarida“. O.C ja L.S sõnul mingi hetk P.P läks majja ning naases, hoides käes relva, mille suunas toruga selleks hetkeks juba eemale tagurdava sõiduki poole ja sihtis sõidukit. Kohtuistungil üle kuulatud O.C, L.S ja I.I kinnitasid, et tundsid hirmu, nii sel ajal, kui P.P sõrgkang käes sõiduki juures seistes argessiivselt suhtles samal ajal kangiga vehkides, autos viibinud alaealine oli nii hirmul, et puhkes nutma ja on kuni senimaani kogetust häiritud, ega soovi enam maal vanaema juures käia. O.C ja L.S sõnul tundsid nad hirmu, kui nägid, kuidas majast nende arusaamist mööda jahirelva käes hoidev P.P relva nende poole suunas ning sõidukit sihtis. Nagu eelpool viidatud, on
§ 120lg 1 objektiivne koosseis täidetud, kui süüdistatav paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige 12
(21)1-17-5617 ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Arvestades, et kahe perekonna vahel olid suhted pingelised olnud sündmuse toimumise hetkeks umbes paar aastat ning 2016.a detsembri kuu alguses oli toimunud vägivaldne sündmus L.S pereliikme ja P.P osalusel, samuti, et P.P oli enne relvaga majast väljumist ja selle sõiduauto poole suunamist ja sõiduauto sihtimist olnud verbaalselt agressiivne, samal ajal vehkides käes oleva sõrgkangiga, oleks kohtu hinnangul sellises olukorras iga inimene kes oleks sattunud sellisesesse situatsiooni tundnud hirmu. Eelviidatud tõenditele tuginedes, on kohus seisukohal, et ähvardus kahjustada teiste tervist on P.P poolt täide viidud teoga. Selliselt majast relvastatult väljumist ja relvaga sõiduki ning selles viibinud isikute sihtimist ei ole võimalik tõlgendada muul viisil, kui ähvardusena, mida sõidukis viibinud isikud võtsid ähvardusena põhjustada neile tervisekahjustusi. Samasuguse ähvardusena on isikutele mõjunud ka P.P poolne sõiduauto kõrval sõrgkangiga vehkimine ning ähvardamiseks kasutatava relva veelgi ohtlikuma vastu vahetamisega P.P manifesteeris veelgi oma tahet tekitada teel takistuse tõttu peatunud sõidukis viibivates isikutes hirmutunnet. Kohus jätab ilmselgelt ebausutavatena kõrvale W.G ütlused osas, milles tema väitel 23.12.2016.a P.P majast ei väljunud ja oli kodus haige. P.P oma ütlustes kinnitas 23.12.2016.a sündmuse toimumise ajal raudkang käes väljas olemist ning peatunud sõidukit juhtinud isikuga suhtlemist. P.P ja W.G mõlemad kohtuistungil avaldasid, et nende hinnangul I.I-d ajavad kiusu, samas aga ei toonud välja ühtegi arvestatavat argumenti, miks peaksid naabrid sellisel viisil kiuslikud olema. Arvestades, et teevaidlusega seoses olid perekondade vahelised suhtes jahenenud (nt R.D sõnul varasemalt käisid pered ikka üksteisel abis, mis aga muutus pärast X kinnistu omandamist), ei saanud I.I-d teada, kas ja milliseid relvi P.P majapidamises võib leiduda. Isegi kui arvestada, et L.S sõnul on paugutamisi varem olnud, ei oleks saanud I.I-d kuidagi piisava täpsusega kirjeldada just sellise üldkujuga relva, mida nad oma sõnul nägid 23.12.2016.a P.P käes ning mis 24.12.2016.a läbiotsimise P.P valdusest ka leiti. Nimetatud aga kaudselt kinnitab O.C, L.S ja I.I poolt kirjeldatud sündmuste toimumist. Kõik sündmuses osalenud isikud tunnistasid konflikti toimumist, samas keegi ei viita, nagu oleksid sõidukis olnud isikud olnud kuidagi agressiivsed P.P või W.G suhtes, ehk puudub alust arvata, et sõidukis viibinud inimesed kuidagi oma käitumisega provotseerisid P.P. Küll aga oli P.P-l motiiv süüteo toimepanemiseks. Nimelt näitavad 29.12.2016.a õiendile lisatud fototabeli fotod, täpsemalt tl 75 alumine foto, tl 78 alumine foto ja tl 79 ülemine foto, millistel on näha avalikult kasutatava tee äärde paigutatud tahvlid tekstiga eravaldus ja millistel on keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ kujutised, ilmekalt, et ka pea kaks kuud pärast Tallinn Halduskohtu otsuse jõustumist ja päevi pärast 23 ja 24.12.2016.a sündmusi ei olnud P.P aktsepteerinud tõsiasja, et temal puudub õigus keelata avaliku tee kasutamist. Asjaolu, et tegemist on rünnaku motiiviga kinnitavad nii haldusvaidlust kirjeldavad kohtuotsused (tl 82-92) kui ka 05.01.2017.a õiend (tl 80-81 ja pööretel), milles on toodud ära kronoloogilises 13
(21)1-17-5617 järjekorras registreeritud juhtumid, kus P.P on erinevate avaldajate teatel takistanud enda majast mööduva avaliku (valla) tee kasutamist. Ilutulestiku kasutamine tähtsündmuste puhul on perekonniti tavapäraseks ja üldjuhul pakub ilutulestiku jälgimine silmailu ka lähiümbruse elanikele. 23.12.2016.a hilisõhtul ilutulestikurakettide õhkimise või süütamise eesmärgiks oli kohtu hinnangul aga kinnistada X kinnistul viibivate isikute arusaama sellest, et X taluga seotud inimesed ei soovi, et kasutataks kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste vahelist avalikku teed. Kohtu hinnangul annavad 23.12.2016.a sündmuse tuvastatud asjaolud alust asuda seisukohale, et P.P-l oli motiiv tema maja eest mööduvat avalikku teed kasutanud isikute ähvardamiseks ning, et P.P pani teo toime kavatsetult. P.P-le olid sõidukis viibivad isikud teada, samuti nende poolt majast mööda sõitmise põhjus. Kohtu hinnangul ei saanud P.P-l olla kahtlust selles, et oma eesmärgi saavutamiseks, ehk majast mööduva avalikult kasutatava tee kasutamise peatamiseks, temal puuduvad muud vahendid, kui tee kasutajate ähvardamine selliselt, et nad tunneksid ohtu vähemalt oma tervisele, kui mitte ka elule ja varale, ehk tema eesmärgi saavutamiseks oli
§ 120lg 1 objektiivse koosseisu täitmine hädavajalik.
Kohus jätab siinkohal tähelepanuta P.P väite, et tema ei tundnud O.C. O.C sõnul on tema korduvalt ka varem kasutanud X talu külastamiseks X teed. Arvestades, et ta on L.S elukaaslane, siis vähemalt enamasti, kui mitte alati ka L.S seltskonnas. Asjaolul, kas P.P ja O.C oli varem nö ametlikult tutvustatud või mitte ei ole kohtu hinnangul siinkohal tähtsust, eelnevad asjaolud annavad kohtu hinnangul piisavalt alust seisukohale, et P.P oli teadlik 23.12.2016.a tema maja juures peatunud sõiduki juhi seotusest X taluga. 24.12.2016.a episood, tõendid W.G selgitas, et 24.12.2016.a oli parkinud auto risti teega, kuna tema sõnul ei mahtunud seda kuskile mujale parkima. Algselt ütles põhjuseks, et oli lumi, prokuröri viitel, et päevast esitatud piltidel ei ole kübetki lund näha, avaldas, et muud moodi ei saanud parkida pori tõttu. Tuli üks auto, oli ise kaugel, tiigi ääres, kedagi auto juures ei olnud, auto tagurdas ja pööras ümber, keegi nendega rääkimas ei käinud. Arvas, et tegemist on sugulase H. I autoga. P.P oli sel ajal väljas, võimalik, et tal oli õhupüss käes, et linde hirmutada, kes maja küljest Makroflexi nokivad. Auto ajas tee pealt ära siis, kui politsei käskis ja parkis selle ukse ette. Tunnistaja sõnul kasutavad I.I-d majast mööduvat teed kiusu pärast. Kohus näitas tunnistajale fotot majast ja selle juurde pargitud autodest (tl 19), tunnistaja arvates on selline sõidukite parkimine õige, ei saanud muud moodi sõidukeid parkida. Mõlemad autod kuuluvad P.P-le. 29.12.2016.a õiend koos fotodega (tl 73-79), täpsemalt tl 76 ülemine foto annavad alust kahelda W.G ütluste tõepärasuses, eriti, kui siia kõrvale tuua Maa-ameti Geoportaali väljatrükk (tl 68). W.G sõnul oli tema sel ajal, kui maja juurde tuli auto, tiigi ääres, Maa-ameti Geoportaali väljatrüki kohaselt jääb tiik maja juurest X kinnistu poole vaadates paremat kätt ehk kõrvalhoone/laudahoonega hoonestatud katastriüksusele. Tl 76 ülemine foto näitab selgelt, et tiigi ääres viibijal on võimatu näha majast ja kõrvalhoonest maanteepoole jäävat sõiduteed, kuna kõrvalhoone/laut varjab vaate täielikult. Samuti, tl 19-21 olevad fotod on pildistatud 14
(21)1-17-5617 R.D juhitud sõidukist vaatega muuhulgas nö tiigi poole (järeldub taaskord fotode kõrvutamisel Maa-ameti Geoportaali väljatrükiga tl 68), mille juures väidatavalt W.G oli. Fotodelt ei ole näha ei tiiki ega võimalikku selle juures viibivat inimest ja seda seetõttu, et vaate varjavad teele selle blokeerimise eesmärgil pargitud sõidukid. Seega ei ole usutav, et W.G 24.12.2016.a sündmuseid nägi, vähemalt mitte sellest vaatekohast, kus ta enda sõnul viibis. Kõrvutades W.G ütlusi R.D ja U.E ütlustega, saanuks W.G näha tagurdava sõiduki ümberpööramist sellisel juhul, kui ta näinuks sündmusi vähemalt maja juurest. Nimelt nii R.D kui ka U.E sõnul pöörasid nad auto ümber alles teise majani jõudes, mis jääb aga P.P majast ca paarisaja meetri kaugusele (Maa-ameti Geoportaali väljatrükk tl 68), tiigi juurest vaadet takistava kõrvalhoone/lauda taha. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud vastuoludele tuginedes W.G ütlused täielikult kõrvale jätta. Arvestamata ei saa jätta siinkohal võimalusega, et W.G on oma ütlustes tegelikkust moonutanud oma X ja X soodsamas suunas. R.D sõnul sõitis 24.12.2016.a koos U.E-ga maale, oli kuulnud, et eelmisel päeval oli olnud tee blokeeritud ja oli toimunud relvaga ähvardamine, siiski oma sõnul ei uskunud, et tee võiks blokeeritud olla. Teed läbida ei saanud, see oli blokeeritud, maja juures olid kaks autot risti, ekstra tee blokeerimise eesmärgil pargitud. Jäi seisma ja tegi paar pilti, hakkas tagurdama, sai 20-30 meetrit tagurdada, kui nägi kedagi majast väljumas, käes mingi asi ja sihtis. R.D sõnul sai aru, et majast väljunud isikuks oli P.P, Kui nägi, et sihitakse, tundis hirmu, kuna oli 04.12.2016.a juba olnud kokkupõrge temaga ja olles kuulnud ka eelmisel õhtul relvaga sihtimisest andis rohkem gaasi. Kartis nii enda kui ka autos olnud vennanaise tervise pärast. Sõitsid teist teed mööda ema juurde, kus üritasid helistada hädaabisse, korduvalt said ühenduse Läti hädaabiga, viimaks ühendati Eesti omaga. R.D sõnul tekkisid probleemid tee läbimisega siis, kui S.I-d ostsid X kinnistu. U.E sõnul sõitis 24.12.2016.a R.D-ga koos X tallu, et minna külla seal alaliselt elavale O.S-ile , oli autos kaasreisijana. Tema on alates 1994 aastast seda teed mööda käinud X talus, muud teed ei teadnud. Oli kuulnud, et varasemalt on olnud ja ka eelmisel õhtul olid teel takistused. Jõudsid talu juurde, seal on vasakul pool maja ja paremal pool hoone ja tee täitsid kaks järjestikku asuvat autot. Neist mööda sõitmiseks oleks pidanud kindlasti sõitma teise kinnistule. Jäädi seisma ja oodati, lootes, et ehk keegi näeb ja tuleb majast välja, ise autost väljumise mõtet ei olnud, R.D oli lausa keeldunud väljumast, viidates varasemalt toimunud intsidendile. Ootasid umbes viis minutit, siis otsustasid tagasi minna. R.D hakkas tagurdama, oldi majast jõutud kõige rohkem 50 meetri kaugusele, kui U.E nägi majast meest väljumas, pikemat kasvu, tumedates riietes. Seejärel kannatanu samaaegselt kirjeldab ja näitab: „Ta tuli välja ja tema ainuke liigutus oli, ta võttis käe ja tegi nii (tõstab näitlikult käe palgesse) ja tal oli käes tume asi. Kannatanu sõnul tema jaoks selline liigutus „ei olnud mitte midagi muud kui ainult relv. Relva hoidis niimoodi käes pikalt, kannatanu arvas oma sõnul, et ta ei suuda sihikuga sihtida nii hästi ja sellepärast hoiab relva nii pikalt käes. U.E sõnul ärgitas ta R.D veel kiiremini sõitma, kuigi liiguti tagurpidi ja teeolusid arvestades juba nii kiiresti kui võimalik. U.E sõnul tundis ta hirmu, ohtu enda elule ja tervisele, kuna relvaga sihiti nii pikalt, süüdistatav rahulikult võttis relva ja suunas selle ainult ühes suunas. P.P sõnul 24.12.2016.a tema ei näinud oma hoovis ühtegi autot. Läks välja ja nägi tagurpidi sõitvat autot, see oli 150-200 meetrit eemal, vaatas autot läbi õhupüssi. Arvas, et see on X, kellel on väga-väga sarnane auto. Autode teele parkimise osas 15
(21)1-17-5617 märkis, et need võisid olla tõepoolest teele pargitud, kuna tee ääred olid väga pehmed. Prokurör esitas kohtule kolm fotot (tl 19-21, millistest esimesel on näha sõiduauto armatuuril kellaaeg 12:59 ja kuupäev 24.12.2016. Läbi sõiduki esiklaasi on fotol näha vasakul pool osa hoonest, paremal pool ridamisi üksteise kõrvale pargitud tumedat ja heledat sõiduautot. Maa fotol on lumevaba, otseselt veeloike ei paista. Sõiduki aknaklaasil, läbi mille on pildistatud on näha vihmapiiske. Järgneval fotol (tl 20O on foto keskosas näha taas kaks ridamisi üksteise kõrvale pargitud autot. Näha on, et heledama auto tagaosa juurest algab teeäärne taimestik, tumeda sõiduki nina on foto tegemise koha vaatepunktist vaadates hoone katusealusest ca poole sõiduauto pikkuse kaugusel. Viimaselt fotolt (tl 21) on selgesti aru saada, et tume ja hele sõiduauto on teele pargitud selliselt, et neis on maja poolt täiesti võimatu mööduda ning heleda sõiduki tagant möödumiseks tuleb sõita sõiduteelt välja põllule. Kõigil fotodel puudub nn ajatempel, mille alusel oleks võimalik nende tegemise aega kindlaks määrata. Esimese foto (tl 19) tegemise aega on võimalik tuvastada fotol nähtava armatuurlaual kuvatud informatsiooni põhjal. Arvestades fotodel nähtavate maja juures asuvate igapäevaste esemete paiknemisega ning ka fotol nähtavate sõidukite omavahelise paiknemise ning nende välimuse põhjal on kohus seisukohal, et kahtlust ei ole selles, et kõik kolm fotot on tehtud samal ajal lühikese ajavahemiku jooksul, ehk 24.12.2016.a kella 13.00 paiku, mil R.D ja U.E oma sõnade kohaselt olid teel mööda X teed X tallu ja tee oli X talu juures blokeeritud, asjaolu, mida on nimetatud fotodelt võimalik ilma igasuguse kahtluseta tuvastada. P.P kohtuistungil kinnitas, et 24.12.2016.a oli õues, õhupüss käes ja nägi mööda teed tagurdades eemalduvat sõidukit, mille arvas olevat oma X sõiduautoks ja mille tuvastamiseks vaatas sõidukit läbi õhupüssi sihiku, sest sõiduk oli temast 150-200 meetri kaugusel. Sellise sisuga ütlused on vastuolus R.D ja U.E ütlustega esiteks P.P ja sõiduki vahelise distantsi osas. I.I sõnul oli ta tagurdanud kuni 30 meetrit, U.E sõnul aga mitte rohkem kui 50 meetrit, kui majast väljus P.P. Arvestades, et U.E suutis ka kohtuistungil kirjeldada majast väljunud isikut üpris detailselt – tumedates riietes tumedate juustega meesterahvas ning I.I tundis väljunud isikus ära P.P, lisaks, et tunnistajad said aru, mis ese oli P.P käes, on usutav, et R.D poolt juhitud sõiduki ja majast väljunud P.P vaheline distants ei olnud rohkem kui 50 meetrit. P.P sõnul jälgis ta tõepoolest sõidukit enda käes oleva relva sihikust, kuid ainult selleks, et veenduda, kas tegemist on tema X autoga. Kohus P.P sellise käsitlusega toimunust ei nõustu. Selle kindlaks tegemiseks, kas majast eemale tagurdav sõiduk kuulub sugulasele või mitte on tunduvalt sobivamaks viisiks võtta telefon ja helistada. Kui mingil põhjusel aga siiski otsustatakse tõepoolest sõidukit vaadata läbi käes oleva õhkrelva sihiku siis piisab igasuguse kahtluse kõrvaldamiseks vaid vaadata sõiduauto numbrit, milleks kuluvat aega võib hinnata sekundites. P.P aga nii-öelda hoidis eemalduvat sõidukit kirbul, nagu on aru saada U.E ütlustest. Nimelt U.E sõnul P.P väga rahulikult ja pikalt sihtis relvaga nende suunas, viidates ka, et relval oleva sihiku tõttu tekkis temal arvamus, et P.P ei suuda sellega korralikult sihtida. Siinkohal on kohtu hinnangul taaskord P.P esitanud asetleidnud sündmuste 16
(21)1-17-5617 asjaolusid selliselt, et leida õigustusi oma teole – tagurdava sõiduki sihtimisele relvast. R.D ja U.E sõnul, nähes, et neid sihitakse relvast, tundsid hirmu. R.D-l oli juba varasemast olemas kogemus ja teadmine P.P vägivaldsusest (04.12.2016.a episood), samuti olid nii R.D kui U.E kuulnud eelmise päeva konfliktist ja ähvardamisest. Eeltoodule tuginedes kohtu hinnangul P.P pani ähvardamise ehk kahju tekitamise kavatsuse teadvustamise toime konkludentse teoga. Arvestades perekondade vaheliste pingestunud suhetega, 04.12.2016.a toimunud rünnakuga ja 23.12.2016.a intsidendiga, olid nii R.D kui ka U.E, nähes P.P sihtimas relvaga sõiduautot, milles nad viibisid, õigustatud viidatud teost ühemõtteliselt järeldama, et neid ähvardatakse vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. Samasugusele järeldusele jõuaks samasuguses olukorras ka keskmine kõrvaline isik. 24.12.2016.a läbiotsimismääruse (tl 33-36) alusel teostatud P.P elukoha läbiotsimise protokolli (tl 37-60) läbiotsimise käiku kirjeldava osa kohaselt leiti muude esemete kõrvalt soojustuspaki RockWool pealt teine musta värvusega plastikmaterjalist õhupüss Norica koos sellele kinnitatud optilise sihikuga. Läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelis (tl 48-49) on fikseeritud õhupüssi leidmise koht ning pildistatud relva koos sellele kinnitatud optilise sihikuga mõlemast küljest. Relva üldkuju (st optilise sihikuga), U.E ja P.P ütlusi arvestades, oli just õhkrelv Norica 24.12.2016.a P.P-l käes ja mille ta suunas tema majast eemale tagurdava sõiduki suunas. 03.02.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli (tl. 54-63) kohaselt on 24.12.2016.a P.P elukohast leitud optilise sihikuga musta värvi plastikust kabaga ja musta värvi relvarauaga õhkrelva näol tegemist õhkrelvaga NORICA DRAGON EVOLUTION MAX (tl 56-58, fotod nr 5-11), mille kaliiber on 4,5 mm (foto nr 7, tl 57). Relvaseaduse (RelvS) § 18 lg 1 p 2 kohaselt on piiramata tsiviilkäibega relvaks kuni 4,5millimeetrise kaliibriga (kaasaarvatud) pneumorelv, seega tegemist on piiramata tsiviilkäibega relvaga. Ka 24.12.2016.a episoodi puhul oli P.P motiiviks mõjutada ähvarduse objekte lõpetama avaliku tee kasutamine. Nimetatud soovi kinnitavad 29.12.2016.a õiendile lisatud fototabeli fotod, täpsemalt tl 75 alumine foto, tl 78 alumine foto ja tl 79 ülemine foto, millistel on näha avalikult kasutatava tee äärde paigutatud tahvlid tekstiga eravaldus ja millistel on keelumärgi nr 331 „Sissesõidu keeld“ kujutised, mis selgelt loovad kuvandi, et märkidest alates viibitakse erakätes oleva kinnistu territooriumil, millel viibimine on mittesoovitav, mitte aga avalikult kasutatavalk teel. Lisanduvalt kinnitavad nii haldusvaidlust kirjeldavad kohtuotsused (tl 82-92) kui ka 05.01.2017.a õiend (tl 80-81 ja pööretel), milles on toodud ära kronoloogilises järjekorras registreeritud juhtumid, kus P.P on erinevate avaldajate teatel takistanud enda majast mööduva avaliku (valla) tee kasutamist, P.P-l motiivi olemasolu. Kohus on seisukohal, et 24.12.2016.a toimis P.P otsese tahtlusega. Arvestades perekondade vaheliste pingeliste suhetega ning juba aset leidnud konfliktidega, pidanuks P.P vähemalt möönma, et enda käes oleva relva suunamine tagurdades eemalduva sõiduki suunas ning selle pikemaaegne jälgimine, relv palgesse tõstetult, mõjub sõidukis viibivatele isikutele ähvardusena, mille täideviimist on alust ka karta. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul tõendamist leidnud P.P poolt 24.12.2016.a kella 13.00 paiku
§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemine. 17
(21)1-17-5617 Süü
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. P.P-l olid olemas kõik võimalused normipäraselt käituda. Siiski on ta otsustanud takistada endale kuuluva kinnistu kahe katastriüksuse vahel kulgeva avaliku tee kasutamist teiste isikute poolt ning võtnud selleks kasutusele äärmuslikud meetodid – vägivalla ja ähvardamise. Kohus on seisukohal, et P.P on talle ette heidetud tegude toimepanemises süüdi. Puuduvad asjaolud, mis annaks alust kahelda P.P süüvõimelisuses, samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Õigusvastasus
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist. Kohus on seisukohal, et P.P-le ette heidetud ja kohtu hinnangul tõendamist leidnud teod, mis on kvalifitseeritud
§ 121
lg 1 ja
§ 120lg 1 järgi, tuleb lugeda õigusvastasteks.
Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab
§ 60lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust.
Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Käesolevalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. P.P huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas isiku süü talle etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatu on kohus vastuvaidlematult tuvastanud. Seejärel tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle 18
(21)1-17-5617 tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu ja tervise mitteohustamisele tulevikus. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist.
§ 120
lg 1 ja
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest on seadusandja sanktsioonina ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Prokurör taotles, et kohus karistaks P.P
§ 121
lg 1 järgi üheaastase vangistusega, 23.12.2016 ja 24.12.2016.a toime pandud tegude osas palus prokurör kohtul karistada P.P 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega (
§ 263
lg 1 p 2 kvalifikatsioonist lähtudes), liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mille kandmiselt isik tingimuslikult vabastada 1 aasta ja 3 kuuse katseajaga ühes isiku allutamisega käitumiskontrollile. Lisaks palus prokurör kohtul kaaluda lähenemiskeelu kohaldamist või alternatiivselt määrata P.P-le lisakohustus
§ 75lg 2 p 7 alusel katseajal mitte suhelda I.I-ga.
P.P karistusregistri väljatrüki kohaselt (tl 96) temal kehtivad karistused puuduvad. Kriminaalkorras P.P varem karistatud ei ole. Kriminaalmenetluse käigus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Isiku maksustava tulu kohta koostatud tõendi (tl 97) kohaselt Maksu-ja Tolliametil puuduvad andmed P.P tulude kohta. Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise (tl 98) kohaselt 2015. aastal oli P.P sissetulek 0 eurot. Kohtuistungil selgus, et P.P töötab X OÜ-s juhatuse liikmena, mida kinnitab ka kohtule esitatud OÜ X registrikaardi väljatrükk (tl 64). Arvestades, et P.P töötab noores ettevõttes (esmakanne 25.02.2015.a), mille rahavood on kohtule teadmata ning tema perre on sündinud laps, puudub kohtul kindlustunne P.P-l rahalise karistuse tasumiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu osas. Kui aga isikule mõista rahaline karistus, mida ta nagunii tasuda ei suuda, siis kaotab selline karistus nii oma eripreventiivse mõju isikule kui ka oma mõtte. P.P-le on esitatud süüdistus kahe paragrahvi järgi kokku kolmes episoodis, kusjuures kannatanuteks on kõigi episoodide puhul olnud ühe perekonna liikmed ja lähedased. Eeltoodule tuginedes on kohus veendunud, et P.P-le rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud.
§ 121
lg 1 järgi on P.P-le esitatud süüdistus ühes episoodis, milles oli üks kannatanu. Kannatanu vigastused ei olnud väga tõsised (pindmised marrastused, verevalum ja kinnine ninaluumurd), mis oleks nõudnud intensiivset kirurgilist sekkumist. Teisalt kannatanu ei provotseerinud süüdistatavat, tal puudus isegi võimalus ennast aktiivselt rünnaku eest kaitsta. Arvestades ka, et P.P tegu toime pannes tegutses pigem oportunistlikult, kasutades ära nii-öelda avanenud võimalust, hindab kohus tema süüd pigem suureks.
§ 120
lg 1 järgi on P.P-le esitatud süüdistus kahes episoodis, mis on toime pandud järjestikustel päevadel, kannatanuteks, nagu märgitud eespool, ühe perekonna liikmed ja nende lähedased. Kohtus kannatanute ülekuulamisel selgus, et 19
(21)1-17-5617 P.P poolt toime pandud tegudel on pikaajalised tagajärjed. 23.12.2016.a teo toimepanemise ajal sõidukis viibinud alaealine laps ei soovi kogetud hirmu tagajärjel enam oma vanaema külastada. Samuti on X talu territooriumile paigaldatud valvekaamerad, kuna lapsed ei ole veendunud oma talus elava ema turvalisuses. Arvestades eelviidatud tegureid, aga ka isikule ette heidetud tegude asjaolusid, hindab kohus siinkohal P.P süüd suureks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kohane mõista P.P-le
§ 121
lg 1 järgi karistus sanktsiooni keskmises määras ehk 6 kuud vangistust ning
§ 120
lg 1 järgi aga peaks karistus ületama sanktsiooni keskmist määra kuid jääma alla maksimummäärale ehk kohaseks karistuseks on kohtu hinnangul 10 kuud vangistust. Kohus on seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on võimalik saavutada karistust täielikult täitmisele pööramata. Nagu eelpoolgi välja toodud, ei ole P.P varem kriminaalkorras karistatud, seega oleks karistuse koheselt täies ulatuses või ka osaliselt täitmisele pööramine isiku suhtes ebaproportsionaalne. Samas arvestades P.P poolt toime pandud tegude ohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kohane ka isiku karistuse kandmisest täielik vabastamine
§ 73alusel ehk ilma käitumiskontrollile allutamata.
Seega kohus jätab P.P-le mõistetud karistuse tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui P.P üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Kuna P.P poolt toime pandud teod on olnud suunatud ühe ja sama perekonna liikmete ja lähisugulaste vastu ning kuna X kinnistu katastriüksuste vahel kulgeb endiselt avalikult kasutatav tee, mida I.I perekond on õigustatud kasutama X kinnistule pääsemiseks, aitab edaspidiste konfliktsete olukordade tekkimist kohtu hinnangul vähendada P.P-le
§ 75
lg 2 p 7 alusel lisakohustuse määramine ehk P.P-l kohtu määratud isikutega suhtlemise keelamine. Seega kohus keelab P.P-l
§ 75
lg 2 p 7 alusel katseaja jooksul suhelda kannatanute U.E, R.D, I.I ja L.S ning nende pereliikmetega. Asitõendid 24.12.2016.a läbiotsimisel X kinnistul paikenvast majast leitud puidust raamiga õhupüss Camo Cadet X (pakend 1), metallist raudkang (pakend nr 2) ja musta värvi õhupüss Norica Dragon Evolution Max, sn X koos optilise sihikuga (pakend nr 3) on 02.02.2017.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga hoiule antud (tl 99). Nimetatud asitõendite osas oli prokurör seisukohal, et need tuleb konfiskeerida ja hävitada. P.P kaitsja oli seisukohal, et eelviidatud esemete konfiskeerimine ei ole põhjendatud ning palus need tagastada. Kohtumenetluses tõusetus vaidlus läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemete omaniku üle. 09.01.2018.a kohtuistungil avaldas W.G (P.P elukaaslane), et õhupüssid kuuluvad talle. 24.12.2016.a läbiotsimisprotokollis (tl 38) ei ole ühtegi märget ega kommentaari ära võetud esemete kuuluvuse kohta. 26.01.2017.a on P.P kaitsja esitanud menetlejale taotluse (tl 100) milles palub P.P-lt 20
(21)1-17-5617 kriminaalasja uurimise käigus ära võetud kaks õhupüssi pärast uurimistoimingute tegemist tagastada. 01.02.2017.a on menetleja vastanud kaitsja taotlusele (tl 102) selgitades, et õhupüssid on kuriteo toimepanemise vahenditeks ja kriminaalasjas asitõenditeks. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul W.G ütlused, et tema on õhupüsside omanik, ainetud, eriti, kuna isik ei ole esitanud mingeid tõendeid oma väite kinnituseks, näiteks tema nimele vormistatud õhupüsside ostutšekk/tšekid jmt, mis toetaks esitatud väidet. Kaitsja poolt 26.01.2017.a esitatud avaldus viitab, et tegelikuks pneumorelvade omanikuks on P.P. Kohtu hinnangul on kinnitust leidnud, et puidust raamiga õhupüss Camo Cadet XXX (pakend 1), metallist raudkang (pakend nr 2) ja musta värvi õhupüss Norica Dragon Evolution Max, sn XXX koos optilise sihikuga (pakend nr 3) on süüteo toimepanemise vahenditeks.
§ 83
lg 1 annab kohtule õiguse sellised vahendid konfiskeerida, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kohtu hinnangul on siin
§ 83
lg 1 kohaldamise eeldused täidetud ning on seisukohal, et puidust raamiga õhupüss Camo Cadet XXX (pakend 1), metallist raudkang (pakend nr 2) ja musta värvi õhupüss Norica Dragon Evolution Max, sn XXX koos optilise sihikuga (pakend nr 3) tuleb konfiskeerida, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud P.P-le on esitatud süüdistus teise astme kuritegude toimepanemises ning kohtu hinnangul on isiku süü talle ette heidetud tegudes tõendamist leidnud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2018.a 500 €) ehk summas 750 €. 22.01.2018.a kohtuistungil esitas kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja summas 600 €. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb P.P-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €. P.P menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 21
(21)