Obsah (7)

§ 192§ 91§ 31§ 27§ 30§ 19211§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. august 2025 Tsiviilasja number 2-24-18515 Tsiviilasi O

33 lg 1). 5.

1. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. 5.
2. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 5.
3. Jätta menetluskulud OÜ 6 kaubad kanda. 5.
4. Määrata ajutise halduri Küllike Miti tasuks 825 eurot, millele lisandub käibemaks 181,50 eurot, kokku 1006,50 eurot. 5.
5. Anda OÜ-le 6 kaubad menetlusabi ajutise halduri tasu 825 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 181,50 euro, kokku 1006,50 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on OÜ 6 kaubad saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril OÜ 6 kaubad pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda. 5.
6. Ajutise halduri tasu kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arveldusarve EE742200221013804535 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 5.
7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. 5.
8. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja resolutsiooni p 10.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud OÜ 6 kaubad kanda.
10. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosaline võib menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD 2
11. OÜ 6 kaubad (avaldaja/võlgnik) esitas 05.12.2024 oma lepingulise esindaja E.E. kaudu maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Maakohus võttis 10.01.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti.
12. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande 04.02.
13. Aruande kohaselt ei ole teada ühtki asjaolu, mis võimaldaks ümber lükata maksejõuetuse eelduse, ajutine haldur ei näe võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ajutine haldur tegi ettepaneku määrata deposiidisumma pankrotimenetluse kulude katteks pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Ajutine haldur märkis, et peab väga tõenäoliseks, et võlgniku asutamise ainukeseks eesmärgiks on olnud äriühingu kasutamine maksupettuse läbiviimiseks.
14. 05.02.2025 esitas E.E. kohtule avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, mille maakohus jättis 11.02.2025 rahuldamata. Samasisulised taotlused esitas E.E. 02.04.2025 ja 14.04.
15. 20.04.2025 esitas E.E. vastuväite kohtu tegevusele ning palus jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata ja menetlus lõpetada.
16. Maakohus määras 10.02.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina makstava summa suuruseks 5000 eurot ja maksmise tähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Määratud summat tähtajaks ei tasutud.
17. 05.03.2025 tegi kohus maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduse (

) § 30 lg 5 alusel ettepaneku esitada avaldus võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 6. Maksejõuetuse teenistus esitas 12.05.2025 kohtule avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, sest tekkinud on vastavalt

§ 192

11 lg-le 2 vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi, kuna võlgniku esindajad ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust ja maksejõuetuse põhjuseks on rasked juhtimisvead. MAAKOHTU LAHEND 7. Tartu Maakohus jättis 30.05.2025 määrusega läbi vaatamata E.E. 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks ning E.E. 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Maakohus rahuldas maksejõuetuse teenistuse avalduse OÜ 6 kaubad pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuulutas välja OÜ 6 kaubad pankroti 30.05.2025 kell 14.00 ja nimetas OÜ 6 kaubad pankrotihalduriks Küllike Miti. Menetluskulud jäeti võlgniku kanda. Maakohus määras ajutise halduri Küllike Miti tasuks 825 eurot, millele lisandub käibemaks 181,50 eurot, kokku 1006,50 eurot. Võlgnikule anti menetlusabi ajutise halduri tasu ja käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitati see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on võlgnik saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril võlgnikul pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda. Määruse kohaselt esitas E.E. kohtule 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Menetluse kestel on selgunud, et E.E. suhtes on alates 11.12.2024 kuni OÜ A 39 pankrotimenetluse lõpuni kohaldatud ärikeeldu. OÜ A 39 pankrotimenetlus ei ole lõppenud. E.E. esitas avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks lepingulise esindajana. Tulenevalt

§ 91

lg-st 1 ei või ärikeelu 3 korral isik olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Volikirjast nähtub, et E.E.le on antud kõik äriühingu juhtorgani õigused. Seaduse mõttega ei saa olla kooskõlas, et ärikeeluga isik tegutseb äriühingu nimel volikirja alusel, kus talle on antud kõik äriühingu juhtorgani õigused. Kohus leidis, et E.E. ei ole õigustatud isik esitama kohtule taotlusi võlgniku nimel, seega jättis kohus taotlused läbi vaatamata. Pankrotiavaldus ning ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse teenistus tegi 12.05.2025 ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi. Kohus leidis, et avaldus pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulutas kohus välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Maakohus määras ajutise halduri tasuks taotletud 825 eurot, lisandub käibemaks 181,50 eurot, kokku 1006,50 eurot. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leidis kohus, et ajakulu 25 pooltundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav tunnitasu 66 eurot (lisandub käibemaks). E.E. 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele jättis maakohus läbi vaatamata, kuivõrd E.E. ei ole õigustatud isik esitama taotlusi võlgniku nimel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 8. OÜ 6 kaubad (juhatuse liige alates 12.05.2025 Maksym Andriushchenko) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30.05.2025 määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4–12 tühistamist ning uue määrusega OÜ 6 kaubad pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on pankrotiavaldust menetletud ilma selle esitamiseks õigustatud isiku avalduseta. Võlgniku nimel on avalduse esitanud isik, kellel puudus õigus võlgnikku esindada, sest E.E.le antud volitus lõppes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 125 lg 4 alusel 23.10.2024, kui Viru Maakohus kuulutas välja tema eraisiku pankroti. Lisaks kohaldas Viru Maakohus 23.10.2024 E.E. suhtes ärikeeldu, mis Tartu Maakohtu põhjenduste kohaselt välistas võlgniku esindamise üldvolikirja alusel. Maakohus pidi jätma pankrotiavalduse menetlusse võtmata, menetlusse võtmisel aga jätma selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata; 2) esitas E.E. 05.02.2025 avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, mille maakohus jättis 10.02.2025 määrusega rahuldamata. Kuna 05.02.2025 taotluse puhul ei pidanud maakohus ärikeeldu avalduse läbivaatamisel takistuseks, oli maakohus kohustatud võlgniku pankrotiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätma. Avalduse tagasivõtmine on hagita asjades, mida kohus omal initsiatiivil algatada ei saa, kohtule siduv; 3) leidis maakohus ekslikult, et E.E.le on määratud ärikeeld

§ 91lg 1 alusel ning et ärikeeld takistab ühingu esindamist üldvolikirja alusel.

E.E.le on ärikeeld määratud

§ 91

lg 2 alusel.

§ 91

lg 1 järgne ärikeeld on laiem, keelates lisaks

§ 91

lg 2 järgsele ärikeelule olla juhatuse liige, likvideerija, prokurist, olla ettevõtja. Tsiviilasjas nr 224-5328 tehtud Harju Maakohtu 11.11.2024 määruse resolutsiooni p-st 1 tulenevalt on E.E.l keelatud olla juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist. Nimetatud määrus (põhjenduste p 58) lubab E.E.l töötamise töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel, kui tegemist on äritegevust juhtiva, korraldava või finants- ja raamatupidamisega seonduva tegevusega. Kui E.E. esindas võlgnikku üldvolituse alusel, tekkis E.E. ja võlgniku vahel käsundilaadne suhe, mis on Harju Maakohtu 11.11.2024 määrusega kohaldatud ärikeelu 4 ulatusega kooskõlas. Maakohus on lubamatult ja vastuolus Harju Maakohtu 11.11.2024 määrusega

§ 91

lg 2 regulatsiooni laiendanud; 4) palub võlgnik vähendada ajutise halduri tasu 50% ulatuses. Tasu on ülepaisutatud, ajutine haldur ei ole teinud võlgniku endise juhatuse liikmega koostööd, ei ole esitanud aruandes E.E.lt saadud tähtsust omavaid andmeid s.o Türi tn 9/1-1 korteriomandi hindamisakti näitamaks, et tehing lähikondsega toimus turutingimustel, vaid väitis paljasõnaliselt, et tehing on tehtud alla turuhinna. MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE SEISUKOHT 9. Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgniku pankroti väljakuulutamist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata ja see osa maakohtu määrusest on jõustunud.

§ 31

lg 1 järgi on kohtul kohustus kuulutada pankrot välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Määruskaebuses ei ole toodud asjaolusid, mille pinnalt saaks väita, et võlgnik ei ole maksejõuetu või et tal ei oleks võlausaldajaid. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada võlgnikul seisuga 10.01.2025 vara. Võlgniku vastu on nõudeid vähemalt 160 711,37 eurot. Võlad kasvavad seoses viivistega. Ajutise halduri nimetamise seisuga puudus võlgnikul igasugune vara oma kohustuste täitmiseks, samuti puudus majandustegevus, millest saaks vara juurde tekkida. Ajutine haldur ei näe võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik on maksejõuetu, ning algatanud avaliku uurimise maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel. Määruskaebuse väited ei anna alust ajutise halduri tasu muutmiseks. Maakohus on arvestanud ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi ja ajakulu. Samuti on põhjendatud ja halduri kutseoskustele vastav tunnitasu 66 eurot (lisandub käibemaks). PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

1. Pankrotihaldur Küllike Mitt on seisukohal, et ajutise halduri tasu vähendamiseks puudub alus. Seisukoha kohaselt on määruskaebus ajutise pankrotihalduri tasu suuruse osas selgelt põhjendamatu. Ajutine haldur on aruandele lisatud dokumentidest nähtuvalt kogunud andmeid nii võlgnikuga seotud isikutelt (sh korduvalt pöördunud E.E. poole) kui ka välistest allikatest. Võlgniku juhtkond ja pankrotiavalduse esitanud isik ei ole teinud ajutise halduriga koostööd, on raskendanud andmete kogumist ning muutnud ajutise halduri töö keskmisest oluliselt aeganõudvamaks. Kõik ajutise halduri toimingud olid vältimatult vajalikud võlgniku vara, kohustuste, maksevõime ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste selgitamiseks. Toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud. Tasumäär 33 eurot poole tunni kohta on kooskõlas justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Ajutise halduri aruandele on lisatud E.E. 12.01.2025 e-kiri ja Türi tn 9/1-1 korteriomandi hindamisakt on e-kirja manuses. Maksejõuetuse teenistuse avaldusest ei saa teha järeldust, et võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist taotletakse avaliku uurimisena ajutise halduri poolt Türi tn 9/1-1 korteriomandi müügitehingu kohta esitatud informatsiooni tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata E.E. 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega jätab rahuldamata E.E. 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. OÜ 6 kaubad määruskaebus jääb rahuldamata.
3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu.

§ 27

reguleerib pankrotiavalduse läbivaatamist ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata, kui kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kuid võlausaldaja ei ole seda teinud. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine, kuna pankrotiavalduse esitas võlgnik ning maakohtul puudus seadusest tulenev alus pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Asja materjalide kohaselt ei jätkunud võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning 05.03.2025 edastas maakohus maksejõuetuse teenistusele

§ 30

lg 5 alusel ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus esitas maakohtule

§ 19211

lg 2 alusel avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuna on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi. Maakohus rahuldas maksejõuetuse teenistuse avalduse. Maakohus kasutas seejuures ekslikult terminit „algatamiseks“. Nimetatud kirjaviga tuleb parandada, sh määruse resolutsioonis. Maakohus on rahuldanud maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluses avaliku uurimisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nimetatud seisukohaga ning märgib siinkohal, et eelnimetatud faktilisi asjaolusid ei ole võlgnik määruskaebuses ka vaidlustanud. Ülalmärgitu kinnitab, et käesolev pankrotimenetlus toimub avalikes huvides. 13.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Nimetatud eeldus kehtib juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse puhul. Antud asjas esitas pankrotiavalduse juriidilisest isikust võlgnik (OÜ 6 kaubad). Seega ei pea kohus ega haldur

§ 31lg-s 4 ettenähtud eeldust ümber lükkama.

Sellist seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 13). Praegusel juhul on ajutine haldur esitanud maakohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Aruande kohaselt ei ole ajutisele haldurile ühtegi isikut, kes sooviks võlgniku edasist tegevust finantseerida, samuti puuduvad võimalused võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Eeltoodu kinnitab, et maakohus on põhjendatult kuulutanud välja juriidilisest isikust võlgniku pankroti. Lisaks märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse põhjendustes ei ole võlgnik vaidlustanud enda maksejõuetust ega nimetanud ka seda, kuidas ületada juriidilisest isikust võlgniku makseraskused. 14. Maakohus jättis läbi vaatamata E.E. 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Maakohus põhjendas nimetatud taotluste ja vastuväite läbi vaatamata jätmist sellega, et E.E. ei olnud õigustatud isik esitama kohtule taotlusi ja vastuväidet OÜ 6 kaubad nimel, kuna Viru Maakohtu 23.10.2024 määrusega kuulutati välja E.E. pankrot ning tema suhtes kohaldati ärikeeldu. 6 Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. E.E. esitas pankrotiavalduse juriidilise isiku lepingulise esindajana.

§ 91

lg-s 1 ettenähtud piirangud ei keela isiku tegutsemist võlaõigusliku lepingu alusel, sh esindada menetlusosalist kohtumenetluses. TsÜS § 125 lg 4 kohaselt eeldatakse, et volitus lõpeb ka siis, kui kuulutatakse välja esindaja pankrot või esindaja sureb või tema üle seatakse eestkoste. Kuigi TsÜS § 125 lg 4 sätestab eelduse volituse lõppemisest, võib volitus kehtima jääda, kui esindaja pankroti väljakuulutamisega ei kaasne esindaja ja esindatava vahelise sisesuhte aluseks oleva lepingu lõppemist. Praegusel juhul esitas E.E. lisaks pankrotiavaldusele menetluse kestel (02.04.2025 ja 14.04.2025) taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ning 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Seega jätkas esindaja sisesuhte aluseks oleva lepingu täitmist, mis kinnitab, et esindava kohustuste täitmist võimaldav volitus kehtis. Võlgniku juhatuse liige ei ole teavitanud kohut volituse lõppemisest ning kohus ei ole kohustatud omaalgatuslikult kontrollima esindaja volituste lõppemist. Seega oli E.E. õigustatud isikuks esitada maakohtule 05.12.2024 võlgniku pankrotiavaldust ning maakohtul puudus alus jätta läbi vaatamata ka E.E. taotlusi pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja vastuväidet kohtu tegevusele. Samas leiab ringkonnakohus, et E.E. 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja 20.04.2025 vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata.

§ 3

lg 2 esimese aluse kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1 ja lg 6 esimene lause). Antud asjas nimetas maakohus 10.01.2025 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti ning kohustas teda esitama kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri nimetamisega lõppes eelmenetlus antud asjas. Kuna taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja vastuväide kohtu tegevusele esitati pärast ajutise halduri nimetamist, siis ei olnud neid võimalik rahuldada. Selleks ajaks oli ajutine haldur selgitanud välja võlgniku püsiva maksejõuetuse, mistõttu ei pidanud kohus lubama avaldust tagasi võtta. ÄS § 180 lg5 1 sätestab juhatuse kohustuse esitada pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu. Seetõttu jätab ringkonnakohus E.E. 02.04.2025 ja 14.04.2025 taotlused pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja 20.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

1. Maakohus määras ajutise halduri tasuks 825 eurot (koos käibemaksuga 1006,50 eurot) lähtudes tunnitasu määrast 66 eurot. Põhjendused ajutise halduri tasu suuruse kohta nähtuvad maakohtu määruse p-st 25-
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Määruskaebuse esitaja väide, et ajutise halduri tasu on ülepaisutatud ning seda tuleks vähendada 50% võrra, ei ole põhjendatud. Ajutise halduri aruanne on esitatud 24-l lehel ning aruandele on lisatud 24 lisa. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu osaliselt aruande sisuga, ei ole aluseks ajutise halduri tasu vähendamiseks.
3. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 1). 7 Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8