2-18-1664/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1664 Tsiviilasi A.Q hagi U.W vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.Q (isikukood XXX, aadress: XXX, 13616 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: P.L (isikukood, aadress:) Kostja: U.W (isikukood, aadress:, 13018 Tallinn, e-post:) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista U.W´lt igakuine elatis A.Q´i kasuks summas 131,50 eurot (ükssada kolmkümmend üks eurot ja 50 senti) kuus alates 01.02.2018 kuni A.Q´i täisealiseks saamiseni, so 26.03.
5. Elatise maksed kanda P.L arveldusarvele nr EE872200221019564743 SEB Pank AS iga kuu
6. kuupäevaks.
7. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
8. 01.02.2018 esitas A.Q Harju Maakohtusse hagi U.W vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslikul esindajal ja kostjal sündis 26.03.2011 ühine laps A.Q. Hageja seaduslik esindaja kasvatab alates jaanuarist 2015.a hagejat üksi, kostja vaatamata korduvatele nõudmistele selles ei osale. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras alates 01.02.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
9. 06.03.2018 esitatud vastuses (tlk 14) kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt elab hageja tegelikult suurema osa ajast kostja vanemate juures. Hageja seaduslik esindaja kohtub lapsega umbes kaks korda nädalas. Jaanuaris 2018.a veetis kostja lapsega 16 päeva, laps elas kostja juures. Viimane kuu sai lapsega ka Rootsi kruiisil käidud. Kostja maksab igakuiselt lapse algkooli eest. Kostja ligikaudsed kulud lapsele on umbes 200 eurot, sinna sisse kuulub ka toit. Suurema osa kulutustest teevad kostja vanemad, kes ostavad lapsele riideid, toidavad teda ja peavad last üleval. Kohtuotsuse põhjendused
10. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära lapse seadusliku esindaja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema 2 tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
12. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja A.Q on sündinud 26.03.
13. Lapse emana on sünnitunnistustele kantud P.L ja isana U.W. Seega on P.L ja U.W laste hooldusõiguslikud vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras alates 01.02.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
14. Kostja vastuväite kohaselt elab laps suurema osa ajast kostja vanemate juures. Kostja ligikaudsed kulud lapsele on umbes 200 eurot, sinna sisse kuulub ka toit. Suurema osa kulutustest teevad kostja vanemad, kes ostavad lapsele riideid, toidavad teda ja peavad last üleval.
15. 08.05.2018 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, istungile ilmumata jätmise põhjus on kohtule teadmata. Kohus edastas 09.04.2018 kostjale kohtuistungi kutse kostja e-postiaadressile. Kohus on juba sama kohtuasja käigus eelmärgitud elektronpostiaadressil kostjale dokumente edastanud (tlk 38) ja kostja on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi (tlk 14). Seega võib eeldada, et kostjal on juurdepääs kohtudokumentidele olemas.
16. Hageja jäi 08.05.2018 kohtuistungil esitatud nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt lapse elab osa ajast emaga ja osa ajast vanaemaga. Lapse ema ei teadnud, kui palju kulub lapse riiete peale, ema selgituste kohaselt ostab lapse vanaema ka lapsele riideid. Seega ema ütlused kinnitavad kostja väidet, et laps elab olulise aja kostja vanemate juures ja on vanavanemate ülalpidamisel. Laps käib Tõnismäe Reaalgümnaasiumi eelkoolis ja Muhu lasteaias. Eelkoolis käib laps 2 tundi 3 korda nädalas E, K, N. Vaidlus puudub, et kostja maksab eelkooli eest 50 eurot kuus. Hageja esindaja elab üürikorteris ja tal on sõiduauto
17. a Lexus, saab sissetulekut cateringist, palk on erinev, viimati sai 560 eurot, lisaks lapsetoetus 55 eurot. Rohkem vara hageja esindajal ei ole. Lapse ema elab koos elukaaslasega, kes maksab üüri.
18. Kohus määras 08.05.2018 toimunud kohtuistungil laps emale koostada nimekiri lapse igakuistest kuludest
19. maiks. Lapse ema esitas 13.05.2018 kulunimekirja, mille kohaselt on lapse igakuised kulud järgmised: lasteaiakulu september-jaanuar 80-90 eur/veebruar-juuli 61 eur kuus; inglise keel 13 eur; telefonikulu 16 eur; toidukulu 7 eur; sport 20 eurot, riided 50 eur; kingitused sünnipäevaks sõpradele 20-30 eur; meelelahutus 50 eur; rohud ja meditsiinikulud 20-30 eur; puhkus Valgevenes 300 eur; puhkus Hispaanias 500-600 eur.
20. Kohus märgib, et kohe peale toimunud kohtuistungit 08.05.2018 saatis kohus kostjale e-kirja, milles tegi pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus rahumeelselt kompromissi kokkuleppega. Ühtlasi määras kohus kostjale U.W-le tähtaja hiljemalt 15.05.2018 esitada kohtule nimekiri omandiõiguse alusel kuuluva vara kohta, samuti milline on lapse ja isa suhtluskord, st mis ajal ühes kalendrikuus viibib laps isaga või vanaemaga ja palju aega veedab emaga, millised igakuised kulud kannab lapse isa lapse ülalpidamiseks ja millises summas, millal sündis isal järgnev/ad laps? Millised on isa U.W igakuine sissetulek (kõik summad, mida isa teenib või saab kohalikult 3 omavalituselt, riigilt jne). Kostja ei ole määratud tähtaja jooksul 15.05.2018 kohtule vastanud ega ole selle aja jooksul huvi tundnud ega kordagi kohtuga ühendust võtnud asjaolude väljaselgitamiseks.
21. Kostja vastuväite kohaselt on lapse enamuse ajast kostja vanemate juures ja kostja vanemate ülalpidamisel. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu kostjal ei lasuks seetõttu lapse ülalpidamiskohustust, sest PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 punkt 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna kostja on hageja isa ja hageja on alaealine laps, on kostjal hageja ees PKS §-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus.
22. Kohtu tuvastatud asjaoludel puudub poolte vahel kokkulepe lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks, samuti ei ole kostja kohtule esitanud dokumenti, mis tõendaks elatise asjus poolte vahel kohtuväliselt sõlmitud kokkulepet. Kohus on seisukohal, et isegi kui vanematel oleks lapse ülalpidamise kokkulepe, siis see ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist. Riigikohus on asunud seisukohale 23.02.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks.
23. Kohus leiab tuginedes Riigikohtu seisukohale et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt 3-2-1165-13, p-d 12–13).
24. Riigikohus selgitab 07.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
25. märtsi
26. a otsus tsiviilasjas nr p 13; vt ka
27. jaanuari
28. a otsus tsiviilasjas nr, p 15). Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
29. Lapse ema esitas 13.05.2018 kulunimekirja, näidates ära iga kuluartikli ja selle maksumuse. Kohus leiab, et põhjendatud on ühes kalendrikuus lasteaiakulu ca 74 eurot kuus, inglise keel 13 eur, telefonikulu 16 eur, toidukulu 7 eur, sport 20 eurot, riided 50 eur; kingitused sünnipäevaks sõpradele 30 eur; meelelahutus 20 eur; rohud ja 4 meditsiinikulud 20 eur; puhkus Valgevenes 13 eurot. (300 eur: 12 kuud/2). Kokku on lapse kulud 263 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 131, 50 eurot.
30. Kohus ei pea puhkuse veetmist Hispaanias summas 500-600 eurot põhjendatuks, sest tulenevalt Riigikohtu praktikast on elatise maksmise eesmärgiks katta eelkõige lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided, ravimid, hügieen jne. Kohus selgitab, et puhkusereisid tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on nõus tasuma lapse puhkuse eest ning alles seejärel saab lahuselav vanem teha plaane kuhu ja kui kauaks puhkama minnakse. Hispaania puhkus ei ole hädavajalik, lapsel on võimalik veeta puhkus Eesti suves ja randades. Kui lapse ema soovib veeta puhkuse koos lapsega Hispaanias, tuleb tal lapse isaga selles kokku leppida. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapse emal leida soojamaa puhkusereisiks endal vahendeid. Kohus ei pea puhkusekulu 500-600 eurot lapsele põhjendatud kuluks, mis jätab kohus selle kostjalt välja mõistmata.
31. Eelnevast tulenevalt kohus mõistab kostjalt välja elatise lapse kasuks 131,50 eurot kuus alates 01.02.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
32. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5