Obsah (6)

§ 54§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2026, Tartu Tsiviilasi I.T kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-116 Menetlustoiming

) § 49 lg 14 alusel I.T kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 11.01.2023 määrusega välja I.T pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes H.Si. Kohus lõpetas 04.03.2024 määrusega I.T pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 11.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. I.T kohustustest vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks I.P. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt
2. jaanuaril ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta
3. jaanuaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 20 756,65 eurot, sh 13 462,73 eurot II järgu nõuded ja 7293,92 eurot III järgu nõue.
4. Usaldusisik esitas 06.01.2026 kohtule lõpparuande ja koos sellega ka I.T taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
5. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest usaldusisiku kontole laekunud võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil 04.03.2024 – 31.12.2024 297,54 eurot ning perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 720 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahel korral – 267,79 eurot
6. jaanuaril 2025 ja 647,97 eurot
7. jaanuaril
8. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 10% võlgniku loovutusest, s.o vastavalt 29,75 eurot ja 72,03 eurot.
9. 06.01.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 4 tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga nii e-kirja kui telefoni vahendusel, regulaarne pangakonto ülevaatamine ja vajadusel nõustamine – 1 tund 30 minutit; dokumentide ja selgituste küsimine aruande koostamiseks, vajalike dokumentide kontrollimine – 1 tund; aruande koostamine/vormistamine – 1 tund 30 minutit; võlausaldajate osa välja arvutamine ja väljamaksete teostamine (7 kannet) – 30 minutit. Usaldusisik palub

§ 54

lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 4 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 297 eurot (4,5 tundi × 66 eurot). Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja puudujäävas osas on võlgnik esitanud menetlusabi taotluse. 2/6 5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 02.03.2026, milles andis teada, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue summas 244,61 eurot, millest võlgnik on tasunud kokku 16,64 eurot, st 6,8% ning rahuldamata jääb 93,2% nõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et ainuüksi aruannete ja konto väljavõtete esitamine ning sümboolne jaotise tasumine ei anna alust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. I.T ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud Müügimeistrite AS-is. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et tal on stabiilne töökoht viimased 8 aastat ühes firmas. Võlgnik ei soovi võtta riski uue töökohaga, jäädes üldse töötuks ning tunduvalt kõrgema palga saamiseks puudub ka vastav kõrgharidus. Lisaks on põhjuseks ka elukoha asukoht, mis asub Viljandi linnast 25 km kaugusel ning ehkki seal võib olla rohkem töökohti, siis tööle käimise transpordikulu tõttu jääks kätte ikka sama suur töötasu. Arvestades võlgniku selgitustega leiab kohus, et võlgnikule ei saa ette heita, et ta pole vahetanud töökohta. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mis on võrreldes eelmise aruandeperioodiga ka tõusnud ning mille arvel on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. Töökoha vahetusega võivad võlgnikule kaasneda erinevad riskid (katseajal väiksem töötasu, koondamised), seda eriti viimaste aastate majandustingimustes. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 3/6 11.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

11.3.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, peretoetus, lapse elatis ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra vaid üksikutel kuudel. Võlgnik on loovutanud pärast pankrotimenetluse lõpetamist usaldusisikule kokku 1017,54 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 915,76 eurot ning 101,78 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

11.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgnik on regulaarsete loovutuste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 13.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma

§ 47kohustusi nõuetekohaselt.

Pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning näidanud sellega enda tahet nõudeid rahuldada. 4/6 14.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. I.T tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17. Kuna kohus lõpetab I.T kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.P vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest I.T kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 18.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (

1. aastal 88,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 297 eurot.
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku I.P tasuks määrata 297 eurot.
4. Kohtule esitatud konto väljavõtetelt nähtub, et võlausaldajatele tehtud väljamaksete kogusumma on 647,97 eurot, seega võlgniku loovutusest (720 eurot) jäi usaldusisiku ametikontole alles 72,03 eurot ning usaldusisiku tasu 72,03 eurot tuleb hüvitada võlgnik I.T poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta Mittetulundusühing Nõutuba (rg-kood 80303499) arvelduskontole EE
5. 5/6 22.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et I.T-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 224,97 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6