← Eesti

2-25-5436/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Priit Lember 13.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-5436 I. P. avaldus väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nen

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 17.04.2025 pankrotiavalduse menetlusse. Pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi otsuse, millega mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 350,- eurot; kasutamata puhkuse hüvitise netosummas 1704,97 eurot ja töötasu perioodi 01.12.2023-20.04.2024 eest brutosummas 3 839,10 eurot.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlgnikule on 21.03.2025 esitatud pankrotihoiatus, kuid jõustunud täitedokumenti täidetud ei ole. Võlgnikul on 05.05.2025 seisuga maksuvõlg summas 27 980,65 eurot, esitamata 2024. aasta majandusaasta aruanne. Kõik eeltoodu ning võlgniku suutmatus rahuldada avaldaja sissenõutavaks muutnud nõuet, kinnitab kohtule, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu

§ 1

lg 2 mõttes.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldustest nähtuvalt on eeldused täidetud – töövaidluskomisjoni otsust ei ole täidetud pika aja vältel pärast pankrotihoiatust. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõuete olemasolu. Töötaja on esitanud enda nõuete tõendamiseks jõustunud 2

(3)töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavaldustes olemas

§ 10lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna teised menetlusosalised ja hüvitatavad kulud puuduvad, jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.