2-26-5518/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. aprill 2026 Tsiviilasja number 2-26-5518 Tsiviilasi Z.B hagi Q.I vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine, hagi tagasivõtmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Z.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja Kadi-B.E (isikukood XXX, elukoht e-post XXX) Kostja Q.I (isikukood XXX, elukoht, e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Z.B 10.03.2026 hagi Q.I vastu elatise suuruse muutmiseks läbi vaatamata, sest Z.B on hagi tagasi võtnud.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Z.B (hageja) esitas 10.03.2026 hagi Q.I (kostja) vastu, milles palus muuta Tartu Maakohtu 08.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10908 välja mõistetud elatise suurust selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras, mis muutub vastavalt seadusele igal aastal vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le
6. Tartu Maakohus kinnitas 08.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10908 kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja ema B.E (endine B.E) (ema) tasuma hagejale alates 20.07.2019 elatist 75 eurot kuus. Kompromissi sõlmimise ajal elas hageja kostja juures, kuid praegu elab hageja alaliselt enda emaga ning kostja ei panusta hageja ülalpidamisse ega maksa elatist. 1 Hagiavaldusega koos esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu tasumisest, sest tegemist on lapse elatisenõudega.
7. Tartu Maakohus võttis hagi 19.03.2026 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Hagejad esitasid 01.04.2026 poolte allkirjastatud taotluse, milles avaldasid soovi menetlus lõpetad, sest vanemad jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele. Kohtule oli esitatud seisukohas ka ülevaade laiaulatuslikest kokkulepetest hooldusõiguse ja laste kohta. Kostja esitas 01.04.2026 seisukoha, milles kinnitas, et nad jõudsid laste osas kohtuvälisele kokkuleppele. Kohus helistas 01.04.2026 hageja seaduslikule esindajale, kes kinnitas, et talle sobib hagi tagasi võtta ja see menetlus lõpetada. Hageja seaduslik esindaja uuris, kas ta saab uuesti kohtusse pöörduda, kui kostja kohtuväliseid kokkuleppeid ei täida. Kohus selgitas, et kui hagi läbi vaatamata jäetakse, siis see nagu ei olekski kohtumenetluses olnud, ning kohtusse saab uuesti pöörduda. Kuna siin asjas on varasem elatiselahend olemas, on õige esitada elatise suuruse muutmise hagi TsMS § 459 mõttes. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 4 lg 1, § 8 lg 2 ja § 423 lg 1 p 2 kohaselt läbi vaatamata, sest hageja on hagi tagasi võtnud. Hagejal on õigus enda menetlusõigusi käsutada ning kui hageja soovib hagi tagasi võtta on kohus sellega seotud. Kohus menetleb TsMS § 4 lg 1 kohaselt tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Kohus selgitab, et hageja võib hagi TsMS § 424 kohaselt kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
9. Kohus jätab hagi TsMS § 425 lg 1 kohaselt läbi vaatamata määrusega. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 kohaselt, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. See tähendab, et kui tulevikus esinevad asjaolud, mis annavad aluse Tartu Maakohtu 08.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10908 kinnitatud kompromissi muuta (toona oli elatis välja mõistetud lapse emalt) saab elatise suuruse muutmise nõudega kohtusse pöörduda TsMS § 459 kohaselt. Kohus saab arvestada sealjuures elukorralduse muutust ja mõista vajadusel välja elatise sellelt vanemalt, kes parasjagu lapsega koos ei ela.
10. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda ning seda arvestades puudub vajadus määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude suurust TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 mõttes. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 2