Obsah (10)

§ 444§ 326§ 407§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178§ 456§ 468

2-25-15934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-25-15934 Tsiviilasi Aktiva

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1.

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi D.G vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 316,99 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,99 eurot, viivised alates 25.09.2025 kuni põhinõude summas 316,99 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS vahel 20.04.2008 sõlmitud kliendilepingust nr 8319972, 09.02.2018 mobiilsideteenuste liitumislepingust, 06.02.2020 tähtajatust seademete kasutuslepingust nr 1051688, 25.02.2021 tähtajatust seademete kasutuslepingust nr 1277956 ning Telia Eesti AS iseteeninduse vahendusel tellitud Telia TV ja Koduinterneti teenustest. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Sõlmitud lepingute alusel esitas Telia Eesti AS kostjale arved, millised kostja jättis tasumata. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 23.06.
2. 2 2-25-15934 1.2 Kohus võttis hagi 09.01.2026 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. 1.
3. Kostjale toimetati 24.09.2025 hagi koos lisadega ja 09.01.2026 kohtumäärus kätte

§ 326alusel 19.02.2026.

Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (05.03.2026) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud. 2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.1.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuselepingud elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes ning sellele kohaldatakse sideteenuse lepingu eriregulatsiooniga katmata osas ESS § 91 lg 3 kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Seadmete kasutuslepingud on oma iseloomult üürilepingud (VÕS § 271 - üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)). Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingute olemust on kohus seisukohal, et hageja nõude aluseks ei ole tarbijakrediidilepingud. 2.2 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114 lg 1 ütleb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 196 tuleneb, et kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel üles öelda, ning, kui mõjuvaks põhjuseks on teise lepingupoole poolne kohustuse rikkumine, siis võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kohtu hinnangul on lepingud õiguspäraselt üles öeldud. Kostjale on vastavalt hageja nõude aluseks olevatele lepingutele võimaldatud Telia Eesti AS teenuste kasutamist ning kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumisega jäänud viivitusse. Kostjale on saadetud lepingute ülesütlemise hoiatus koos tähtajaga kohustuse täitmiseks ning kostja enda kohustust hageja ees ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et kostjale kohustuse täitmiseks antud tähtaeg oli mõistlik. Hagi kohaselt on kostjal tasumata arved kogusummas 316,99 eurot. Sissenõudmiskulude nõuet kirjeldavate faktiliste asjaolude kohaselt saadeti võlgnikule üks tasuline kiri 27.11.2024 ning tekkinud on muud makseviivitusega seotud kulud summas 5,00 eurot ehk hageja välja toodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on hageja nõudes mõista kostjalt väljas sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ilmne viga. Nõude rahuldamisel lähtub kohus hageja poolt esile toodud faktilistest asjaoludest (

§ 407lg 1).

Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viiviseid nõuab hageja alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2022 põhisummalt 316,99 eurot kuni hagi esitamise kuupäevani 24.09.

1. Kohus on seisukohal, et eelmärgitud nõuded tuleb rahuldada. 2.3 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab 3 2-25-15934 hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3.1.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot, õigusabikulud summas 338,00 eurot, samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. 3.
2. Riigilõivu summas 175 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3.
3. Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 338 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (millele käibemaksu ei lisanud). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. 3.5 Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2 tundi) põhjendatud ja vajalik. 3.
4. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 415,00 eurot (riigilõiv 175,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240,00 eurot). 3.7.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 4.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 5. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus 4 2-25-15934 jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik). 6.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5