Obsah (12)

§ 178§ 3141§ 407§ 162§ 175§ 172§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-134333 Tsiviilasi Elisa Eesti AS

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

Elisa Eesti AS (hageja) esitas

1. septembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. T.lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 27.09.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
2. jaanuari 2025 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Hageja esitas
4. jaanuaril 2025 hagiavalduse (täiendatud 03.02.2025), mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
5. jaanuaril 2023 liitumislepingu nr 14393086 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostja kohustus tasuma saadud teenuse ning muude tasuliste teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid hageja ja kostja
6. jaanuaril 2023 osamaksetega vara müügilepingu 14393087 (liitumislepingu lisa) seadme Samsung Galaxy Tab A8 32GB LTE ostmiseks – seadme hind oli 229 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse suurus 6,361 eurot. Kostja sai soodustust seadme osamakselt igakuiselt 6,361 eurot, seega oli kostjale igakuine osamakse 0 eurot. Lepingu sõlmimise tingimuseks oli see, et liitumisleping peab olema kehtiv seadme osamaksete tasumise perioodi jooksul. Kostja on jätnud tasumata talle esitatud arved maksetähtajaga
7. veebruar 2023,
8. märts 2023,
9. aprill 2023,
10. mai
11. Hageja edastas kostjale
12. aprill 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt
13. aprill
14. Kostja võlgnevust ei tasunud ja lepingud loeti üles öelduks
15. aprill
16. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja ja kostja vahel
17. jaanuar 2023 sõlmitud lepingutest tuleneva põhivõla 501,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198,53 eurot ja 2 edasiulatuva viivise põhinõudelt alates
18. jaanuar 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.
19. Kohus võttis hagi
20. veebruari 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel on menetlusdokumendid, sh hagiavaldus toimetatud kostjale

§ 3141lg 2 alusel kätte 14.

mail

1. Kohus on edastanud dokumendid kostjale tema avaldatud e-posti aadressile xxx
2. mail 2025 (dtl 165, 166). Viidatud e-posti aadressilt on kostja kohtule vastanud teatades, et failid ei avane. Kohus on
3. mail 2025 edastanud kostjale menetlusdokumendid PDF formaadis (dtl 168). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt
4. juunil
5. Kostja ei ole tähtajaks vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

1. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 772 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (dtl 59). Hageja lepingulisel esindajal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.1 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades 1 vt Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-
3. 3 pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.2 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses on kokku 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 365 eurot, so riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2 Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p
2. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5