Obsah (8)

§ 436§ 445§ 122§ 124§ 132§ 134§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2024.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16623 Tsiviilasi M.U hagi W.Z va

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte kaasomandis on võrdsete 1/2 mõtteliste osade suuruses 2toaline korteriomand xxxx (registriosa nr xxxx) (dtl 14).
2. Poolte vahel on vaidlus kaasomandi lõpetamise viisi üle ja kaasomandiga seotud kulude hüvitamiskohustuse üle. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist kompromisskokkuleppe korras või avalikul enampakkumisel (alghinnaga 99 000 eurot). Kostja ei nõustu kaasomandi lõpetamisega avaliku enampakkumise korras ja taotleb korteri enda ainuomandisse jätmist, hagejale tema omandiosa eest hüvitise maksmisega. Lisaks taotleb kostja aastatel 2005 kuni 2023 korteri kommunaalkulude ja akende vahetamise kulude tasaarvestust hagejale tasumisele kuuluva hüvitise arvelt. Hageja vaidleb kostja kulude hüvitamise nõudele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 22.04.2024 esitas hageja protsessuaalse tasaarvestusavalduse.
3. Kohus selgitab esmalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) sätted, kuna poolte ühisvara on jagatud Tallinna Linnakohtu xxxx kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxxx) (dtl 9-13). Ühisvara jagamise tulemusena on vaidlusalune korteriomand kinnistusregistri andmete kohaselt poolte kaasomandis võrdsete ½ mõtteliste osade suuruses. Eeltoodust tulenevalt kohalduvad käesolevas tsiviilasjas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76-77 kaasomandi lõpetamise sätted. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kaasomandi lõpetamist ei takista ainult asjaolu, et üks kaasomanik on lõpetamise vastu (Riigikohtu 04.09.1997 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9297). Olukorras, kus kumbki kaasomanik eset endale tervikuna või osaliselt ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Riigikohus on 09.05.2006 lahendi nr 3-2-1-45-06 p-is 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud. Seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
4. Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu 10.05.2017 lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas 07.06.2006 lahendis nr 3-2-1-46-06 p-is 19 ja 21.12.2004 lahendis nr 3-2-1-14304 p-is 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
5. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
6. Antud juhul taotleb hageja kaasomandi lõpetamist AÕS § 77 lg 2 kohaselt avalikul enampakkumisel alghinnaga 99 000 eurot. Kostja taotleb kinnisasja enda ainuomandisse jätmist hagejale tema omandiosa eest tasutava hüvitise eest. Riigikohus on 10.05.2017 lahendis nr 3-2-1-39-17 p-is 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Kostja on kinnitanud, et ta on nõus hagejale tema osa rahas välja maksma (dtl 247-248). Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet 6 tõendada, piisab poole kinnitusest. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata- hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.
7. Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada vastuhagis taotletud viisil, st kostja saab xxxx korteriomandi ainuomanikuks hagejale makstava hüvitise vastu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Hageja on märkinud, et kuna hageja elab juba üle 20 aasta xxxx puudub tal huvi kaasomandi kestmisesse. Seega hageja korteriomandi ainuomanikuks saada ei soovi. Hagejal vastava huvi puudumist võimaldab järeldada ka hageja hagis esitatud nõue müüa korteriomand avalikul enampakkumisel- nimetatud nõude eelduseks on asjaolu, et kumbki kaasomanik ei soovi saada asja ainuomanikuks. Mis puudutab hageja väidet, et kostja ei vaja vaidlusalust korterit ja elab mujal (s.o aadressil XXX, dtl 199, mille kostja sai päranduseks
8. aastal, dtl 255), märgib kohus, et elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas (TsÜS § 14 lg 2). Kostja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et ta soovib jääda korteriomandi omanikuks, kus ta elab koos perega. Eeltoodust tuleneb, et kostjal on käesoleval juhul korteriomandiga tugev emotsionaalne seos, kuna korteriomand on kostja (ja tema pere) elukohaks. Vaieldamatult kaalub kostja huvi säilitada oma kodu omand üles mistahes hageja muud huvid. Seega leiab kohus, et hageja hagi korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks selle müümisega avalikul enampakkumisel tuleb jätta rahuldamata.
9. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Kostja on palunud kohtul asendada ka hageja tahteavaldus kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg-le 1 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10. Vaidlust ei ole, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. VÕS § 110 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna hageja peaks vastavad tahteavaldused kinnistu kaasomandi üleandmiseks kostjale andma vaid juhul, kui kostja on talle maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses hageja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks kostjalt raha saamisega. Kohus määrab hageja tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest hagejale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. 7
11. Hageja on esitanud vara turuväärtuse 99 000 eurot tõendamiseks väljavõtte kv.ee kinnisvaraportaalist (dtl 15). 20.03.2024 seisukohas märkis hageja, et korteri keskmine turuhind umbes samasuguses seisundis on 95 000-97 000 eurot (dtl 205). Kostja esitas kohtule 24.01.2024 koostatud xxxx Kinnisvarakonsultandid OÜ eksperthinnangu nr xxxx, mille kohaselt on kaasomandis oleva korteriomandi väärtus 90 000 eurot seisuga 23.01.2024 (dtl 100-150). 22.04.2024 seisukohas selgitas kostja täiendavalt, et kinnisvara hinnad xxxx ja xxxx on langenud märtsis 2024 võrreldes
12. aasta jaanuarikuuga (dtl 243-246). 06.05.2024 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse korteriomandi turuväärtuse ekspertiisi määramiseks põhjusel, et kostja esitas 24.01.2024 kohtule hindamisakti, mis on koostatud professionaalsete hindajate poolt ja mille usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Kohus leiab, et eeltoodud tõendiga on piisavalt tõendatud kinnisasja turuväärtus 90 000 eurot. 12.05.2024 seisukohas märkis hageja täiendavalt, et korteriomandi turuväärtuseks tuleb võtta minimaalselt 90 000 eurot. Seega ei vaidle pooled, et xxxx korteriomandi turuväärtus on 90 000 eurot. Kuivõrd hageja osa on 1/2, kuuluks hagejale hüvitamisele 45 000 eurot.
13. Kostja leiab, et hagejale tasumisele kuuluvast hüvitisest tuleb maha arvestada korteriomandiga seotud ja kostja poolt ainuisikuliselt kantud kulud. Kohus märgib, et pooled on vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikud ning korteriomandiga seotud kulude hüvitamist reguleerib asjaõigusseadus. Kohus leiab, et kostja esitatud nõude õiguslik alus saab olla AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises. Sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada (vt lähemalt Riigikohtu 02.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-21-105-05, p-id 27 ja 28). Samuti sätestas kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 2 sõnaselgelt korteriomaniku nõudeõiguse teiste korteriomanike vastu kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud võisid olla tekkinud nii kommunaalkulude kui ka nt kaasomandi remondikuludega seoses. KOS § 13 lg-te 1 ja 2 kohaldamise korral tuleb silmas pidada KOS § 13 lg-s 3 sätestatut, st et korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Alates 01.01.2018 reguleerib muuhulgas korteriomanike omavahelisi suhteid korteriomandi- ja korteriühistu seadus (KrtS), mille § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kuna kaasomandi puhul on kaasomanike osad mõtteliselt määratud, saab ka kaasomaniku õiguste ja kohustuste ulatust määrata temale kuuluva kaasomandi mõttelise osa suuruse järgi (sh nt õigus ühise asja viljale (AÕS § 71 lg 2), kohustus kanda ühise asja koormatisi ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1)). Kohus leiab, et hageja on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma korteriomandiga seotud kulusid sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on hageja korteriomandit vallanud. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kostja on esile toonud, et perioodil 2005-2023 on ta kaasomandis oleva korteriomandiga seonduvalt kandnud järgmised kulud:  kommunaalkulud 4931,46 eurot (periood 28.04.2005-17.12.2010; dtl 89);  kommunaalkulud 4705,91 eurot (periood 26.01.2011-29.09.2014; dtl 89; dtl 92);  kommunaalkulud 7059,99 eurot (periood 13.05.2015-10.04.2022; dtl 88; dtl 91);  kommunaalkulud 2239,32 eurot (periood 23.05.2022-20.12.2023; dtl 90);  kulud akende vahetamiseks 1309,46 eurot (xxxx OÜ 30.10.2020 arve nr xxxx; dtl 93-95); 8 kulud uue köögimööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks 1485 eurot (XXXX OÜ 14.04.2021 arve nr xxxx; dtl 96);  korteriomandile teostatud eksperthinnangu maksumus 230 eurot (xxxx xxxx OÜ 19.01.2024 arve nr 240045; dtl 151; dtl 162); Kokku: 21 961,14 eurot, millest hageja osa oleks 1/2 s.o 10 980,57 eurot. Kostja on vastuhagi terviktekstis vastava summa suuruseks märkinud 10 980,59 eurot (9468,34 + 1397,23 + 115).  22.04.2024 täpsustas kostja vastuhagi nõuet ja palub kohtul mõista hagejalt välja 10 123,04 eurot ehk xxxx OÜ arvest tulenev nõue 654,70 eurot (1309,49 : 2) ja kommunaalarvete tasumisest tulenev nõue 9468,34 eurot (18 936,68 : 2). 14.05.2024 esitas kostja kohtule avalduse vastuhagis kommunaalmaksete nõudest (perioodil 01.07.2021 kuni 30.06.2022) kogusummas 1319,04 eurot loobumiseks. 21.05.2024 täpsustas kostja loobumise avaldust ja märkis, et ta loobub hageja vastu osaliselt esitatud kommunaalkulude nõudest 1319,04 : 2= 659,52 eurost. Kostja palub hagejalt välja mõista 9463,52 eurot (10 123,04 – 659,52). 09.07.2024 määrusega võttis kohus vastu kostja 14.05.2024 (täpsustatud 21.05.2024) vastuhagi nõudest osalise loobumise ja lõpetas menetluse osaliselt vastuhagis esitatud kommunaalkulude (perioodil 01.07.2021 kuni 30.06.2022) 659,52 euro nõudes. 02.10.2024 teavitas kostja kohut, et 22.04.2024 menetlusdokumendis märgitud köögimööbli ja kinnisasja hindamisega kaasnenud kulu võrra nõudesumma vähendamise puhul on tegemist osaliselt nõudest loobumisena. 01.11.2024 määrusega võttis kohus vastu kostja 22.04.2024 (täpsustatud 02.10.2024) vastuhagi nõudes osalise loobumise ja lõpetas menetluse osaliselt vastuhagis esitatud köögimööbli maksumuse ½ osas 742,50 euro ja kinnisasja hindamise kulu ½ osas 115 euro nõudes. Kohus selgitas eeltoodud määruses muuhulgas, et tsiviilasjas jätkub menetlus vastuhagis 9463,52 euro nõudes. Kostja vastuhagis taotletavateks summadeks on jäänud kommunaalmaksed (9468,34 eurot/ käesoleval ajal – 659,52 eurot s.o 8808,82 eurot) ja xxxx OÜ summas 1309,49 : 2= 654,70 eurot, kokku 9463,52 eurot. 19.04.2024 seisukohas selgitas hageja, et kostjal puudus hageja nõusolek akende paigaldamiseks. Kohus leiab, et hageja on kohustatud kostjale hüvitama kommunaalkulud summas 8808,82 eurot ja sanitaarremondi käigus uute akende paigaldamise kulud 654,70 eurot, kuivõrd nimetatud kulud on seotud korteriomandi kasutamise ja valdamisega ning selle alalhoidmisega. Seega tulenevalt poolte omandiosade suurusest lähtuvalt kuulub kostja nõue hageja vastu AÕS § 75 lg 1 alusel rahuldamisele kokku 9463,52 euro osas. 19.
14. 19.04.2024 seisukohas märkis hageja, et faktiliselt tasusid korteri üürnikud kostjale kommunaalmakseid, mis oli samuti kostja tuluks, millest poole oleks kostja pidanud hagejale maksma. Seetõttu puudub kostjal alus nõuda hagejalt hüvitist pooles kommunaalmaksete summas. Vähemalt ajavahemikul 29.06.2021 kuni 29.04.2024 ei saa kostja nõuda hagejalt hüvitise maksmist kostja poolt tasutud kommunaalmaksete eest. Lisaks peab kostja hagejale välja maksma poole tulust, mille kostja sai korteri üürile andmisest summas 33 480 eurot. Nõuete tasaarvestuse kohaldamise korral ei ole hageja midagi kostjale võlgu. Hageja 29.10.2024 seisukohast nähtuvalt sai kostja perioodil 01.07.2001-29.06.2021 tulu korteri üürimisest ja samuti perioodil 29.06.2021-29.04.2024 ning pool summast s.o 33 480 eurot tuleb kostjal hagejale tasuda. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas hagejal on kostja vastu protsessuaalne tasaarvestusavaldus (s.o tulu korteri üürimisest). 9 VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad VÕS § 197 lg 2 järgi tagasiulatuvalt poolte nõuded kattuvas ulatuses. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel on üldjuhul igal kaasomanikul õigus nõuda AÕS § 71 lg 2 alusel teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (vt Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-id 14-23). Kohus märgib, et kostja on esitanud tõendi (29.06.2021 sõlmitud üürileping), millest nähtuvalt on kostja andnud korteri üürile perioodil 01.07.2021 kuni 30.06.2022 ning eeltoodud perioodil on üürnik maksnud korteri kasutamise eest üüri 360 eurot kuu
15. kuupäevaks. Lisaks kohustub üürnik tasuma igakuiselt
16. kuupäevaks möödunud kuu kommunaalteenuste eest (kogu kommunaalteenuste arve) ning muude üürnikule osutavate teenuste eest vastavalt esitatud arvetele (dtl 200-204; dtl 256-260). 31.05.2024 kohtunõudes selgitas kohus, et ülejäänud perioodi osas tuleb hagejal esitada kohtule täiendavaid tõendeid kostja poolt korteri üürile andmise kohta. 09.07.2024 määrusega rahuldas kohus hageja 17.06.2024 taotluse tõendite kogumiseks ja kohustas Politsei- ja Piirivalveametit esitama kohtule andmed hageja poolt tehtud politsei väljakutse kohta 16.06.2024 umbes kell 19.30 aadressile xxxx. 15.07.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule vastuse (dtl 332-333). 31.07.2024 seisukohas märkis hageja, et Politsei- ja Piirivalveameti tõend kinnitab hagis esitatud asjaolu, et kostja ei ela vaidlusaluses korteris, üürib selle välja ning järelikult ei vaja seda korterit. Kostja saab jätkuvalt tulu korteri üürileandmisest samale üürnikule V V (V) 29.06.2024 üürilepingu alusel. 12.09.2024 seisukohas selgitas kostja, et 15.07.2024 Politsei- ja Piirivalveameti vastus ei kinnita mingilgi viisil hageja varasemalt esitatud väiteid. Kohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et hageja poolt tehtud politsei väljakutse 16.06.2024 kell 20.12 aadressile xxxx sisuks oli järgnev: „Teataja (M.U) tuli maja ette ja nägi, et keegi tema korteri rõdul midagi teeb. Ilmnes, et isikutel on mingid omavahelised lahkhelid, mõlemad korteri omanikena registris ja W.Z oli korteri üürile andnud. Probleemi lahendamiseks tuleb neil kohtusse pöörduda“. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõendist politsei poolt kirja pandud väljakutse sisu kirjeldus. Eeltoodust ei nähtu, et politsei oleks kindlaks teinud, et kostja on vaidlusaluse korteriomandi välja üürinud V V perioodil 01.07.2001-29.06.2021 ja samuti perioodil 01.07.2022-29.04.
17. Muid tõendeid hageja korteriomandi väljaüürimise kohta eeltoodud perioodidel esitanud ei ole. Vaidlus puudub selle üle, et korter oli välja üüritud perioodil 01.07.2021 kuni 30.06.2022 s.o 12 kuud, millest tulenevalt on kostjale laekunud üüri suuruseks 4320 eurot (360 eurot/kuus x 12 kuud). Kohus leiab, et hagejal on kostja vastu protsessuaalne tasaarvestusavaldus summas 2160 eurot (4320 : 2). AÕS § 71 lg 2 alusel esitatud nõudele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 lg 1, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja vastav nõue kostja vastu aegunud. 19.
18. 31.05.2024 kohtunõudes selgitas kohus, et juhul kui alates 01.07.2001 kasutas korterit üksnes kostja ja seejuures takistas kostja hagejal korterit kasutada, siis on hagejal võimalik esitada kostja 10 vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusena tuleb kohtul vastavad asjaolud teha kindlaks s.t, kas/kuidas kostja on takistanud hagejal kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Ainuüksi asjaolu, et kostja on võtnud enda kasutusse ka hageja osa, ei anna hagejale alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Asja kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist saab nõuda vaid juhul, kui kostja on seeläbi rikkunud hageja õigusi, eelkõige takistanud teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Kinnisasja kasutuseelise kindlaksmääramisel saab kohus lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, mida konkreetse korteri kasutamise eest oleks võimalik nõuda (TsÜS § 65). Hagejal lasub kõikide eeltoodud asjaolude osas tõendamiskoormis. Seega peab kohus hindama, kas hageja protsessuaalne tasaarvestusavaldus ülejäänud osas s.o summas 31 320 eurot (33 480 – 2160) kostja vastu võiks rahuldamisele kuuluda AÕS § 71 lg 2 alusel (s.o saadud kasutuseeliste hüvitamiseks). Kohus leiab, et pelgalt see, et üks kaasomanik elab korteris sees, ei saa olla aluseks teise kaasomaniku kasuks kasutuseeliste väljamõistmiseks. Tuvastatud peab olema reaalne takistatus kaasomandi eseme kasutamiseks. 17.06.2024 seisukohas selgitas hageja, et kostja on hagejat 20 aasta jooksul pahatahtlikult takistanud ühisomandis oleva asja kasutamist. Kostja vahetas lukud ühisel asjal ja keeldus andmast hagejale korterivõtmeid. 27.06.2024 seisukohas märkis kostja, et hageja oleks pidanud kostjat ette teavitama enda kavatsusest korteriomandi külastamiseks ning kostja oleks seda ka hagejale võimaldanud. Kohus märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2024 vastusest ei nähtu, et kostja oleks takistanud hagejal vaidlusaluse korteriomandi kasutamist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendatud, et kostja ei nõustunud hagejale võtmeid üle andma ega teda korterisse laskma.
19. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks kommunaalkulude ja akende vahetamise kulud 7303,52 eurot (9463,52 – 2160). Kuivõrd tulenevalt kaasomandi lõpetamisest on kostja kohustatud hagejale hüvitama 45 000 eurot ja hageja on kohustatud kostjale hüvitama 7303,52 eurot, tuleb poolte vastastikkused nõuded

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandikaotuse eest summas 37 696,48 eurot (45 000 – 7303,52). Kohus rahuldab kostja esitatud vastuhagi ning lõpetab poolte kaasomandi korteriomandile asukohaga xxxx viisil, mille kohaselt jääb korteriomand kostja ainuomandisse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest summas 37 696,48 eurot. Kohus kohustab hagejat andma nõusoleku kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandiosa üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna kostja sisse kandmiseks eeldusel, et kostja on tasunud hagejale eelnimetatud hüvitise. Kohus asendab hageja nõusoleku käesoleva kohtuotsusega. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagis esitatud kommunaalkulude ja akende vahetamise kulude nõude summas 2160 eurot (9463,52 – 7303,52). Kohus jätab hageja hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 21. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 124

lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi 1 1 kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot.

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka 11 kaasomandi lõpetamise nõue.

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Käesoleval juhul on hageja hagihinnaks 3500 eurot ja kostja vastuhagi hinnaks on 12 963,52 eurot (kaasomandi lõpetamise nõue 3500 eurot + kommunaalkulude ja akende vahetamise kulude hüvitamise nõue 9463,52 eurot). Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.09.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 12