KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1607 Ha

) § 27 lg 2 p 3). Kaebajal lasub kohustus äriregistri järgset e-posti aadressi jälgida. Otsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 21.06.2022. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Isegi kui kohus ei pea võimalikuks juhinduda otsuse kättetoimetamisel

§ 27lg 2 p-st 3, on põhjendatud lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 69 lg-test 1 ja

1. Majandusja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas, mistõttu saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast ekirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 12). Seega tuleb otsus alternatiivselt lugeda kaebajale kättetoimetatuks järgmisel päeval pärast selle saabumist kaebaja e-posti aadressile ehk hiljemalt 22.06.
2. Ka sellisel juhul on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 2

§ 27

lg 2 p 3 sõnastusest ja eesmärgist võib aru saada, et selle alusel saab haldusakti kätte toimetada üksnes siis, kui haldusakti adressaadiks on äriühing. Kutse andmisest keeldumise otsus tehti aga kaebaja kui füüsilise isiku suhtes.

ei võimalda haldusakti kättetoimetamisele kohaldada TsÜS-i. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist tähendust omab vastustaja väide, et elektronposti aadress XXX on varasemalt olnud poolte tavapärane suhtluskanal. Pooltel puudub tavapärane suhtlus. Kaebaja on vastustajaga suhelnud vaid kahel korral – kui ta taotles kutset 2018. a-l ja nüüd, kui ta taotles kutset uuesti. Ka asjaolu, et kaebaja kuulub riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ja seal on tema kohta avaldatud tema elektronposti aadress, ei muuda seda, kuidas tuleb kaebajat kui füüsilist isikut puudutavaid haldusakte talle kätte toimetada.

§ 27

lg 2 p 2 kohaselt tuleb otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 27.06.2022, kui kaebaja kättesaamist kinnitas. Seega on kaebus tähtaegne. Kui kohus siiski ei loe kaebust tähtaegseks, palub kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kuivõrd vastustaja poolt kaebajale edastatud otsuses puudus korrektne vaidlustamisviide. Vastustaja 21.06.2022 e-kirjas küll öeldud, et 30 päeva jooksul saab esitada vaide, kuid ei olnud öeldud, et ka kohtusse saab sama tähtaja jooksul pöörduda. Kohtusse pöördumise võimalusest sai kaebaja teadlikuks alles vahetult enne kaebuse esitamist, kui ta pöördus advokaadi poole. 3

§ 57

lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest.

1. Tallinna Halduskohus luges 14.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse tähtaegseks. Asja materjalidest nähtuvalt edastas vastustaja 08.06.2022 otsuse kaebaja epostile 21.06.
2. Kaebaja on otsuse kättesaamist kinnitanud 27.06.
3. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tegelikkuses enne 27.06.2022 otsuse kätte saanud ning kättesaamiskinnituse edastamisega põhjendamatult viivitanud. Kaebust ei muuda mittetähtaegseks asjaolu, et otsus on seotud kaebaja poolt kutse taotlemisega. Kaebaja on füüsilise isikuna taotlenud kutset, mille väljastamisest talle keelduti. Tegemist ei ole tegutsemisega kutsetegevuse raames. Ka asjaolu, et kaebaja ei teavitanud vastustajat mõnepäevasest e-postist eemal viibimisest, milleks tal ka kohustust polnud, või pidi olema teadlik, et otsus võidakse talle sellel perioodil e-postil saata, ei vii järelduseni, et kaebaja oleks otsuse enne 27.06.2022 kätte saanud. Arvestades seda, et kaebaja on füüsiline, mitte juriidiline isik, 22.06.2022 oli lühendatud tööpäev, millele järgnesid riigipühad (23.‒ 24.06.2022) ja nädalavahetus (25.‒26.06.2022), peab kohus põhjendatuks lugeda otsus kaebajale kättetoimetatuks 27.06.2022, mil kaebaja kättesaamist ka vastustajale e-kirjaga kinnitas (

§ 27lg 2 p 2).

Kaebajal tuli kohtusse pöörduda hiljemalt 27.07.2022, mida kaebaja on ka teinud. Eelnevast tulenevalt on kaebus tähtaegne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 29.09.2022 määruskaebuses halduskohtu 14.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja jätta kaebus kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kutse taotlemine ei seondu kaebaja majandus- ja kutsetegevusega. Kaebaja on selgelt märkinud, et taotleb kutseid, et tegutseda läbi kaebajale kuuluva MP Ehitusjuhtimine OÜ. Seega on kutse taotlemine otseselt seotud kaebaja majandus- ja kutsetegevusega läbi temale kuuluva äriühingu. Vaidlustatud otsus edastati kaebaja majandus- ja kutsetegevuses kasutatavale e-posti aadressile, mis on olnud kaebaja tavapärane sidevahend vastustajaga suhtlemisel. Kaebaja avaldas selle e-posti aadressi kutsetaotluses oma kontaktaadressina ja tegemist on kaebaja ametialase kontaktaadressiga riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas. Kaebaja meiliaadressilt ei laekunud ühtegi teadet kaebaja eemaloleku (sh puhkuse) kohta või e-kirjade kättesaamisel esinevate muude takistuste kohta. Asjaoludest on ilmne, et kaebaja ootas kutse andmise kohta tehtavat otsust, sest talle oli teada, millal kutsetaotlus läbi vaadatakse. Kohus oleks pidanud lähtuma majandus- ja kutsetegevuses kohaldamisele kuuluvatest normidest, sest kaebaja on kutse taotlemisel tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul on kohustus oma e-posti kontrollida ja jälgida 4

§ 27lg 2 p 3 alusel lugeda kaebajale kättetoimetatuks 21.06.2022.

Isegi kui antud juhul ei saa lähtuda

§ 27lg 2 p-st 3, tuleks analoogia korras lähtuda Ts

ÜS § 69 lg-test 1 ja 2 ning lugeda otsus kättesaaduks hiljemalt 22.06.2022. On ilmne ja mõistlikult eeldatav, et otsus võidakse avaldada alates selle tegemisest, mitte alles avaldamiseks ette nähtud tähtaja viimaseks päevaks. Ei ole usutav, et kaebaja, kes ise taotles kutsete andmist, ei oodanud otsuste tegemist ega huvitunud otsuse saamisest. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Vaidlustamisviite puudumine ei oma tähtsust (

§ 57lg 3).

Võttes arvesse, et vaidlustamisviide oli vastustaja 21.06.2022 e-kirjas olemas, ei ole vastustaja

§ 57lg 3 nõudeid rikkunud.

Kohus on jätnud vastustaja esile toodud asjaoludele ja seisukohtadele ka sisuliselt vastamata. 10. Kaebaja leiab 11.10.2022 vastuses, et

§ 27

lg 2 p 3 ei ole kohaldatav, sest vaidlustatud otsust ei ole edastatud ühegi äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile, ning täidetud ei ole normist tulenev eeldus, et kätte toimetatava haldusakti adressaat peab olema äriühing. Vaidlustatud otsuse adressaat on füüsiline isik, kellele saab haldusakti kätte toimetada

§ 27lg 2 p-de 1 või 2 kohaselt.

Vastustaja on valinud

§ 27

lg 2 p 2 kohase kättetoimetamise viisi (saadetud e-kirjas on palutud otsuse kättesaamist kinnitada). Kaebaja on otsuse kättesaamist 27.06.2022 kinnitanud ja seda päeva tuleb vastavalt

§ 27lg 2 p-le 2 lugeda haldusakti kättetoimetamise päevaks.

Kuna kaebus on esitatud 27.07.2022, on see tähtaegne. Haldusakti kättetoimetamisele ei saa kohaldada TsÜS-i sätteid. Haldusmenetluses dokumentide kätte toimetamise regulatsioon on sätestatud

-s. Kutse taotlemine ei ole kutsetegevus. Kutsetegevus saab alata alles pärast kutse taotlemist ja saamist. Põhjendamatu on vastustaja väide, et kuna kaebajale oli teada, et ca kolme nädala pikkuse ajavahemiku jooksul võib vastustaja talle otsuse edastada, siis oleks kaebaja pidanud kogu selle aja valves olema ja ootama, millal otsus saadetakse. Kaebaja on tavaline pensioniealine inimene, kes ei jälgi pidevalt saabuvaid e-kirju ja vajab vahepeal ka puhkust. Kaebajal ja vastustajal puudub tavapärane suhtlus. Kaebajal ei ole kohustust e-postilt automaatvastuseid saata ja kaebaja e-posti lugemise tarkvara seda ka ei võimalda. Kaebaja ei ole otsuse kättesaamise kinnitamisega venitanud. Vastustaja edastas otsuse 21.06.2022 ja kaebaja kinnitas kättesaamist 27.06.

1. Nende kahe kuupäeva vahele jäi üks lühendatud tööpäev (22.06) ning 23.06 ja 24.06 on riigipühad. 25.06 ja 26.06 olid sel aastal laupäev ja pühapäev. Kaebaja kasutas riigipühadele eelnevaid päevi puhkamiseks ega lugenud elektronposti. Kaebaja on käitunud hoolikalt ja kinnitanud otsuse kättesaamist mõistliku aja jooksul. Kui ringkonnakohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, siis jääb kaebaja tähtaja ennistamise taotluse juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, millal lugeda kaebajale vastustaja e-kirjaga saadetud 5

§ 27lg 2 p 2).

Vastustaja leiab, et otsus tuleb lugeda kättetoimetatuks e-kirja saatmisega kaebaja e-posti aadressile 21.06.2022 (

§ 27lg 2 p 3) või hiljemalt e-kirja edastamisele järgneval päeval, s.o 22.06.2022 (Ts

ÜS § 69 lg-d 1 ja 2). 12. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46 lg 2).

§ 62

lg 5 kohaselt tehakse isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine teatavaks kättetoimetamisega.

§ 27

lg 2 p 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud selle kättesaamist.

1. Vastustaja edastas vaidlustatud otsuse 21.06.2022 kell 10.39 kaebaja e-posti aadressile XXX, paludes viivitamatult kinnitada dokumendi kättesaamist. Kaebaja kinnitas dokumendi kättesaamist 27.06.2022 kell 12.
2. Kuna vastustajal oli haldusakti kättetoimetamise kohustus, lasub dokumendi tegeliku kättesaamise tõendamise kohustus vaidluse korral vastustajal. Vastustaja ei ole praegusel juhul esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja sai vaidlustatud otsuse kätte ja tutvus sellega varem kui 27.06.
3. Kaebaja kinnitas otsuse kättesaamist kuuendal päeval pärast selle saatmist. Selle ajavahemiku sisse jäi riigipühale eelnev lühendatud tööpäev 22.06.2022, riigipühad (23.‒24.06.2022) ning nädalavahetus (25.‒ 26.06.2022). Kaebaja on selgitanud, et kasutas riigipühadele eelnevaid päevi puhkamiseks ega lugenud elektronposti. Kaebaja kinnitas otsuse kättesaamist riigipühadele ja nädalavahetusele järgneval esimesel tööpäeval. Seejuures ei tegutsenud kaebaja kutsetegevuse raames ning füüsilisel isikul ei lasu kohustust oma e-posti regulaarselt jälgida. Kuigi iseenesest on usutav, et soodustava haldusakti taotlejana pidi kaebaja tundma huvi taotluse lahendamise vastu, ei saa praegusel juhul eeldada, et kaebaja pidi enne esmaspäeva, s.o 27.06.2022 tingimata epostiga tutvuma ning kaebaja ei ole kättesaamiskinnituse esitamisega põhjendamatult viivitanud. Seega tuleb lugeda vaidlustatud otsus kaebajale kättetoimetatuks 27.06.2022 (

§ 27lg 2 p 2).

Kaebus esitati halduskohtule 27.07.2022, järelikult HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaega järgides. 14. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et vaidlustatud otsus tuleks lugeda kaebajale kättetoimetatuks

§ 27

lg 2 p 3 alusel, sest kaebaja on kutse taotlemisel tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses. Viidatud sätte kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile. Kaebaja on füüsiline isik. Seega on praegusel juhul täitmata sätte kohaldamise esmane eeldus, et haldusakti adressaat peab olema äriühing. Kaebaja taotles kutset füüsilise isikuna, kutse andmisest keelduti füüsilisele isikule ning vaidlus on füüsilisele isikule haldusakti kättetoimetamise üle. Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja on kutsetaotluses avaldanud oma kontaktaadressina e-posti aadressi XXX, mis on ühtlasi kaebaja ametialane kontaktaadress riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas. Füüsilisele isikule saab

§ 27

lg 2 p 2 kohaselt lugeda elektrooniliselt edastatud dokumendi kättetoimetatuks üksnes juhul, kui adressaat on kinnitanud kättesaamist. TsÜS-i tahteavalduse kättesaamist reguleerivate sätete kohaldamiseks analoogia korras ei ole alust, sest dokumentide elektroonilist kättetoimetamist haldusmenetluses reguleerib eriseaduse puudumisel üldseadusena

, mitte TsÜS. 6