KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-17-11251 Tsiviilasi N.S

) § 130 toodud sissetulekute näidisloetelust, samuti

§ 135sätestatust (varjatud sissetulek) jt menetlusnormidest.

Menetlusalases praktikas on ilmnenud olukordi, kus võlgnik töötab nt töölepinguta ja/või laseb väljamaksed töötasu eest kanda kolmanda(

1. te)isiku(
2. te)konto(de)le või ajab oma igapäevaseid arveldamistoiminguid kolmanda isiku kontot kasutades või töötab välisriigis ja arveldab välisriigi krediidiasutuse kaudu, omades samas piisavalt vara, kuid ei maksa sellele vaatamata oma võlakohustusi. Kohtutäitur ei näe võlgnike kontole laekunud maksete selgitusi, mistõttu ei ole kohtutäituril võimalik tuvastada laekumise tunnuste järgi selle arestitavust või mittearestitavust. Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. /.../ (

§ 26lg 1).

Võlgnikul ongi aktiivne kohustus osaleda täitemenetluses oma õiguste ja kohustuste kohase täitmise eesmärgil. Võlgnikul on õigus taotleda kohtutäiturilt mittearestitava sissetuleku 2

§ 133lg 1.

Võlgnikul on omakorda

§ 133lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalused.

Käesolevas täitetoimikus ei ole ühtegi laekumist. Võlgnikule on tagatud AS-is SEB Pank mittearestitav palga alammäär kalendrikuu kohta kummaski täitetoimikus. Seega on võlgnikule tagatud

§ 132lg 1 suuruses mittearestitav sissetulek.

Mittearestitava sissetuleku olemasolu võimaldamisest AS-is SEB Pank on võlgnikule ka varasemalt teavitatud (kohtutäituri 21.04.2017 vastus võlgniku taotlusele). Võlgnik vaidlustas ka täitetoimingust (vara arestimisest) teatamise. Kohtutäitur määras, et arestimistoimingu läbiviimine toimub võlgniku elukohta Välja tn 38, Tallinnas. Täiteasjas 025/2017/672 ei ole kohtutäitur arestinud võlgniku kinnisasja teistkordselt.

§ 149

lg 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Nimetatust ja kinnistusraamatu andmetest lähtudes lähtudes ongi kohtutäitur edastanud võlgniku kinnisasjale (aadress: Välja tn 38, Tallinn, kinnistu reg.osa nr 493701) käsutamise keelumärke seadnud kohtutäituritele (Tallinna kohtutäiturile N.S Roodesele 17.02.2017 ning Elin Vilippusele 21.04.2017) avaldused sundtäitmisega ühinemiseks. Toodut arvestades on võlgniku kaebuses ainetu tugineda võlgniku kinnisasja topeltarestimisele, mida ei ole seega kohtutäitur G.X poolt läbi viidud. Seega on ainetu võlgniku kaebuse väide mitme tema kinnisasja kohta arestimisakti koostamisest käesolevates täitetoimikutes. Vallasvara arestimise õiguslikuks aluseks on

§ 52

jj.

§ 66üksnes sätestab välistused võlgniku asjade kohta, millised on mittearestitavad.

Seega ei välista

§ 66

täielikult võlgniku vallasvara arestimist vaid sätestab üksnes erisused vara liigiti, millised ei kuulu täitemenetluses arestimisele ega müümisele. Seega ei riku Akt-2 kuidagi võlgniku seadusega sätestatud õigusi ning selle tühitsamiseks puudub alus. 22.05.2017 otsusega (akt 3) mõistis kohtutäitur võlgnikult välja otseste täitekuludena 3,89 eurot (sh käibemaks 0,65 eurot), viitega Sõidukulu: 22.05.2017 kell 14:50 võlgniku elu/asukoha külastus vara arestimise eesmärgil, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil, summas 2,15 eurot. Samuti sisaldub viidatud aktis nimetatud akti koostamise/väljastamise (posti)kulu (võlgnik postikulu; paberi; ümbrik) summas 1.09 eurot. Kuna kohtutäitur on käibemaksukohuslane, lisandub kulusummale käibemaks. Otsus põhineb seadusega sätestatud alusel kohtutäituri sõiduki kasutamisele (Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 - Sõiduki kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot kilomeeter) ning postikulu vastab objektiivsele kulule. Seega puudub alus nimetatud akti tühistamiseks. Kohtutäitur on reaalselt käinud võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga tuvastada võimalikku vara olemasolu, mida arestida ning samas luua võlgniku enesega vahetu kontakt. Seega on täitekulud reaalselt kantud. Kuna võlgnikule on edastatud menetlusdokumendid küll ka e-postiga, kuid võlgnik ei ole pidanud vajalikuks nende kättesaamist kinnitada, siis postitaski kohtutäitur võlgnikule menetlusdokumendid ka tavaposti teel, lugemaks need võlgnikule edastatuks

§ 10lg 5 sätestatut arvestades.

Täitekulu otsus on koostatud tegelikul kulususel. 22.05.2017 otsus ei ole kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusega (KTS § 43 jj), nagu leiab võlgnik ekslikult oma kaebuses. 5. Kohus võttis kaebuse 18.08.2017 määrusega menetlusse ja kohustas puudutatud isikuid esitama kohtule kaebuse osas kirjaliku seisukoha 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus määras vaadata kaebus läbi ja lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (TsMS § 477 lg 2). 3

§ 8

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist (

§ 26

lg 1).

60 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse § 117 tähenduses ning vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud. Kohus leiab, et võlgnikult sissetulekute ja väljaminekute kohta teabe nõudmisel on kohtutäitur tegutsenud õiguspäraselt. Kohtutäitur peabki omama täielikku teavet võlgniku varalise seisu kohta ning teabe andmiseks kohustatud isik on eeskätt võlgnik ise (ning ka teised isikud kohtutäituri päringul). Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse alusel (vt Riigikohtu 04.03.2008 kohtumääruse kohtuasjas nr 3-2-1-3-08). Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha teabe nõudmisest järeldust, et kohtutäitur soovib hakata tagastama tema kontole laekunud mittearestitavaid sissetulekuid vaid võlgniku igakordsel taotlusel. Selline järeldus on kohtu hinnangul meelevaldne. Kohtutäituri kinnitusel on võlgniku konto vabastatud palga alammäära ulatuses. Võlgnikule on vastav teave kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt edastatud juba 21.04.2017. Teabe edastamine nähtub ka tsiviilasjas nr 2-17-8387 kohtutäituri 26.07.2017 vastuse lisana esitatud tõendist (tl 57), ning kohtutäiturite infosüsteemi väljavõttest (tl 47), seega puudub võlgnikul ka sisuline õiguskaitsevajadus. 12. Võlgnik on vaidlustanud 22.05.2017 täitetoimingust vara arestimisest teatamise põhjusel, et võlgnikule kuuluv kinnisvara on juba arestitud ning kohtutäituril puudub õigus kinnisasja ja selle päraldiste topeltarestimiseks. Samuti ei saa arestida võlgnikule kuuluvat vallasvara tulenevalt

§-st 66. Kohtu hinnangul ei ole kaebus ka selles osas põhjendatud. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt ei olegi võlgniku kinnisvara neis täiteasjades arestitud ning kohtutäitur on esitanud avaldused teiste sundtäitmistega ühinemiseks. See, et osa võlgnikule kuuluvatest asjadest on mittearestitavad, ei välista muude asjade arestimist. Kohus nõustub kohtutäituri põhjendustega ega hakka neid kordama. Kohus märgib, et puudub alus eeldada, et kõik võlgnikule kuuluvad asjad on

§ 66järgi mittearestitavad ning et võlgnikule arestitavaid asju üldse ei kuulu.

Kuivõrd kohtutäituri kohustus on viia täitemenetlus läbi võimalikult kiirelt, on igati õigustatud tuvastada, millises ulatuses on võlgnikul vallasvara, mida saab arestida. 13. Võlgnik on vaidlustanud ka 22.05.2017 täitekulu väljamõistmise otsuse põhjendusega, et kohtutäitur ei ole võlgnikku eelnevalt teavitanud 22.05.2017 planeeritud toimingust. Kuna kohtutäitur ei ole võlgnikku täitetoimingust teavitanud, ei ole tal ka õigust lisatasule. Kuna võlgnik on teatanud oma meiliaadressi, ei ole põhjendatud otsuse posti teel saatmise kulu. 5

§ 37ja § 38 alusel.

Sõidukulu (8,6 km * 0,25 eurot/km= 2,15 eurot) seondub võlgniku elu/asukoha külastusega vara arestimise, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil. Postikulu on 22.05.2017 otsuse väljastamise kulu, sh postikulu, paber ja ümbrik kokku 1,09 eurot. Lisandub käibemaks 0,65 eurot, kokku 3,89 eurot. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt oli 22.05.2017 sõidukulu kantud seoses sellega, et kohtutäitur käis reaalselt võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga tuvastada võlgniku vara olemasolu, mida arestida ja luua võlgniku enesega vahetu kontakt. Kohus leiab, et võlgniku kaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Sõidukulude hüvitamise aluseks on

§ 37lg 1 p 5 ning dokumentide edastamise kulu alus § 37 lg 1 p 2.

Tegemist ei ole seega lisatasuga, nagu võlgnik on viidanud, vaid põhjendatud kuludega põhjendatud ulatuses. Seonduvalt võlgniku väidetega, mille kohaselt puudus vajadus edastada talle otsust posti teel, leiab kohus järgmist. Võlgnik on ette heitnud veel 24.07.2017 kaebuses, et temale ei ole teada, kas kohtutäitur tagab talle AS-is SEB Pank mittearestitava palga alammäära kalendrikuu kohta (täiteasi nr 025/2017/672). Samas on tsiviilasjas nr 2-17-8387 esitatud tõendi (tl 57) kohaselt teavitatud võlgnikku 21.04.2017 e-kirja teel aadressil XXX, et võlgnikule on konto arestimisel jäetud täiteasjas nr 025/2017/672 AS-is SEB Pank mittearestitavaks sissetulekuks 1 palga alammäär kalendrikuu kohta. Nimetatud dokument on võlgnikule kätte toimetatud, kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteadet (tl 58). Kui uskuda võlgniku väidetut, siis ei olnud jõudnud 21.04.2017 teave võlgnikuni e-posti teel seega ka 3 kuu jooksul. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgniku meiliaadressil XXX saadetavad dokumendid ei pruugi alati jõuda võlgnikuni ning võlgniku kohane teavitamine ei ole sellisel viisil tagatud. Seega oli põhjendatud võlgnikule täitemenetluse dokumentide edastamine täiendavalt ka posti teel.

1. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse kogu ulatuses rahuldamata.
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
3. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik sai riigilõivu tasumisel menetlusabi. Ükski menetlusosaline ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulu kandmine ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda, kuid kuivõrd hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6