Obsah (6)

§ 168§ 187§ 444§ 468§ 173§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2026, Viljandi Tsiviilasja number 2-26-3571 Tsiviilasi M

§ 168lg 6 tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.

1. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. M.M. pankrotihaldur M.U. esitas 13.02.2026 Tartu Maakohtule hagi L.T. tagasivõitmiseks. vastu tehingu
2. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks M.M. ja L.T. vahel 30.07.
3. a sõlmitud notariaalne kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping (Tartu notar Kairi Aariku notari ametitoimingu nr 1864) osas, milles M.M. kinkis L.T.-le kinnistu, kinnistusraamatu registriosa nrXXX, asukoht XXX, ¼ suuruse kaasomandi osa ning andis L.T.-le üle selle omandi.
4. Kohus võttis hagi menetlusse 16.02.
5. Kostja on kohtudokumendid kätte saanud KÄPO vahendusel 3.03.
6. Kostja esitas kohtule e-kirja 19.03.2026, milles avaldas, et võtab hagi õigeks.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 6.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kumbki pool ei ole kohtule esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja, seega eeldab kohus, et pooltel hüvitatavad menetluskulud puudusid. Ühtlasi nähtub 12.02.2026 pankrotimäärusest, et võlgnik oli enne maksejõuetusavalduse esitamist ning on tänaseni valmis kinnistu registriosa nr XXX kaasomandi osa kinke tagasipööramisega, seega ei ole M.M. ega ka alaealine L.T. andnud põhjust hagi esitamiseks. 8.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik