← Eesti

4-25-182/14

Obsah (4)§ 190§ 17§ 2§ 196

4-25-182 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-182 Kohtunik Pavel Gontšarov, Orvi Koik, Inna Ombler Vaidlustatud koh

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28.11.2024 otsusega nr 2317,24,003339 karistati Tauno Laasmed LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.12.
  3. 13.01.2025 registreeriti Harju Maakohtus T. Laasme kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse otsusele ning taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 1

(4)4-25-182 Maakohtu määrus
  1. 03.02.2025 määrusega jättis Harju Maakohus T. Laasme taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Maakohus tõi välja, et T. Laasme esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 13.01.2025, põhjendades tähtaja möödalaskmist põhiargumentidega selles, et esitas kaebuse valele aadressile (ppa@politsei.ee) ning politsei vastus juhisega, kuhu tuleb kaebus adresseerida läks tema e-posti SPAM-kausta. Maakohtu hinnangul T. Laasmel selliseid asjaolusid, mida saaks möödalastud kaebetähtaja ennistamisel lugeda mõjuvaks, ei esine. Juriidilise hariduse puudumine ja kaebuse esitamise täpse korra mittemõistmine ei ole käsitatavad selliste objektiivsete asjaoludena, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Väärteootsuses on sõnaselgelt kirjas, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.12.
  2. Selline edasikaebuse tähtaega puudutav lause ei sisalda maakohtu hinnangul juriidilisi termineid, millest oleks raske tavainimesel aru saada. T. Laasme on märkinud, et politsei poolt telefoni teel edastatud info kohaselt tuli tal kaebus esitada Politsei- ja Piirivalveameti aadressile ppa@politsei.ee. Kas see ka tegelikult nii aset leidis, ei saa kohus hinnangut anda. Samas on Lääne-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija JP edastanud 13.12.2024 T. Laasmele vastuskirja (s.o 10 päeva enne lõpptähtaja saabumist), milles on selgitanud, et otsuse vaidlustamiseks tuleb kaebus esitada Harju Maakohtule (Lubja 4, Tallinn või www.kohus.ee). T. Laasme väitel läks nimetatud e-kiri SPAM-kausta, mis ei olnud temast sõltuv. Maakohus sellega ei nõustunud. SPAM-kausta e-kirja sattumist ei saa käsitleda näiteks sidehäirena või sellise asjaoluna, mis ei olnud isikust sõltuv, kuna SPAM-kausta saab vastavalt oma soovile seadistada ehk suunata sinna e-kirju, mis ei pärine usaldusväärsest allikast, reklaamkirju jne, aga ka kontrollida, et SPAM-kausta ei oleks sattunud selliseid kirju, mis on sinna ekslikult läinud. SPAM-kausta saab seega igal ajahetkel kontrollida, vaadata ja sirvida. T. Laasme poolt kirjeldatud olukord kõlab kohtule ka mõneti üllatavalt, kuna T. Laasme on menetluse kestel korduvalt suhelnud HRga e-posti aadressil XXX ja edastanud oma seisukohti ppa@politsei.ee aadressil ning nende kirjade kättesaamisega ei ole esinenud kordagi probleeme. Isegi kui e-kiri läks SPAM-kausta, teadis T. Laasme, et tal on käimas väärteomenetlus, milles tehtud otsust ta soovib vaidlustada, mistõttu pidi ta ise olema hoolsam, et kõiki sidekanaleid kontrollida ehk lisaks tavapostile kontrollida ka SPAM-kausta läinud e-kirju. Et T. Laasme tegi seda alles 13.01.2025, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuss
  3. 11.02.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule T. Laasme määruskaebus, milles palutakse maakohtu määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja esitatud kaebuse maakohtule edastamist selle sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja hinnangul on maakohtu määrus motiveerimata ja ei arvesta menetlusosaliste tegelikku olukorda. Kaebaja leiab, et tema on menetlusosalisena selgelt nõrgem pool võrreldes riigiga ning märgib, et tal puudub juriidiline haridus, mistõttu on menetluses olnud ebavõrdses olukorras. Maakohus ei ole seda asjaolu piisavalt arvestanud ega hinnanud tema võimalusi eksimuse parandamiseks. Eelistada tuleks nõrgemat poolt ning ka kohus peaks kaitsma nõrgemat poolt riigivõimu vastu. 2
(4)4-25-182 Kaebuse valele aadressile esitamine ei olnud kaebaja tahtlik eksimus. Maakohtu määrusest järeldub, et kohus ei pidanud politsei eksitavat juhendamist tähtajast kinnipidamist takistavaks asjaoluks. T. Laasme hinnangul on tegemist olulise menetlusliku eksimusega, kuna politsei esindaja andis talle vale juhise, mille kohaselt tuli kaebus esitada e-posti aadressile ppa@politsei.ee. Samuti puudus PPA väärteootsuses e-posti aadress, kuhu tuleks vaidlustatav kaebus saata. Sellest lähtuvalt saatis ta kaebuse antud aadressile heauskselt ning eeldas, et politsei edastab selle pädevale kohtule. See asjaolu on kaebaja hinnangul piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Antud juhul ei saanud T. Laasme kaebuse esitamise kohta teada politsei eksitava juhise tõttu ning hiljem ei saanud ta vastuskirja kätte selle sattumise tõttu SPAM-kausta, mis oli temast sõltumatu asjaolu. Politsei saatis talle 13.12.2024 selgitava kirja, millest sai ta teada alles 13.01.2025, kui oli seda teadlikult otsima hakanud. Kuna ta ei saanud teada, et talle selline kiri on saadetud, on alusetu maakohtu väide, et kaebaja oleks pidanud olema hoolsam. Seega oli tegemist asjaoluga, mis ei olnud temast sõltuv ning mida ei saa pidada hooletuseks tema poolt. Määruses ei ole käsitletud asjaolu, et T. Laasme on alusetult ja ilma tõenditeta süüdi mõistetud avariis, mida ta ei ole põhjustanud. Kui kohus otsustab kaalutlusõigust rakendades tähtaja ennistada, siis see ei teeks kellelegi kahju. Seevastu tähtaja mitteennistamine põhjustab T. Laasmele väga raskeid tagajärgi ning ebaõigesti menetletud väärteootsus jääb jõusse. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et kehtiva seadusandluse järgi peab kohtu huvi olema tõe väljaselgitamine. Kui eeldada, et PPA väärteootsus oli vale, siis jääb tõde välja selgitamata formaalsete takistuste tõttu. Kaebaja karistamine rangete menetlustähtaegade formaalse tõlgendamise kaudu, arvestamata tegelikke asjaolusid, rikub õiglase menetluse põhimõtet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 2

kohaselt, kui

-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

§ 2

valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

§ 196

lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

  1. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nagu maakohus selgitas, on kohtuvälise menetleja otsuses selgelt kirjas, mis aja jooksul oli võimalik sellele kaebus esitada ja kuhu kaebus esitada tuleb. T. Laasme seda tähtaegselt ei teinud. Seejuures on T. Laasme esitanud ringkonnakohtule samasisulised põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks, nagu maakohtule. Maakohus on igati asjakohaselt nendele vastanud ja põhjendanud, miks neid ei saa pidada objektiivseteks takistuseks, mis annaksid aluse ennistamise taotluse rahuldamiseks. Asjaolu, et kaebaja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna alust määruse tühistamiseks, kuna ühtegi objektiivset takistust, mis oleks kaebajal esinenud kaebuse õigeaegselt kohtule esitamiseks, ei tuvasta kaebuse pinnalt ka ringkonnakohus. Seadusega reguleeritud kaebekorra näol ei ole tegemist üksnes formaalsusega, nagu seda leiab kaebaja. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning T. Laasme poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle lahendi tühistamist.
  2. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. 3

(4)4-25-182 (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.