KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-23-5358 (19230100624) Kohtukoosseis Eli

§ 22lg 3 järgi selles, et ajavahemikus 2018.

a sügis kuni

1. märtsini 2019 aitas ta teadlikult aineliselt kaasa isikute grupil ehk rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isikul, ATl ja AMl panna viiel korral toime suures ulatuses rahapesu M OÜ (registrikood XXXXXXX, alates
2. veebruarist 2019 G OÜ) pangakonto kaudu. Rahapesu jäi katse staadiumisse. D. Matjaz aitas kaasa isikute grupil toime panna korduvat suures ulatuses rahapesu katset: kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara muundamist, omandamist ja valdamist ning tõelise olemuse, päritolu ja omandiõiguse varjamist. Teo asjaolud olid lühidalt järgmised.
3. Tuvastamata isik kaasas
4. aasta lõpus Tallinnas AT ja AMi rahapesuskeemi, lubades nii neile kui rahapesu eesmärgil asutatavate erinevate äriühingute juhatuse liikmetele äriühingute asutamise või omandamise ning nende äriühingute nimel rahapesu eesmärgil pangakontode avamise eest rahapesu vahendustasuna 3-5% summast. Hiljemalt
5. novembril 2018 andis rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isik kooskõlastatult ATga rahapesu toimepanemise eesmärgil MSle korralduse registreerida Eestis äriühing ja avada äriühingule pangakonto. MS tegi vastava ettepaneku ABle, kes omakorda tegi D. Matjazile ettepaneku registreerida enda nimele äriühing ja avada pangakonto. AB lubas vastavalt talle endale lubatule D. Matjazile äriühingu viimase nimele vormistamise ning äriühingule pangakonto avamise eest pangakontole laekuvast summast 2% tasu ning hiljem 500 eurot tasu, mis jäi D. Matjazil saamata. D. Matjaz nõustus AB ettepanekuga ja andis äriühingu enda nimele registreerimiseks AB kätte enda ID-kaardi, samuti edastas ta
6. novembril 2018 mobiilirakenduse Telegram kaudu sõnumiga ABle enda ID-kaardi juurde kuuluvad paroolid. Seejärel andis AB D. Matjazi ID-kaardi koos paroolidega äriühingu D. Matjazi nimele registreerimiseks täpselt tuvastamata viisil üle MSle.
8. novembril 2018 asutati MSle üle antud D. Matjazi ID-kaardi ja paroolidega äriühing M OÜ. Samast ajast sai D. Matjazist M OÜ ainuosanik (kuni
9. veebruarini 2019) ja juhatuse liige (kuni
10. veebruarini 2019). Pärast M OÜ asutamist avas D. Matjaz
11. novembril 2018 AB suunistel rahapesu toimepanemise eesmärgil AS-s LHV Pank M OÜ-le konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, saades selle allkirja- ja konto kasutamisõiguse. Seejärel andis D. Matjaz täpselt tuvastamata ajal ja kohas oma ID-kaardi koos paroolidega ning M OÜ internetipanga kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed üle ABle, kes omakorda andis need MSle, kes andis neid üle ATle. Viimane andis neid üle AMle, et viimane saaks M OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud kuritegeliku rahaga rahapesu eesmärgil tehinguid teha. Ühtlasi korraldasid AT ja AM Smart-ID abil internetipanga juurdepääsu M OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isikule.
12. Seega D. Matjaz andis teadlikult enda ID-kaardi ja paroolid AB kaudu kolmandatele isikutele selleks, et D. Matjazi nimele vormistataks rahapesu toimepanemise eesmärgil tegelikkuses temaga mitteseotud äriühing M OÜ. Samuti avas D. Matjaz teadlikult M OÜ-le rahapesu toimepanemise eesmärgil LHV Pank AS-s pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, mida ta ise kasutama ei hakanud. Ta edastas pangakonto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed AB kaudu tema jaoks tundmatutele isikutele. 1-23-5358 Seejuures D. Matjaz, olles äriühingu konto allkirjaõiguslik isik ja volitatud kasutaja võimaldas veel
13. aprillil 2019, s.o pärast seda kui M OÜ vormistati ümber VG nimele, AMl jätkuvalt äriühingu pangakontot kasutada.
14. Eelkuriteod ja rahapesukatse seisnesid järgnevas. Ajavahemikul
15. jaanuar -
16. märts 2019 üritasid rahapesuskeemi juhtinud tuvastamata isik, AT ja AM teadlikult ja eesmärgipäraselt, kooskõlastatult ja ühist teoplaani järgides tänu D. Matjazi poolt eelnevalt osutatud teadlikule ainelisele kaasabile teha Hollandi Kuningriigis ja Tšehhi Vabariigis täpselt tuvastamata isikute poolt toimepandud kuritegude – e-kirjavahe kelmuste ehk eelkuritegude (Business Email Compromise – äripartnerite vahel toimuva e-kirjavahetuse ebaseadusliku ülevõtmise teel toimepandud kelmus) tulemusena M OÜ LHV Pank AS pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud kuritegeliku varaga tehinguid, eesmärgiga varjata nende rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu, kuritegelikku olemust ja tegelikku omanikku, kaotada rahaliste vahendite seos toimepandud kuritegudega ja suunata kuritegelik raha legaalsesse majandustegevusse.  Hollandi Kuningriigis võeti enne
17. jaanuari 2019 eeluurimisel tuvastamata isikute poolt ebaseaduslikult üle K BV ja tema äripartneri vaheline e-kirjavahetus, mille tulemusel esitasid seni tuvastamata isikud äriühingule K BV e-kirja teel makserekvisiidid, milles oli muudetud makse saaja arveldusarve number ning mille tulemusel kanti K BV äripartnerile mõeldud raha ekslikult M OÜ eelnimetatud kontole.
18. jaanuaril 2019 laekus Hollandi Kuningriigi äriühingu K BV ING Bank N.V pangakontolt nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY M OÜ LHV Pank AS pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX toimepandud kuriteo tulemusel raha summas 69 269,87 eurot. Seejärel
19. jaanuaril 2019 üritas AM, kelle valduses olid M OÜ AS LHV Pank internetipanga juurdepääsuks vajalikud andmed ja D. Matjazi ID-kaart, eelnimetatud kontolt 39 000 eurot edasi kanda UAB I (juhatuse liige ST) P LT UAB pangakontole nr LLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLL, kuid see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna LHV Pank AS pidas makse seoses pettuse kahtlusega kinni. Pärast seda laekus K BV pangakontolt NNNNNNNNNNNNN M OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX eelkuriteo tulemusel veel raha kokku summas 171 746,08 eurot, sh
20. veebruaril 2019 laekus 89 033,60 eurot ja
21. märtsil 2019 laekus 82 712,48 eurot. AM üritas raha edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid blokeeris LHV Pank AS kuriteokahtluse tõttu.
22. veebruaril 2019 registreeris VG AB ja MSi korraldusel blokeeritud raha kättesaamiseks
23. veebruari
24. a osaniku otsuse alusel OÜ M enda nimele, muutes äriühingu nimeks OÜ G ja saades selle ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. Samas veel
25. aprilli 2019 oli D. Matjaz äriühingu konto allkirjaõiguslik isik ja volitatud kasutaja. 
26. märtsil 2019 ja
27. märtsil 2019 laekus Tšehhi Vabariigi äriühingu ITT Holdings Czech Republic s.r.o pangakontolt CCCCCCCCCCCCCCCCCCCCC BEC-kelmuse tulemusel M OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX raha kogusummas 17 798,40 eurot. AM üritas raha edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid blokeeris LHV Pank AS kuriteokahtluse tõttu. 1-23-5358
28. Rahapesukatsetele eelnenud eelkuriteod on kvalifitseeritavad kelmusena Eesti Vabariigi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 järgi ja on kelmusena karistatavad ka Hollandi ja Tšehhi karistusseadustiku järgi.
29. Kohtuvaidluses esitatud prokuröri seisukoha kohaselt ei ole tuvastatud, et pärast seda, kui AM tegi
30. jaanuaril 2019 ülekande summas 39 000, oleks M OÜ arvelduskontole laekunud kuritegelikku päritoluga raha üritatud edasi kanda. Seetõttu loobus prokuratuur süüdistuses esitatud etteheidetest, mis kajastavad süüdistuse kohaselt hilisemaid sündmusi. Tegemist ei olnud ka korduva rahapesuga, vaid ühe jätkuva rahapesu katsega. Lisaks seisnesid rahapesutoimingud RahaPTS § 4 lg 1 tähenduses kuritegelikust tegevusest saadud vara omandamise, muundamise ja varjamise katses, mistõttu ei heida prokuratuur ette kaasaaitamist vara valdamisele. Eeltoodu tõttu palus prokurör tunnistada D. Matjaz süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 - §

§ 22lg 3 järgi. Maakohtu otsus 8. Harju Maakohtu 3. mai 2024. a otsusega mõisteti D. Matjaz õigeks süüdistuses Kar

S § 394 lg 2 p-de 2 ja 3 - §

§ 22lg 3 järgi. D. Matjaz tunnistati süüdi Kar

S § 394 lg 2 p 1 - §

§ 22lg 3 järgi ja mõisteti talle vangistusena kaks aastat, mis jäeti Kar

S § 73 alusel täitmisele pööramata kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. KarS 68 lg 1 alusel määrati, et karistuse täitmisele pööramise karistusaja hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 1.-

1. aprill
2. Samuti mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud. Maakohtu otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3. Kriminaalasjas on tõendatud, et AM, AT ja G nimeline tuvastamata isik panid seoses OÜ M kontole K B.V-lt laekunud summa 39000 eurot
4. jaanuaril 2019 edasikandmise katsega toime isikute grupis rahapesu toimepanemise katse. AT ja AMi ütlused Gga suhtlemise, äriühingute asutamise, G palvel äriühingute kontodelt ülekannete tegemise kohta ning vaatlusprotokollid kinnitavad, et tuvastamata G nimelisel isikul, ATl ja AMl oli omavaheline tööjaotus. AT edastas vajalikud dokumendid, AM tegi ülekandeid ja G ütles, millal, kuhu ja kui palju kanda. G nimelise isiku ja AT juhtimisel värvati tuvastamata isiku ja AB kaudu D. Matjaz, kes nõustus B vahendusel tehtud ettepaneku tulemusel teenustasu eest, et tema nimel võib asutada M OÜ ning avas ise äriühingule pangakonto. AT tagas, et D. Matjazi avatud M OÜ konto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed jõuaksid AMle, kelle ülesanne oli teostada M OÜ kontole laekunud rahadega edasikandeid. Seega oli kuriteokatse pandud toime isikute grupis.
5. Tänu sellele, et D. Matjaz andis oma ID-kaardi ja paroolid ABle, kes edastas need tuvastamata isikule, asutati M OÜ. Samuti on kinnitust leidnud, et D. Matjaz avas äriühingu nimel pangakonto, mis võimaldas isikute grupil üritada puhtaks pesta Hollandi Kuningriigis toime pandud kuriteost pärit raha. Ilma D. Matjazi ainelise kaasabita (andis oma dokumendid ja hiljem ka pangkontole juurdepääsu võimaldavad koodid, avas ise pangakonto) ei oleks isikute grupp saanud asutada äriühingut ja võtta oma kontrolli alla selle äriühingu pangakonto, mille kaudu üritada pesta kuritegelikku raha.
6. D. Matjazil puudus igasugune adekvaatne alus arvata, et tema nimele vormistatud äriühingu kontole laekuv raha ei ole kuritegeliku päritoluga. Kontole laekunud raha eest 2% tasu lubamine pidi näitama selgelt, et võimalikel tulevastel ja ka laekunud rahaülekannetel ei olnud mingit majanduslikku sisu. Keegi ei maksa mingit protsenti laekuvate summade pealt 1-23-5358 ilma vastuteeneta. Arvestades ka AB selgitust politsei kohta, pidi D. Matjaz aru saama, et tema nimel äriühingu asutamine ja pangakonto avamine, mida kasutavad teised isikud, mõte on jälgede segamine: kellelegi (nt politseinikele või maksuametnikele) tuleb jätta mulje, et asjad on teisti kui nad tegelikult olid. Põhjusi, miks oli tarvis jälgi segada, ei saanud olla kuigi palju. Ainuke usutav ja tõsiselt võetav põhjus saabki olla, et raha oli saadud kuritegelikul teel. Ei ole oluline, kas D. Matjaz teadis, millisest konkreetsest kuriteost, kelmusest või mõnest muust kuriteost (näiteks maksukuriteost) raha saadi.
7. D. Matjaz pidi vähemalt möönma, et enda ID-kaardi, paroolide ja tema poolt avatud pangakonto kasutamiseks vajalike dokumentide ja andmete üleandmisega ABle võib ta kaasa aidata sellele, et M OÜ pangakontot kasutatakse kolmandate isikute poolt nii kuriteo toimepanemiseks kui ka kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahenditega tehingute tegemiseks. Seda kinnitavad asjaolud, et D. Matjaz ei olnud tegelikkuses M OÜ asutamise ja tegevusega kuidagi seotud, äriühing asutati temale teadmata isikute poolt ja asjaoludel, M OÜ reaalselt tegutsema ei hakanudki ning vahetult pärast seda, kui ei õnnestunud kuriteost laekunud summat edasi kanda, vormistati see ümber järgmise isiku nimele.
8. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et D. Matjaz osutas rahapesu katsele ainelist kaasabi vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Rahapesu katse täideviijad tegutsesid kavatsetult ja D. Matjaz pidas isikute grupi poolt rahapesukatse toimepanemist kaudse tahtluse tasandil vähemalt võimalikuks ning möönis seda. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. M OÜ kontole laekus Hollandi Kuningriigis toime pandud kuritegude tulemusel raha kokku summas 241015,95 eurot, milles üritati n-ö pesta 39000 eurot. Kuna kohtu hinnangul on tuvastatud, et D. Matjaz aitas kaasa ainult ühele rahapesu toimepanemise katsele, mille puhul jäi summa alla 40 000 euro, ei ole tegemist kaasa aitamisega suures ulatuses rahapesu katsele KarS § 394 lg 2 p 3 mõttes ja D. Matjaz tuleb süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 -

§ 22lg 3 järgi õigeks mõista. Seoses prokuröri loobumisega süüdistusest tuleb D. Matjaz õigeks mõista ka Kar

S § 394 lg 2 p 2 -

§ 22lg 3 järgi. Seega vastutab D. Matjaz Kar

S § 394 lg 2 p 1 -

§ 22lg 3 järgi.

1. Karistuse mõistmisel arvestatakse toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. D. Matjazi karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendava asjaoluna on käsitatav omakasu motiiv KarS § 58 p 1 tähenduses. Tervikuna on isiku süü keskmisest väiksem. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb rahapesu eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamise katsele järgneb riigi poolt range reaktsioon. Apellatsioon
2. Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsuse peale esitas tähtaegselt apellatsiooni D. Matjazi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis D. Matjazi süüdi ja mõistis isikult välja menetluskulud. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus mõistaks isiku õigeks või, alternatiivselt, saadaks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks või, alternatiivselt, lõpetaks kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu maakohtule esitatud taotluses toodud põhjendustel. Kaitsja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1-23-5358
5. Maakohus kohaldas D. Matjazi süüditunnistamisel ebaõigesti materiaalõigust, kuna isiku tegevuses puudub kuriteo subjektiivne koosseis. Samuti rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus tuvastas faktilisi asjaolusid kohati ka vastuoluliselt. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kaitsekõnes esitatud argumente. Lisaks on kohus osa tõendite analüüsi käigus jätnud arvesse võtmata D. Matjazi ütlusi, mis on toonud kogumis kaasa otsuses ebaõigete järeldusteni jõudmise. See on käsitatav muu olulise rikkumisena, mis on toonud kaasa ebaseadusliku otsuse KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
6. Kuigi maakohus viitas vastavale Riigikohtu praktikale, mis nõuab, et kaasaaitaja peab üldjoontes ette kujutama, millist kuritegu täideviija toime paneb, ei ole ta sellest seisukohast ise lähtunud. Nimelt kohus ei ole näidanud otsuses, millised tõendid kinnitavad, et D. Matjaz oleks kasvõi üldjoontes teadnud, millist tegu täideviijad toime panevad. Kohus on seejuures ka ise otsuses õigesti tuvastanud, et D. Matjaz ei tundnud ega teadnud täideviijaid AM ega AT (ega kolmandat, G nimelist tuvastamata isikut). Ükski tõend ei kinnita sedagi, et D. Matjaz oleks tundnud või teadnud midagi sellest, et kuritegu pandi toime grupiviisiliselt kolmandate isikute poolt ja et peale AB, keda tema tundis ja teadis, soovib või plaanib keegi veel kasutada OÜ M kontot muul eesmärgil, kui äritegevuseks. Maakohtus leidis üheselt tuvastamist, et AB ei rääkinud D. Matjazile sellest, millised isikud peale tema enda hakkavad kasutama OÜ M kontot.
7. Maakohtus uuritud tõenditest nähtub, et AB palus avada D. Matjazil äriühingule pangakonto ja see äriühing (OÜ M), pidi hakkama reaalselt tegutsema – vastavalt D. Matjazi ja AB ütlustele pidi äriühing hakkama tegelema metalli puhastamisega. D. Matjaz andis ütlusi ka selle kohta, et ka tema ise pidi saama seal firmas tööd, kuna ta on automehaanik ja seega ei olnud tema ettekujutuses midagi sellist, mis viitaks ebaseaduslikule tegevusele või sellele, et osaühingu kontole peaks laekuma raha kuriteost ja pangakontot kasutatakse vaid rahapesu eesmärgil. Maakohus ei kajastanud kohtuotsuses D. Matjazi ütlusi, millest nähtub selgelt, et tema teada pidi äriühing ka reaalselt tegutsema hakkama. Ükski kohtus uuritud tõend ei näita, et D. Matjaz teadnuks sellest, et äriühingu loomisel olnuks muud eesmärki peale metalli puhastamise. Maksuõigusrikkumise (väärteo- või kuriteokoosseisuna) ebaõigussisu ei kattu rahapesukuriteo ebaõigussisuga. Seejuures on faktiliselt tuvastatud ka see, et OÜ-d M ei registreerinud enda nimele D. Matjaz ise, vaid ta eeldas, et seda teeb AB ja see nähtub AB ning D. Matjazi ütlustest.
8. Süüdistuses on märgitud, et D. Matjaz andis oma ID-kaardi ja parooli ning pangakonto kasutamise võimaluse AB kaudu tema jaoks tundmatutele isikutele. Selline süüdistuse väide ei leidnud kohtus tõendamist ja kohus pole otsuses näidanud, millised tõendid kinnitavad seda, et D. Matjaz oleks möönnud (või soovinud), et tema ID-kaart ja paroolid antakse üle kolmandatele isikutele. Kohus võttis süüstava tõendina arvesse ka AB ütlusi, kuigi nendele ütlustele tuginemine on lubamatu KrMS §-st 15 lg 3 tulenevatel põhjustel.
9. Maakohus ei arvestanud kaitsja väidetega, mille kohaselt AB ütlustest nähtub, et AB viidi ka ise eksitusse inimese poolt, kes palus tal leida isiku, kelle nimele registreerida äriühing, kuna ka AB ütlustest nähtub, et ta ei teadnud, et see oleks seotud millegi ebaseaduslikuga. Selline väide tuleneb otseselt AB ütlustest, mida kohus on tõendikogumis 1-23-5358 arvesse võtnud. Kuna tõendist nähtub, et eksitusse viidi ka AB, siis ei ole võimalik väita, et D. Matjaz, kes sai sellise palve omakorda ABlt, pidi midagi teadma või midagi kahtlustama.
10. Kohus on välja toonud otsuses AB ja D. Matjazi vahelise sõnumivahetuse, kuid tõlgendas seda valesti. Vastupidiselt kohtu järeldusele viitab see seaduslikule tegevusele ehk isikute pettuselt kinni püüdmisele. Kohus ei seosta seda sõnumivahetust ka kuidagi esitatud rahapesu süüdistusega. Kohtu arutluskäigust ei selgu, millest sõnumivahetuses üldse räägiti – milliseid isikuid soovisid nad „pettuselt kinni püüda“ ja keda „lohku tõmmata“. Sõnumite igasugune seos raha varjamisega või muundamisega (millele kaasaaitamises on D. Matjazile esitatud süüdistus), on kohtuotsuses välja toomata. Ka pole kohus arusaadavalt selgitanud, kuidas näitab see sõnumivahetus rahapesu toimepanemist või sellele kaasaaitamist kellegi poolt – nimelt kohus pole tuvastanud, et AB oleks rahapesu täideviija või osavõtja ja pole ka tuvastamist leidnud, et AB oleks toime pannud rahapesu eelkuritegu, milleks oli kelmus (või et AB oleks eelkuriteost midagi teadnud). Kohus lihtsalt viitab sellele, et midagi kahtlast siin arutatakse, järelikult on ebaseaduslik. D. Matjaz ega AB pole andnud ütlusi selle kohta, et nad on üksteist välja aidanud seoses mingi kuriteoga, seega pole asjakohane kohtu viide sellele, et isikud on enda ütluste kohaselt varemgi teineteist n-ö välja aidanud probleemsetest olukordadest.
11. Maakohtu resolutsioon on vastuolus põhistavas osas tuvastatuga. Nimelt on kohus jõudnud järeldusele, et D. Matjazi näol oli tegemist „tankistiga“. Samas pole aga kohus välja toonud, mida on silmas peetud selle määratlusega – nimelt on kohtupraktikas peetud nn „variisikuteks või tankistideks“ üldjuhul selliseid isikuid, kes ei tea midagi ja keda ei informeerita mitte millestki, keda n-ö kasutatakse kuriteo toimepanemisel ära vahendina (vahendliku täideviimise korral) ja üldjuhul selliste isikute tegevuses puudub kuriteo subjektiivne koosseis.
12. Maakohus jättis arvesse võtmata ka kaitsja kirjalikus kõnes toodud argumentatsiooni selle kohta, et D. Matjazil polnud mingit alust kahtlustada, et AB tegeleks millegi ebaseaduslikuga või segaks teda mingisse kriminaalsesse tegevusse, kuna AB polnud temale võõras isik, vaid lapsepõlvesõber. Kunagi varem ei palunud AB tal midagi ebaseaduslikku teha. D. Matjaz teadis, et ABl on äriühing P ehk ta tegeleb ettevõtlusega. AB ütlustega on tuvastatud, et tema äriühingul oli maksuvõlg, mis veelgi kinnitab D. Matjazi ütluste usaldusväärsust. Kohtumenetluses ei ilmnenud D. Matjazi kohtus antud ütluste vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis võiks olla üheks kriteeriumiks, väitmaks, et tema ütlused on usaldusväärsed. Ka D. Matjazi isik ei anna alust kahelda tema ütlustes – ta on varem kriminaal- ja väärteo korras karistamata isik. Seega on tegu õiguskuuleka isikuga. Arvestada tuleb ka D. Matjazi hariduslikku tausta, milleks on kesk-eri haridus ja mis ei ole seotud kuidagi äri-või ettevõtluse aluste või raamatupidamisalaste teadmistega. Kohtus leidis tuvastamist, et D. Matjaz sisenes OÜ M kontole koos ABga ja nägi sinna laekunud rahasaldot vaid korra. Kuna ta ise ilmselgelt ei osanud ega soovinud seda teha, oli selleks vaja, et AB tuleks tema juurde koju. Alles koos sisenesid nad OÜ M kontole ja nägid seal olevat summat. D. Matjaz selgitas kohtus, et see silmapilk, kui nad tema juures kontole koos ABga sisenesid, ei pööranud ta ka tähelepanu sellele, kust oli raha üldse laekunud, sest tuvastamist leidis, et ta vaatas koos ABga vaid kontosaldot, mitte seda, kust raha oli laekunud. Seega kohtus ei leidnud tõendamist süüdistuse väited, nagu D Matjaz oleks võimaldanud teistel isikutel kontol tehingute ja toimingute tegemist. 1-23-5358 Menetlus ringkonnakohtus
13. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud, kuid prokuratuur esitas
14. juunil 2024 kirjaliku seisukoha, milles palub jätta rahuldamata kaitsja taotlus lõpetada täies ulatuses menetlus KrMS § 274² lg 1 alusel D. Matjazi suhtes, samuti jätta ka kaitsja apellatsioon rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
15. Menetluse mõistliku aja nõuet ei ole rikutud. Kõigepealt on käesolev kriminaalasi keskmisest oluliselt keerukam ja mahukam. Tegemist on olnud raske esimese astme rahvusvahelise rahapesu kuriteo menetlemisega, mis sisaldas kokku seitse erinevat episoodi. Rahapesu eelkuriteod pandi toime väljaspool Eesti Vabariiki, mistõttu nende kohta tuli tõendeid koguda välisriikidest. Kriminaalasjas esitati kahtlustus kokku 19 isikule. Kahe isiku osas menetlus osaliselt lõpetati. 14 isikut mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses. Kriminaalasjas on tulnud korduvalt isikute osas kriminaalasju ühendada ja eraldada, mitme isiku osas kohaldati tõkendina vahistamist. Järelejäänud kolme isiku – I.Q , AB ja D. Matjazi puhul esitas prokuratuur süüdistusakti kohtusse
16. septembril
17. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb enamasti vältida ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja menetlemist eri menetlustes. Kriminaalmenetlus maakohtus lõppes
18. mail 2024 kohtuotsuse kuulutamisega. Tegemist oli väga kiire ja efektiivse kohtumenetlusega vaatamata sellele, et lahendada tuli välisriigis viibiva I.Q kohtusse kutsumise küsimus, tema osas arutati asja lõpuks tagaselja ning AB osas eraldati kriminaalmenetlus ja ta kuulutati kohtu poolt tagaotsitavaks.
19. Rahapesule kaasaaitajate tegevus oli seotud isikute grupi tegevusega, mistõttu on vajalik kogu kriminaalasja vaadata omavahel seotud kogumina. D. Matjazi puhul ei ole võimalik menetlusaega arvestada ainult selle järgi, milline aeg kulus konkreetselt temaga seotud teo uurimisele. Suures rahapesuskeemis oli kokku 19 kahtlustatavat, seega menetlusotsustuste vastu võtmine ja tõendite kogumise viisid sõltusid iga kahtlustatava puhul teistest kahtlustatavatest ja nende suhtes tehtavatest toimingutest. Kuivõrd rahapesu grupis toimepanijate ja nende tegevusele kaasaitajate tegevus oli omavahel tihedalt seotud, ei saa menetlusaega arvestada selle järgi, kui palju aega kulus konkreetselt ühele isikule ehk D. Matjazile. Seda enam, et ühe kahtlustatava suhtes läbiviidavad menetlustoimingud võivad tuua esile informatsiooni mõne teise kahtlustatava suhtes.
20. Lisaks käesoleva kriminaalasja keerukusele ja mahukusele tuleb arvesse võtta ka süüdistatava ja riigi tegevust. D. Matjaz ei ole omalt poolt menetlust takistanud. Tema kaitsja haigestumise tõttu jäi ära kolm kohtuistungit. Muid viivitusi ei ole kaitsja tegevusest tõusetunud. Samas ka uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus on teinud kõik selleks, et kriminaalasi saaks võimalikult kiire lahenduse.
21. Kuni
22. a juunini koguti aktiivselt tõendeid. Seejärel pidi prokuratuur otsustama, kas vajalikud materjalid on kogutud ja kas eeluurimise saab lõpuleviiduks tunnistada.
23. a juunis tunnistaski prokuratuur menetluse lõpuleviiduks ja esitas kriminaaltoimiku tutvumiseks. Alates
24. a augustist sõlmis prokuratuur kokkuleppeid, mis päädisid
25. a aprillis,
26. a jaanuaris ja
27. a veebruaris süüdimõistvate kohtuotsustega.
28. a aprillis kuulutati süüdistatav G. I.Q tagaotsitavaks, ta vahistati tagaselja,
29. a aprillis peeti ta kahtlustatavana kinni ja toimus tema vahistamise menetlus.
30. a sügisest kuni
31. a augustini kogus prokuratuur täiendavaid tõendeid (taotlused, päringud, sh rahvusvahelised 1-23-5358 päringud, Euroopa uurimismäärused) ning koostas paralleelselt süüdistusakti. Kokku kogunes selle aja jooksul pooleteise köite jagu täiendavaid kirjalikke tõendeid.
32. septembril 2023 edastas prokuratuur süüdistusakti kohtusse. Seega on riik igati aktiivselt toimetanud.
33. D. Matjaz on tõesti seotud ühe teoga. Ent see tegu on omakorda seotud I.Q ja AB tegevusega. Kogu senine prokuratuuri tegevus on olnud suunatud sellele, et asja terviklikkusest lähtuvalt toimuks üks kohtumenetlus nende isikute tegevuse suhtes, kelle puhul lihtmenetlust kasutada ei olnud võimalik.
34. Oluline on ka arvesse võtta, kuidas kriminaalmenetlus on D. Matjazi mõjutanud. D. Matjaz ei ole vahi all viibinud. Samuti ei ole arestitud tema vara. Nagu kaitsja on maakohtule esitatud menetluse lõpetamise taotluses õigesti märkinud, on D. Matjazi ebasoodsalt mõjutatud alates
35. märtsist 2019, mil ta kahtlustatavana üle kuulati. Seega on teda tänaseks ebasoodsalt mõjutatud ligi 5 aastat ja 4 kuud. Teisalt tuleb aga arvesse võtta D. Matjazile etteheidetud kuriteo raskust. Isikute grupi rahapesu katsele kaasaaitamise puhul on tegemist esimese astme kuriteoga, mille aegumistähtaeg on kümme aastat. Kuritegu, milles maakohus D. Matjazi süüdi mõistis, pandi toime
36. jaanuaril
37. Suuremahulise rahvusvahelise rahapesu kriminaalmenetluse lõpetamisel, isegi kui kõne all on rahapesukatsele kaasaaitamine, ei kajasta avalikkusele antav signaal riigi karistuspoliitika ega karistusseadustiku eesmärke.
38. Menetluse võib mõistliku tähtaja rikkumise tõttu lõpetada üksnes siis, kui lõppu pole mõistliku aja jooksul näha. Tänaseks on maakohtu otsuse tegemisest on möödas vaid veidi alla kahe kuu ning ringkonnakohtusse on esitatud apellatsioon, milles pooled on taotlenud kirjalikku menetlust. Seega esineb igal juhul positiivne prognoos kriminaalasja kiireks lahendamiseks ja mõistliku aja jooksul lõpliku lahendi saamiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu on valitseva kohtupraktika kohaselt viimane abinõu. Kuriteo toimepanemisest möödunud aja arvestamine karistuse mõistmisel on kohtupraktikas tavapärane. Kui kohus tuvastab mõistliku menetlusaja riive, on võimalik seda heastada karistuse kergendamisega vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 6
39. Seega juhul, kui ringkonnakohus peab menetluse mõistlikku tähtaega Denis Matjazi suhtes ületatuks, saab rikkumist heastada kas karistuse kergendamisega või kahju hüvitamisega.
40. Vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning seda järgmistel põhjustel. Maakohus on D. Matjazi tegevuses õigesti tuvastanud vähemalt kaudse tahtluse. Kohtupraktikale mittevastav ja ebaõige on apellatsioonis esitatud seisukoht, mille kohaselt välistab kaasaaitaja D. Matjazi tegevuses subjektiivse koosseisu see, et kaasaaitaja ei teadnud ega tundnud kuriteo täideviijaid, mistõttu ei teadnud D. Matjaz ka seda, millist kuritegu täideviijad üldjoontes toime panema hakkavad. Täideviijate teadmine või tundmine ei ole subjektiivsest küljest kaasaaitaja vastuse eelduseks. Maakohus märkis õigesti, et ei ole oluline, kas D. Matajz teadis, millisest konkreetsest kuriteost raha saadi. Enda ID- kaardi ja paroolide kolmandatele isikutele edasiandmine, endaga mitteseotud äriühingu enda nimele vormistada laskmine ning sellisele äriühingule pangakonto avamine, mida isik ise kasutama ei hakka ja pangakontole juurdepääsu võimaldavate andmete võõrastele isikutele edastamine, ei ole keskmise mõistliku inimese jaoks tavapärased toimingud. Igaüks, kes selliseid toiminguid teeb ja võimaldab teha, peab möönma, et selliselt avatud pangakontot võidakse kasutada kuritegelike rahade vastuvõtmiseks ja edasikandmiseks.
41. Ebaõige on apellatsiooniväide, et kohus pole otsuses viidanud ühelegi tõendile, mis 1-23-5358 näitaks, et D. Matjaz teadis või möönis, et raha laekub mingist kuriteost. Kohtuotsusest nähtub põhjalik argumentatsioon selle kohta, miks kohus leidis kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis arvesse võttes, et D. Matjazil esines rahapesu katsele kaasaaitamisel vähemalt kaudne tahtlus, rahapesu katse täideviijatel kavatsetus. Asjaolu, et kohus on erinevalt süüdistatava poolt ristküsitlusel antud ütlustest ja kaitsekõnes esitatud argumentidest jõudnud kohtus uuritud tõendite tulemusel tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt teistsugusele seisukohale kui apellant, ei tähenda, et kohus oleks rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme.
42. Ebaõige on ka apellatsioonis märgitu, et kohus on otsuse motiveerivas osas tuvastanud hoopis selle, et D. Matjazi tegevuses puudub rahapesu kuriteo subjektiivne koosseis. Sellisele ebaõigele seisukohale on kaitsja jõudnud kohtuotsuse meelevaldse tõlgendamisega, mille kohaselt on kohtu argumentidest võimalik järeldada, et D. Matjaz oli nn „tankist“. Nagu juba eespool märgitud, siis on kohus põhjalikult analüüsinud D. Matjazil tahtluse olemasolu ning väljendi „tankist“ kasutamine D. Matjazi kui kaasaaitaja tegevuse analüüsimisel ei välista seda mingilgi määral. Kohtuotsusest nähtub, et D. Matjaz oli rahapesukatsele kaasaaitaja, kelle tegevuses on tuvastatud nõutav kahekordne tahtlus.
43. Ebaõige on apellatsioonis esitatud väide, et AB tegevuses rahapesu kuriteokoosseisu olemasolu kohta puudub analüüs ja argumentatsioon. Kohtuotsusest nähtub nii rahapesule kaasaaitajate D. Matjazi ja AB kui ka rahapesu täideviijate tegevuse põhjalik analüüs. Samuti on ebaõige apellatsioonis märgitu, et kohtus ei leidnud tõendamist, et D. Matjaz võimaldas teistel isikutel M OÜ kontol tehingute ja toimingute tegemist. Kohtuotsuses on jälgitavalt ja arusaadavalt ära näidatud, kuidas leidis tõendamist see, et D. Matjaz andis enda nimele äriühingu registreerimiseks ABle üle enda ID- kaardi ja selle juurde kuuluvad paroolid. Seejärel asutati D. Matjazi üle antud tema nimele väljastatud ID- kaardi ja paroolidega D. Matjazi nimel äriühing M OÜ ning ta oli M OÜ ainuosanik ja juhatuse ainuliige. Seejärel andis D. Matjaz tema poolt M OÜ avatud pangakonto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed ABle, kes andis need tuvastamata isikule. Tuvastamata isiku kaudu jõudsid pangakonto kasutamiseks vajalikud andmed AT kaudu AMni, kes üritas M OÜ kontolt edasi kanda kuritegelikku raha, millele kaasaaitamises mõistetigi Denis Matjaz süüdi.
44. Ei saa nõustuda apellatsiooni väitega, et D. Matjazi süüdimõistmisel ei saanud kohus tugineda AB ütlustele KrMS §-st 15 lg 3 tulenevatel põhjustel. Seda põhjusel, et kohus ei tuginenud D. Matjazi süüdimõistmisel üksnes ega valdavas ulatuses AB ütlustele. Kohtus andis ütlusi ka D. Matjaz ise ning tema ütlused haakusid omakorda AB poolt eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlusega. Eelnimetatud ütlusi ja kohtus uuritud kirjalike tõendite pinnalt tuvastatud asjaolusid kogumis analüüsides leidis kohus õigesti, et D. Matjaz pidi vähemalt möönma, et ta võib kaasa aidata rahapesu katse toimepanemisele.
45. Kohus selgitas, miks ta ei ole usutavaks pidanud ei D. Matjazi ega AB ütlusi selle kohta, et nad ei saanud kuidagi teada, et OÜ M kontole laekuv raha võib olla kuritegelik ning miks kohus on kõiki asjaolusid arvesse võttes jõudnud järeldusele, et D. Matjazil esines rahapesukatse kaasaaitamisel kahekordne tahtlus. Apellatsioonis esitatud argumendid ei lükka eelmärgitut ümber. Seega ei saa rääkida sellest, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, millega kaasnes ebaõige kohtuotsus.
46. Apellatsioonis on kontekstist välja rebinud kohtu järeldused seoses
47. aprilli
48. a AB mobiiltelefonist leitud ja vaatlusprotokollis kajastatud D. Matjazi ja AB vahelise 1-23-5358 vestlusega. Kohus on kõnealust vestlust analüüsinud kogumis teiste tõenditega, muu hulgas sellega, et D. Matjaz ütlused kinnitavad, et ta nõustus AB palvel M OÜ tema nimele registreerimise ja äriühingule pangakonto avamisega ning AB lubas talle loodava äriühingu tulust või käibest 2%. Seejuures on kohus märkinud, et nimetatud vaatlusprotokollis kajastatud vestlus lükkab ümber D. Matjazi väiteid, et ta ei teadnud midagi rahade ebaseaduslikust päritolust. Samuti kinnitavad eelnimetatud vestlused kohtu hinnangul põhjendatult seda, et vestlusest nähtuvalt oli D. Matjaz huvitatud raha saamisest ebaseaduslikul teel, kuivõrd vestluses kasutatud väljendeid seaduslikus tegevuses ei kasutata. Seega on kohtuotsuses välja toodud vestlustel otsene seos rahapesuga.
49. Meelevaldne on apellandi arutluskäik, mille tulemusel on ta järeldanud, et maakohus pidas võimalikuks, et D. Matjaz võis kahtlustada mingil moel AB poolt maksuõigusrikkumise toimepanemist, mitte aga täideviijate poolt rahapesu või maksuõigusrikkumise toimepanemist. Kohtuotsusest nähtub selgelt ja üheselt, et isiku poolt enda ID-kaardi ja paroolide kolmandatele isikutele edasiandmine, endaga mitteseotud äriühingu enda nimele vormistada laskmine ning sellisele äriühingule pangakonto avamine, mida isik ise kasutama ei hakka, ja pangakontole juurdepääsu võimaldavate andmete võõrastele isikutele edastamine, ei ole keskmise mõistliku inimese jaoks tavapärased toimingud. Igaüks, kes selliseid toiminguid teeb ja võimaldab teha, peab möönma, et selliselt avatud pangakontot võidakse kasutada kuritegelike rahade vastuvõtmiseks ja edasikandmiseks. Seega D. Matjaz pidanuks vähemalt möönma, et M OÜ kontole laekuvad kuritegelikust tegevusest pärit rahad, mida siis kantakse edasi või võetakse välja ehk seda, et kontot kasutatakse rahapesuks, s.o kuritegelikust tegevusest pärit rahaliste vahendite edasikandmiseks ja varjamiseks.
50. Tallinna Ringkonnakohtu
51. augusti
52. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ja anti võimalus esitada seisukohti, sh taandusi ja taotlusi,
53. augustini
54. Kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
55. Esmalt leiab ringkonnakohus, et praeguses kriminaalasjas vaidlustatakse apellatsioonis sisuliselt vaid küsimust sellest, kas D. Matjaz tegutses rahapesule (selle katsele) kaasaaitamisel tahtlikult ehk kas on täidetud kaasaaitamisele esitatavad subjektiivse külje nõuded. Süüdistatava kaitsja leiab, et vastavale järeldusele jõudmisel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja alternatiivselt isiku õigeksmõistmist, kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule saatmist või kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Seega ei vaidlustata kriminaalasjas maakohtu tuvastatud asjaolusid seoses rahapesukuriteo asjaoludega ega ka D. Matjazi käitumise vastavust rahapesule kaasaaitamise objektiivse küljele. Ka ringkonnakohus ei näe selles osas põhjust väljuda apellatsiooni piiridest.
56. Järgnevalt käsitleb kolleegium obiter dictum korras küsimust sellest, millistel juhtudel tuleb Riigikohtu praktikast tulenevalt süüdistatav õigeks mõista, kui süüdistuses kirjeldatud asjaolud ei leia tõendamist või ka prokuröri süüdistusest loobumise tõttu (I), hindab kaitsja väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta (II), lahendab kaitsja taotluse lõpetada kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (III) ja võtab kokku kriminaalasja lahendamise tulemused (IV). 1-23-5358 I
57. Praegusel juhul mõistis maakohus D. Matjazi õigeks süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 2 ja 3 - §

§ 22lg 3 järgi, kuid tunnistas ta süüdi Kar

S § 394 lg 2 p 1- §

§ 22lg 3 järgi.

Isiku samaaegne süüditunnistamine ja õigeksmõistmine sama sätte järgi saab kohtupraktikas olla pigem erandlik. Nimelt Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb KrMS § 309 lg-st 2 koostoimes KrMS § 306 lg 1 p-dega 1-3, et isiku õigeksmõistmine süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele (kui tegemist on väärteoga, tuleb kriminaalmenetlus üldjuhul lõpetada). Õigeksmõistva otsuse tegemiseks peab mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema - olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus. (Vt selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 1-20-470/34, p-d 23-26). Õigeksmõistva otsuse tegemine on muu hulgas põhjendatud ka juhul, kui maakohus leiab (ka prokuratuurist erinevalt), et tegemist ei olnud jätkuva, vaid korduva süüteoga, millest osad teod ei ole tõendatud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus nr 1-18-7408/62 ja
5. juuni
6. a otsus nr 1-16-7179/127). Sel juhul tuleks maakohtu resolutsioonis üldjuhul täpsustada need konkreetsed teod, milles isik õigeks mõistetakse. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellest seisukohast lähtuvalt tõlgendada ka süüdistusest loobumise mõistet – ehk ka sellena saab tõlgendada vaid olukorda, kui prokurör loobub iseseisvast kuriteosündmusest või süüdistatava seotusest kuriteoga tervikuna. Samuti ei ole prokuratuuri õigusliku hinnangu muutus käsitatav süüdistusest loobumisena. Praegusel juhul ei ole aga maakohtu otsust igal juhul õigeksmõistvas osas vaidlustatud, mistõttu ei käsitle ringkonnakohus ka apellatsiooni piirest väljuvalt õigeksmõistva otsustuse põhjendatust. II
7. Seoses kaitsja väidetega selle kohta, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigust D. Matjazi süüditunnistamisel, märgib kolleegium järgmist. Suuresti taanduvad kaitsja väited soovile, et ringkonnakohus annaks maakohtus uuritud tõenditele esimese astme kohtust erineva hinnangu.
8. Muu hulgas ei nähtu kriminaalasjast, et maakohtu otsuse resolutiivosa olnuks vastuolus tõendamiseseme tuvastatud asjaoludega (KrMS § 339 lg 1 p 8). Maakohtu järeldus uuritud tõendite pinnalt kohtuotsuse põhiosas on see, et D. Matjazi tegevus vastab objektiivselt grupis toimepandud rahapesu katsele kaasaaitamise tunnustele ja ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega nii kaasaaitamisteo kui ka põhiteo osas. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus isiku KarS § 394 lg 2 p 1 - §

§ 22lg 3 järgi süüdi nii nagu seda kajastab kohtuotsuse resolutiivosa.

1. Puutuvalt kaasaaitamise subjektiivse külje eelduste tuvastamisse märgib kolleegium järgmist. Kaasaaitamine tähendab tahtliku kaasabi osutamist teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Tahtlus põhiteo (rahapesu) osas on olemas siis, kui kaasaaitaja peab vähemalt kaudse tahtluse vormis võimalikuks ja möönab, et täideviija täidab rahapesu objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused ning seda ka siis, kui osavõtjal puudub vara 1-23-5358 päritolu osas otsene tahtlus. Nii näiteks ei eelda ka kelmusele kaasaaitamine seda, et kaasaaitaja teaks kindlalt, et täideviija esitab kellelegi valeandmeid. Piisab sellest, kui kaasaaitaja peab võimalikuks ja möönab, et ta aitab kaasa teole, millega täidetakse kelmuse objektiivne ja subjektiivne koosseis (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 1-18-4372/82, p 35).
2. Kaitsja väitel välistab D. Matjazi tahtlust rahapesule kaasaaitamise osas muu hulgas see, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud D. Matjazi teadmist sellest, kes olid rahapesu täideviijad. Kolleegium sellega ei nõustu. Kaasaaitamise intellektuaalne element (kaudse tahtluse puhul „võimalikuks pidamine“) ei eelda seda, et isik teab teo asjaolusid detailselt, sh tunneb isikuid, kes panevad rahapesu toime. Süüdistuses kirjeldatud skeemi puhul (äriühingu kasutamine kelmuse abil saadud raha edasikandmiseks) piisab kolleegiumi hinnangul selle võimalikuks pidamisest, et äriühingut võidakse kasutada kuritegelikul teel saadud raha pesemiseks – kes seda teeb ja mis konkreetsete kuritegude tulemusena on raha saadud, ei ole kaasaaitamise tahtluse tuvastamiseks oluline.
3. Lisaks keskendub apellatsioon sellele, et maakohus hindas tõendeid valikuliselt, jättes arvestamata (või vähemalt kohtuotsuses esitamata) osa süüdistatava D. Matjazi ütlustest, mis viitavad sellele, et ta pidas asutatava äriühingu tegevust seaduslikuks – tema hinnangul pidanuks äriühing tegelema metalli puhastamisega ja selle registreerimine tema nimele oli tingitud sellest, et ABl olid probleemid Maksu- ja Tolliametiga. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb maakohtu otsusest, et vastavas osas ei peetud süüdistatava ütlusi usaldusväärseks. Kolleegium leiab igal juhul, et D. Matjazi ütluste ebausaldusväärsust selles osas (ja sellest tulenevalt ka vajadust neid otsuse tegemisel kõrvale jätta) kinnitavad järgmised asjaolud.
4. Esmalt ei suutnud D. Matjaz kohtumenetluses ülekuulamisel vähimagi detailsuse astmega vastata küsimustele, mis puudutasid seda, kuidas pidanuks äriühingu tegevus välja nägema, millal ta ise pidanuks sinna tööle asuma ja miks soovis ta juba
5. a veebruaris, et äriühingut „tema nimelt ära kirjutatakse“ – kui tegemist pidanuks olema vaid AB ausa äritegevusega. Sageli viitas D. Matjaz vastamisel sellele, et ta „ei mäleta“, mis ei ole usutav isegi sündmusest pikema aja möödumise tõttu, võttes arvesse, et tegemist ei olnud ilmselgelt tema jaoks rutiinse olukorraga. D. Matjaz kinnitab seejuures, et pidi saama 2% kaitsja küsimuse sõnatuse kohaselt „firma tulust või käibest“, kuid ei mäleta, miks ta ei saanud. Kas tulust või käibest (tegemist on üsna erinevate mõistetega) 2% saamine ei ole seaduslikus äritegevuses kuigi tavapärane, kui isik ei pea selleks midagi tegema.
6. AB kohtumenetluses avaldatud ütlustest (vt kd 9, tl 7-19) nähtub, et meesterahvas nimega „Maks“, keda ta kohtas Tondiraba jäähallis, tegi talle ettepaneku osaleda järgmises skeemis. Maksi tuttav, keegi afroameeriklane, vajab Eestis äriühinguid, kellel oleks pangakonto LHVs. Maksi seletuse kohaselt hakkavad Eesti äriühingule välismaalt laekuma rahaülekanded, mis kantakse edasi äriühingute välisriigi pangakontodele. AB pakkus välja enda äriühingut, mis ei sobinud maksuvõla tõttu. Seejärel tegi AB D. Matjazile ettepaneku asutada äriühing ja avada sellele äriühingule pangakonto LHV-s. D. Matjazi käest oli vaja saada ainult ID-kaart ja selle juurde kuuluvad paroolid ning täiendav pangakaart internetipanga kasutamiseks. Seejuures AB sõnade kohaselt ütles ta D. Matjazile, et „politseiga ei tohiks probleeme tulla“, aga kui tekivad, siis viidaku D. Matjaz ABle. Seega ei kinnita AB oma ütlustes D. Matjazi versiooni, mille kohaselt selgitas AB talle, et äriühing pidi tegelema metalli puhastamisega, pakkuma tööd D. Matjazile endale ja n-ö äriühingu D. Matjazi nimele registreerimise vajadus tulenes 1-23-5358 AB probleemidest Maksuja Tolliametiga. AB sõnade kohaselt pidas ta vajalikuks hoiatada D. Matjazi hoopis probleemide eest politseiga (kuigi neid „ei tohiks“ tulla). Seejuures ei selgitanud ka AB, mis andis talle alust arvata, et talle pakutakse 2% selle eest, et ta leiaks veel kolmanda isiku, keda vormistada äriühingu juhiks ja osanikuks ja seda kõike vaid seadusliku tegevuse eesmärgil. Tegemist on ilmselgelt ebatüüpilise ärilise käitumisega, mis pidanuks kindlasti tekitama isikus kahtluse tegevuse seaduslikkuses seda olukorras, kus talle selgitatakse, et Eesti äriühing on vajalik raha n-ö vahendamiseks välisriiki ja selle pangakonto peab olema kindlas pangas. AB ütlustest saab aga järeldada, et ta ei soovinud selles olukorras mingeid täiendavaid selgitusi. Ainuüksi see, et ülekuulamisel väitis isik (ühelauseliselt), et pidas toimuvat seaduslikuks, ei lükka ümber järeldust, et pakutud tehinguga nõustumisel pidas AB rahapesu vähemalt võimalikuks.
7. Kuigi AB ei kinnita üheselt, et rääkis D. Matjazile Maksiga sõlmitud kokkuleppe detailidest, viitavad D. Matjazi teadlikkusele lisaks järgmised tõendid. D. Matjaz ei selgita kohtumenetluses, miks ja kuidas oli võimalik, et pangakontole oli juurdepääs kolmandatel isikutel ehk miks üldse pidanuks AB tulema tema juurde, et vaadata, mis pangakontol toimub – kui kaitsja apellatsiooniväite kohaselt teadis D. Matjaz, et äriühingu asju ajab AB. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et ta oleks sellisest AB palvest üllatunud – mida aga saaks ometi eeldada, kui ta lähtus sellest, et äriühing on AB kontrolli all. Vähemalt kaudselt kinnitab selline D. Matjazi käitumine tõsiasja, et ta pidas vähemalt võimalikuks juba äriühingule pangakonto avamisel, et õigus pangakontot kasutada antakse üle kolmandatele isikutele ja nendelt pidi tulema ka see tulu või kasu, mida lubati talle.
8. Sama kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka maakohtu otsuses kajastatud sõnumivahetused AB ja D. Matjazi vahel (
9. aprilli
10. a vaatlusprotokoll, vt kd 6, tl 4964b). Esmalt arutatakse
11. veebruaril seda, kas „firmale tehti meiliaadress“ ja mis on selle parool. Seega isegi sõnastusest nähtub, et silmas peetakse kellegi kolmanda(te) isikute tegevust.
12. veebruaril üritab D. Matjaz siseneda LHV veebilehele, kuid see ei õnnestu ja vestluses otsustatakse, et „homme vaatame“, mis on. Seejuures kinnitas AB oma ütlustes, et Maks ütles talle millalgi pärast
13. a jaanuari lõppu (ehk vestlusele ajaliselt sobival perioodil), et äriühingu kontol on raha blokeeritud ja andis talle tagasi D. Matjazi dokumente. Seejärel läks AB D. Matjazi juurde koju, nad sisenesid koos OÜ M internetipanka ja nägid, et arvelduskontol on raha, kuid arvega on midagi valesti. D. Matjazi ütluste kohaselt mäletab ta küll seda olukorda, kuid ei mäleta, mis oli summa suurus ja mis see oli, seejuures AB väidetavasti pildistas seda, kuid D. Matjaz ei mäleta, miks. Jällegi, ei ole ka ringkonnakohtu jaoks usutav mälu puudumine sellise olukorra põhjuste osas ja seegi, et D. Matjaz ei tundnud huvi selle vastu, miks AB peab pildistama äriühingu arvelduskontot (mida ta eelduslikult haldab).
14. Märkimisväärne on kolleegiumi hinnangul selles kontekstis, aga
15. veebruaril 2019 toimunud vestlus AB ja D. Matjazi vahel, millest nähtub, et isikud räägivad sellest, kas oleks „kelleltki“ võimalik rohkem välja pressida, kui „on selline number“ ja kus AB selgitab, et ta ise jäi praegu „nulli“ ja „saab hiljem, kui meile tünga ei tehtud“. Samuti arutatakse, kuidas on võimalik kedagi „lohku tõmmata“ ja „pettuselt kinni püüda“. Vestluses viidatakse seejuures „nendele“ ehk mitmele isikule, mis viitab D. Matjazi teadlikkusele sellest, et rahapesu täideviijaid võib olla mitu. Mõni päev hiljem ehk
16. veebruaril 2019 laekus seejuures OÜ M 1-23-5358 arveldusarvele järjekordne (Hollandi äriühingult väljapetetud) summa ehk 89 033,60 eurot. Vestluse seotust just OÜ-ga M kinnitavad ka sellele eelnenud päevadele saadetud sõnumid. Kuigi D. Matjaz eitas vestluse seotust praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistusega, ei selgitanud ta, millega seoses siis vestlus toimus. Jällegi, on vestluse sisu piisavalt spetsiifiline, et isik pidanuks vastavaid põhjuseid mäletama.
17. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta maakohtu otsuse õiguspärasust ka apellatsioonis esitatud väited selle kohta, et ABle ei heideta ette rahapesu täideviimist, mistõttu ei ole asjakohane maakohtu viide sellele, et D. Matjazi ütluste kohaselt on nad ka varem (ABiga) teineteist probleemsetest olukordadest välja aidanud. D. Matjazile heidetaksegi ette kolmandate isikute (mitte AB) poolt toimepandud rahapesule kaasaaitamist. Küll aga viitab selgitus isikute vahelisele usaldussuhtele. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul hoopis asjakohased kaitsja väited, et D. Matjazil ei olnud alust arvata, et AB tegeleks millelegi ebaseaduslikuga. Esiteks juba D. Matjazi enda ütluste kohaselt, isegi kui pidada neid selles osas usaldusväärseks, oli tema panus vajalik, kuna ABl olid probleemid Maksu- ja Tolliametiga. Seejuures pidid probleemid olema piisavalt tõsised, et AB ei saanud väidetavasti äriühingut avada, mistõttu D. Matjazi ei saanud pidada sõbra tegevust üdini õiguskuulekaks. Veelgi enam, sõprade lähedane suhe ja sõnumivahetuse viis viitabki sellele, et AB ei viinud D. Matjazi eksitusse, vaid rääkis talle enda ja nn Maksi kokkuleppe asjaoludest. Nagu juba märgitud eespool, olid kokkulepe asjaolud sellised, mis viitasid ilmselgelt rahapesu võimalikkusele. Kolleegiumi hinnangul on seejuures ka keskeriharidusega isiku jaoks äratuntavalt riskantne ja potentsiaalselt kuritegeliku tegevusega seotud äriühingu avamise jaoks enda dokumentide üleandmine ja sellele arvelduskonto avamine, millele antakse ligipääs kolmandatele isikutele, kui isik jätab teadlikult selle üle kontrolli teostamata. Koostoimes juba analüüsitud tõenditega selle kohta, et D. Matjazi ei üllatanud arvelduskontol toimuva ühise vaatamise ega äriühingu osaniku ja juhatuse liikme muutmise vajadus, kinnitab see D. Matjazi kaudset tahtlust rahapesule kaasaaitamise osas.
18. Tõsiseltvõetava õigusliku argumendina ei ole seejuures käsitatav apellatsiooni viide sellele, et maakohus kasutas D. Matjazi suhtes terminit „tankist“. Tegemist ei ole karistusõiguslikult ega kriminaalmenetluslikult määratletud terminiga, millest saaks teha järeldust, et maakohus näiteks kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
19. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul kriminaalasja lahendamisel rikutud KrMS § 15 lg-t 3 ehk maakohus ei ole D. Matjazi süüditunnistamisel tuginenud ainult või valdavas osas ABi ütlustele, keda kohtumenetluses ei küsitletud (ütlused avaldati isiku surma tõttu KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel). Kaitsja ei põhjenda seda väidet ka sisuliselt. Maakohtu otsuse pinnalt on ilmne, et maakohus hindas tõenditena muu hulgas D. Matjazi enda ütlusi, dokumentaalseid tõendeid äriühingu loomise ja ümbervormistamise kohta, selle pangakontol toimunud tehingute asjaolusid (sh isikute ligipääsu arvelduskontole),
20. aprilli
21. a vaatlusprotokollidest tulenevaid andmeid AB ja D. Matjazi omavaheliste vestluste kohta ja lõpuks ka AB ütlusi koostoimes. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, et D. Matjazi süüditunnistamisel said otsustavaks just AB ütlused.
22. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud materiaal- ega menetlusõiguse vastu, tunnistades D. Matjazi süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 - §

§ 22lg 3 järgi.

1-23-5358 III

1. Kaitsja apellatsioonis esitatakse ka taotlus lõpetada kriminaalmenetlus D. Matjazi suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kolleegium nendib esmalt, et kaitsja ise viitab selles osas varem maakohtu menetluses
2. oktoobril 2023 esitatud taotlusele ega too sellega seoses mingeid uusi argumente. Seejuures ei esitanud kaitsja samasisulist taotlust enam kaitsekõnes, taotledes vaid isiku õigeksmõistmist, mistõttu ei kaalunud maakohus vastavat võimalust ka kohtuotsuse tegemisel.
3. Igal juhul leiab aga ringkonnakohus kaitsja taotluse osas järgmist. Kriminaalmenetluse lõpetamine menetluse mõistliku aja möödumise tõttu on Riigikohtu praktika kohaselt erandlik meede ja on kohaldatav eeskätt juhul, kui menetluse lõpuleviimine mõistliku aja jooksul ja isiku õiguste tagamine muul viisil ei ole võimalik. Eriti haruldane on see lahendus apellatsioonimenetluse tulemina ja tuleb kõne alla eeskätt siis, kui kriminaalasi tuleks saata maakohtule uueks arutamiseks ja on eeldatav, et kriminaalmenetlus võib seetõttu venida. Praeguses kriminaalasjas selliseid asjaolusid ei esine, sest ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
4. Kolleegium nendib, et praegusel ajal on kriminaalmenetlus riivanud D. Matjazi õigusi ja huve juba ligi 5 aasta jooksul, mis on võrdlemisi pikk aeg. Samas võtab ringkonnakohus arvesse kriminaalasja kui terviku mahtu ja sisu ning seda, et D. Matjazile ei ole menetluse käigus kohaldatud tema õigusi oluliselt riivavaid tõkendeid nagu vahistamine või vara arest. Prokuratuuri vastuses on põhjendatud menetluse kestusega seotud asjaolusid, mida ringkonnakohus peab veenvaks. Samuti ei ole kaitsja näidanud, et isiku elu oleks kriminaalmenetluse tõttu olnud oluliselt takistatud mingil muul viisil. Ka kohtumenetluses sai D. Matjaz osaleda istungitel paindlikult. Kohtumenetlust toimetati praeguses asjas efektiivselt, ringkonnakohtu otsuse jõudmiseni kulus alates isiku maakohtus kohtu alla andmisest ligi aasta, mida ei saa pidada ülemäära pikaks ajaks. Süüdistatavale mõistetud karistus jääb sanktsiooni alammäära piiresse ja selle täiendavaks kergendamiseks (alla sanktsiooni alammäära) alust ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kaitsja taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks rahuldamata. IV
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
6. Kaitsja Stella Veber esitas riigi õigusabi tasu taotluse, milles taotleb määrata apellatsioonimenetluse kuluks kokku 1054,08 eurot, sealhulgas käibemaks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 630 minutit. Kaitsja palub suurendada tasu 100% ulatuses lähtuvalt kriminaalasja keerukusest.
7. Kolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, tuleb vastava summa KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatavalt. Allkirjastatud digitaalselt