← Eesti

2-17-13196/11

Obsah (6)§ 4§ 440§ 468§ 162§ 168§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2017, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number

§ 4

lg 3 II lause, § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub üks isik teisele laenu andma ja teine isik kohustub selle tagastama, § 397 lg 1 alusel tuleb majanduskutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi. Kohustuse rikkumine on kohustuse osaline või täielik täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 mõttes. Rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi ja nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p1, § 113 lg 1 järgi. Kohustus tuleb täita VÕS § 76 lg 1, 2 järgi vastavalt lepingule, 2

(4)seadusele. Kooskõlas VÕS § 399 lg 1 võib laenulepingu ülesütlemise korral laenuandja nõuda laenu kohest tagastamist. Nõude aegumise korral on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest TsÜS § 142 lg 1 II lause järgi. Lepingust üleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat TsÜS § 146 lg 1 järgi ja 3-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema asjast, mil nõue muutus sissenõutavaks TsÜS 147 lg 1, 2, 135 lg 1, 2 § 136 lg 2 järgi. Kuivõrd kostja tunnistas hagi, siis leiab kohus, et asjas ei ole vaidlust: 1) et pooled sõlmisid 24.04.2008 laenulepingu nr L080015106, mille alusel andis kostja ja hageja võttis laenu summas 76 742,00 eurot kooskõlas VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja hageja pidi kostjale laenu tagastama, maksma intressi, 2) et kostja on näidanud internetipangas hageja võlga kokku summas 56205,39 €, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 47 924,50 eurot, tähtaegselt tasumata intress on 645,48 eurot, laenu tagastamisega viivitamisel arvestatud viivis 7133,30 eurot ja teenustasu võlgnevus 799,11 eurot, ehk hageja on rikkunud lepingust tulenevat laenu ja intressi maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes 3) et laenuleping on hagejale üles öeldud 27.11.2009 VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 399 lg 1 järgi ja et hageja eeltoodud kohustus summas 56205,39 € muutus kostja ees sissenõutavaks 27.11.2009. Eeltoodu alusel on kostja nõue, mis tuleneb 24.04.2008 laenulepingu nr L080015106 summas 56205,39 €, hageja vastu aegunud TsÜS 147 lg 1, 2, 135 lg 1, 2 § 136 lg 2 järgi vastavalt 27.11.2012 ning hagejal on õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kuna kostja tunnistas hagi, tuleb tuvastada, et hagejal puuduvad kohustused kostja ees, mis tulenevad laenulepingust nr L080015106 ning seega tuleb tuvastada tema võlgnevuse puudumist summas 56 502,39 eurot kostja ees. Hagi tunnistamise tõttu ei anna kohus hinnangut tõenditele. Otsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele

§ 468lg 1 p 1 järgi.

Menetluskulud

§ 162

lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asjas nr 3-2-1-166-13 (p 12) asunud seisukohale, hageja saab nõude aegumisele tugineda sõltumata sellest, et vastaspool ei ole tema vastu kohtule hagi esitanud ja hageja ise esitas kohustuse puudumise tuvastamiseks tuvastushagi. Lisaks on kolleegium leidnud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks ja hagejal õiguslik huvi tuvastada, et kostja nõue tema vastu on aegunud, väljendub selles, et saada selgust, kas hageja peab oma kohustuse kostja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et asjas, kus hageja on pidanud vajalikuks tuvastada seda, et nõue tema vastu on aegunud ja et tal ei ole kohustusi seetõttu panga ees, mida oleks vaja aegumise tõttu täita, ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostja kanda. Lisaks ei nähtu mitte kuskilt ega hagis toodud asjaoludest, et kostja oleks järjepidavalt nõudnud hagejalt pärast nõude aegumist kohustuse täitmist ega ka seda, et hageja oleks kohtuväliselt nõudnud kostjalt maksehäire kuvamise lõpetamist. Selle tõttu leiab kohus, et kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks ja asjaolu, et hagejal on õiguslik huvi esitatud hagi esitamiseks (vt viidatud RK lahend), kus kostja on hagi tunnistanud, ei anna kohtu hinnangul alust jätta hageja menetluskulusid kostja kanda ning seetõttu jäävad

§ 168lg 6 alusel hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, 3

(4)välja arvatud toimikust nähtuv riigilõiv 1100€. Seega jääb lõiv ja muud menetluskulud tema enda kanda

§ 168lg 6 järgi.

Ehkki hageja loobus kaebeõigusest, ei loobunud kostja kaebeõigusest, seega on pooltel õigus esitada otsuse peale kaebeõigust üldkorras. Selle tõttu ei ole võimalik hagejal tagastada poolt lõivust 1100 € ehk 550 €

§ 150lg 2 p 3 järgi, mis eeldab mõlema poole kaebeõigusest loobumist.

Hageja sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Kostja menetluskulusid ei esitanud ja need kulud jäävad tema enda kanda. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.