Obsah (9)

§ 47§ 49§ 55§ 54§ 8§ 18§ 43§ 46§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise koht ja aeg 30. märts 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13765 Tsiviilasi Tõnu T

) § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 2.1. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjanud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul vabatahtlikult loovutanud usaldusisiku ametikontole raha kokku 2804,65 eurot, millest 10%, s.o 280,46 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu ja 2 ülekandetasude katteks. Võlausaldajate nõuete katteks on kahel korral tasutud kokku 2524,19 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lõikes 3 –5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. Riigikohtu praktika järgi on kohustustest vabastamise võimalus ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevad kohustused. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist

§ 49lg 9 alusel.

Puuduvad

§ 49lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Oksana Kutšmei vabastada

§ 55

lg 1 p-i 2 alusel usaldusisiku kohustustest Tõnu Tammsalu kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu suuruseks määras maakohus kokku 210,80 eurot (koos käibemaksuga). Usaldusisiku tasu 179,57 eurot tuleb hüvitada võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võttes arvesse, et võlgnik töötab, siis ei pea kohus põhjendatuks usaldusisiku tasu katteks puudujäävas osas menetlusabi andmist. Liiati vabastatakse võlgnik käeoleva määrusega muudest täitmata jäänud kohustustest, mis peaks võimaldama tal tasuda ka puudujääva usaldusisiku tasu osa, mis ei ole eriti suur.

§ 8

lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse taastamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on rikkunud

§ 49lg-s 1 sätestatud materiaalõiguslikku tähtaega.

Maakohus on ekslikult leidnud, et

§ 49lg-s 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on möödunud.

Perioodil

1. detsembrist 2022 kuni
2. septembrini 2024 kohustustest vabastamise menetlust sisuliselt ei toimunud. Usaldusisik ei ole sel perioodil enda

§-st 46 tulenevaid kohustusi täitnud. Kohustustest vabastamise menetlus algas sisuliselt alles

1. septembril 2024, sest sel päeval tehtud määrusega otsustas kohus kohustustest vabastamise menetlusega jätkata ning pani usaldusisikule mitmed kohustusi. Aastatel 2023–2024 usaldusisik aruandeid ei esitanud. Usaldusisik esitas aruanded alles
2. jaanuaril 2025 ja
3. detsembril
4. Esitatud aruanded ei ole piisavad ja terviklikud ega võimalda võlgniku kohustuste täitmist menetluses hinnata. 3 Maakohus on rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Kohus ei ole analüüsinud, kas võlgnikul oli võimalus otsida tasuvamat tööd või teha lisatööd ja suurendada oma sissetulekut. Maakohus ei hinnanud nõuetekohaselt, kas võlgnik täitis kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja nõue oli 2820,81 eurot. Võlgnik on teinud talle menetluses makseid kokku 558,07 eurot, mis katab 19,78% nõudest, kusjuures kohustustest vabastamise perioodil vaid 6,2% ulatuses. See ei ole piisav kohustustest vabastamiseks. Nõude rahuldamise ulatus on oluliselt väiksem, kui peetakse kohtupraktikas mõistlikuks. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas oli tagatud

§ 49

lg 7 kohaselt võlgniku kohustus anda kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmise kohta.

1. Võlausaldajad Holm Bank AS, Bigbank AS, Introl Holding OÜ toetasid määruskaebust ja palusid selle rahuldada. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud.
2. Võlgnik ja usaldusisik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebust ei saa rahuldada. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 koosmõjus). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjus). Maakohus on oma määrust piisavalt põhjendanud ning määruse põhjendustest nähtub kohtu siseveendumuse kujunemine, miks kohus pidas võimalikuks võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Usaldusisiku tasu määruskaebuses vaidlustatud ei ole. Määruskaebuse väited ei anna alust teistsuguse määruse tegemiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Praegusel juhul on kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatanud kooskõlas

§ 18lg 2 p-ga 2 5.

detsembri 2022 määrusega (tl 44). Seega möödus 5. detsembril 2025 kolm aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel ja menetluse lõpetamisel nimetatud tähtaega ka järginud ja ei ole rikkunud

§ 49lg-s 1 sätestatut.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta võlausaldaja arutlused määruskaebuses selle üle, et võlgniku sisuline jälgimine ja kontroll algas alles 4. septembrist 2024, mil maakohus võlgniku pankrotimenetluse lõpetas ja määras usaldusisikule aruannete esitamise kohustuse. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 43

järgi toimub füüsilise isiku pankrotimenetluse läbi viimine pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotimenetlust viib läbi pankrotihaldur (PankrS § 541 lg 1), kelle põhikohustused ja õigused on sätestatud PankrS §-s 55. Pankrotihalduri aruandluskohustus on sätestatud samuti pankrotiseaduses (sh lõpparuande esitamise kohustus PankrS § 162 lg 1 järgi). Füüsilise isiku pankrotimenetluses, kui kohus on koos pankroti välja kuulutamisega algatanud ka tema kohustustest vabastamise menetluse, täidab pankrotihaldur

§ 46

lg 1 järgi ka usaldusisiku kohustusi, kuid sellest ei saa 4 järeldada, et ta peab esitama lisaks halduri aruandlusele sel perioodil veel eraldi usaldusisiku aruande. Eelduslikult katab halduri aruandluskohustus ka usaldusisiku aruandluskohustuse, samuti on kohtul pankrotimenetluses õigus nõuda haldurilt igal ajal täiendavaid aruandeid (PankrS § 69 lg 1). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui usaldusisik oleks oma aruandluskohustust rikkunud (millega ringkonnakohus ei nõustu), ei mõjutaks see kuidagi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestust ja selle tähtaja arvestust võlgnikule kahjulikumas suunas. 10. Vastavalt

§ 49

lg-le 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust.

Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§-s 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada heas usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlgnikul on selle menetluse kestel kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on alates 2015. aastast töötanud HOLLTEM AS-s ja teeninud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal töötasu, mille arvel on rahuldatud ka võlausaldajate nõudeid. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, miks oleks võlgnik pidanud oma senisel töökohal praegusel juhul töötamise lõpetama. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei tähenda kohustust otsida endale kindlasti uus töö, kui puudub alus eeldada, et sellise töö leidmine ja suurema sissetuleku teenimine on võlgnikule arvestades tema töökogemust ja haridust jõukohane. Määruskaebusest ei nähtu, millist tööd tehes oleks võlgnik praegusel juhul võlausaldaja arvates suuremat sissetulekut teeninud. 11.

-st ei tulene, millises ulatuses peaks võlgnik kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldama, et kohus võiks ta kohustustest

§ 49lg 1 alusel vabastada.

Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille tegemisel annab kohus hinnangu võlgniku käitumisele kohustustest vabastamise menetluse ajal, sh seadusest tulenevate kohustuste täitmisele. Praegusel juhul tuleb võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse hindamisel arvestada, et võlgnikul oli menetluse ajal ülalpidamisel kaks alaealist last. Seetõttu ei ole asjakohased ka määruskaebuse viited ringkonnakohtute praktikale tsiviilasjades nr 210-15313 ja 2-09-19810, kusjuures nimetatud tsiviilasjades lahendasid ringkonnakohtud võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks, millega praegusel juhul tegemist ei ole. 12. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnik saab täita

§ 47

lg-st 2 tulenevat usaldusisikule ja kohtule teabe andmise kohustust sõltuvalt asjaoludest erinevalt (sh suuliselt) kohtu ja usaldusisiku korraldusi arvestades. Usaldusisik on avaldanud, et võlgnik on oma teabe andmise kohustust täitnud. Määruskaebusest ei nähtu, millise teabe varjamist võlausaldaja võlgnikule ette heidab. Kui kohus ei ole võlgnikku kohustanud VÕS § 49 lg 7 järgi vannet andma, siis ei saa vande andmata jätmine olla võlgnikule etteheidetav. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ja võlgnikult vande võtmata jätmine ei ole ka maakohtu määruse tühistamise aluseks. 5 13. Kokkuvõtvalt puudub praegusel juhul alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks

§ 49

lg 9 alusel, sest võlgnik ei ole olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ega ole sellega kahjustanud võlausaldajate huve. 14. Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ 6