Obsah (6)

§ 119§ 121§ 2§ 201§ 207§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus Tartu Vanglalt välja nõuda materjalid seoses tema vanglale esitatud avaldustega nr 1-8/2-25/73, 1-8/2-25/50 ja 6-7/225/
2. Ühtlasi taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
3. Halduskohus tõlgendas kaebaja avaldust kaebusena, nõudis vanglalt välja kaebaja nimetatud avaldustega seotud materjalid ja tagastas määrusega kaebuse osaliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja osaliselt kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et kaebaja esitas vangale erinevad avaldused, milles taotles talle Tartu Vangla
4. veebruari
5. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal igapäevast helistamist, keelekohvikus osalemist, ühisruumis televiisori vaatamist ning käeraudade teisel viisil paigaldamist.
6. Pärast taotluste rahuldamata jäämist esitas kaebaja vanglale vaided, mille vangla lahendas vastavalt
7. mai
8. a otsusega nr 1-8/2-25/73-2 ja
9. juuli
10. a otsusega nr 1-8/225/50-
11. Esimese otsusega tagastas vangla kaebaja vaide seoses igapäevaste telefonikõnede, televiisori vaatamise ning keelekohvikus osalemisega. Vangla selgitas, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikul
12. veebruar kuni
13. märts
14. Kuna piirangud kaebajale enam mõju ei avalda, siis ei ole võimalik kaebaja vaideid sisuliselt lahendada ega uusi otsuseid langetada. Teise otsusega tagastas vangla kaebaja vaide seoses taotlusega, et talle paigaldatakse käerauad teisel viisil, mitte läbi ukseluugi. Vangla põhjendas vaide tagastamist vaide puuduste kõrvaldamata jätmisega.
16. augusti
17. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse nõudes kohustada vangla võimaldama kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal igapäevast helistamist, keelekohvikus osalemist ja ühisruumis televiisori vaatamist põhjusel, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 121lg 1 p 4).

Vangla põhjendatult tagastas vaide. Olukorras, kus kaebaja suhtes enam ei kehtinud piirangud, mille suhtes erandi tegemist kaebaja taotles, ei saanud need enam kaebaja õigusi mõjutada ning kohustamisnõue oli muutunud ainetuks.

1. juuli
2. a otsusega nr 1-8/2-25/50-4 käeraudade asetamist puudutava avalduse tagastamine ei pruukinud olla õiguspärane. Kaebaja eesmärk on tegelikkuses avaldusest mõistetav. Samas andis vastustaja tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks mitmekuulise hilinemisega. Kui kaebuse menetlemine ka selles osas ei ole põhjendatud, kuna kaebajal ilmselt puudub kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1) nõuda vastustajale ettekirjutuse tegemist.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati tervikuna

1. märtsil 2025, kuid ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine lõpetati kaebaja suhtes juba
2. märtsil 2025 (dtl 27). Kuna kaebaja suhtes ei rakendata juba alates
3. a märtsist täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmeid, siis on kaebaja kohustamisnõue ainetu, tema õiguste kaitseks ei ole kohustamisnõude menetlemine vajalik.
4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
5. augusti
6. a määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ühtlasi palub kaebaja anda talle riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTRU PÕHJENDUSED
7. Vastavalt

§ 2

lg 4 ls-le 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu

1. augusti
2. a määruse resolutsiooni punkte 1, 2 ja 3, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ning jättis taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus selgelt arusaadavalt põhjendanud, miks ta tagastas kaebuse seda sisuliselt läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega järgib neid ning jätab põhjendused kordamata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

1. Määruskaebuses ei esita kaebaja väited, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eelkõige ei sea kaebaja kahtluse alla, et juba vangla poolt
2. mai
3. a otsuse nr 1-8/2-25/73-2 tegemise ajaks oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõppenud. Seega ei avaldanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seotud piirangud enam kaebajale mõju. Vastavalt ei saanud vangla ise vaideotsusega ega saa ka kohus nüüd kohtumenetluses teha kaebaja taotletud otsust mitte kohaldada kaebaja esile 2 toodud piiranguid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kehtivuse ajal. Seetõttu on põhjendatud halduskohtu järeldus, et osaliselt on kaebajale nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Osas, milles kohus saab lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, ei ole kaebus selle esitamise aga enam suunatud kaebaja õiguste kaitsele.
4. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama sellestki, et praeguses menetluses kaebaja esitatud menetlusdokumendid ühes kaebaja varasema kogemusega halduskohtumenetluses kinnitavad kaebaja võimet iseseisvalt osaleda halduskohtumenetluses oma õiguste kaitseks.
5. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole riigilõivu tasumise kohustusel ega sellest kohustusest vabastamise taotlusel tähtsust asja lahendamisel.
6. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 207lg-st 2, ringkonnakohus tagastab määruskaebuse.

12. Määruse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3