← Eesti

2-25-116825/8

Obsah (13)§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maris Möls Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Narva Tsiviilasja number 2-25-116825 Tsiviilasi Aktiva Finance Gr

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.L-ilt (kostja) 368,70 euro saamiseks. Kohus tegi 03.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond proovis kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel, kuid vastuseta. Varasemas menetluses on kostja rahvastikuregistris märgitud aadresside XXX, XXX ja XXX korterite omanikud kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressidel. XXX korteriomanik kinnitas 07.08.2025, et kostja seal ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur teatas maksekäsuosakonna päringule 13.08.2025 vastuseks, et kostja praegune asukoht ja sidevahendid on Narva politseijaoskonnale teadmata. Kostja viimane teadaolev aadress on XXX. Pärnu Maakohus andis 19.08.2025 nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas 01.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 25.07.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr XXX ja 26.07.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr XXX alusel põhivõla 238,89 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 101,40 eurot ja viivise alates 02.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065% tasumata summalt päevas.
  3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

  1. Praeguses asjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal teadaolevatel epostiaadressidel ega postiaadressidel XXX ja XXX kostjale menetlusdokumente kätte 2 toimetada. Korteriomanike kinnitusel ei ela kostja nimetatud aadressidel. Viru Maakohus tegi täiendavalt päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kelle 01.10.2025 vastuse kohaselt ei õnnestunud politseil kindlaks teha kostja praegust tegelikku elu- ja viibimiskohta. Kostja ema N T (elukoht XXX) sõnul töötab ja elab kostja välismaal, võimalik et Soomes, Inglismaal või Saksamaal. Ema ei osanud täpselt kostja praegust viibimiskohta öelda, kuna ei ole pojaga ammu suhelnud.
  2. Kuna kostja ei ela registris märgitud aadressil ning kohtul ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, on hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.09.
  3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 10.10.
  4. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
  5. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

9. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

11.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kokku 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seega välja menetluskulud 498 eurot [140 + 20 + (169 × 2)]. 12. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata 3 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 14. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus

§ 445

lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.