Obsah (8)

§ 121§ 2§ 203§ 126§ 122§ 13§ 62§ 210

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

) § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohtuasjas nr 3-25-2593 oli kaebuse aluseks, et XXX 4 maaüksuse koosseisu oleks tulnud arvata maa-alad, mis arvati XXX 6 maaüksuse koosseisu. Kohus lõpetas menetluse 07.10.

1. a määrusega. Kaebaja esitas määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud. Seega on kohtu menetluses kaebaja kaebus samas nõudes ja alusel. 3) Kaebaja nõue tuvastada, et XXX 6 katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva Maakatastrile
2. a märtsikuus väärad andmed, on menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue. Andmete edastamine maakatastri pidajale oli korteriomandite seadmise menetluse menetlustoiming. Nõue kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Eeldused, mis võimaldaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist, ei ole täidetud. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks seda, et vaidlusalune maa ei kuulu XXX 4 kinnisasja koosseisu, kuid selle põhjuseks ei ole menetlustoiming (andmete edastamine maakatastri pidajale), vaid määruse p-s 5 toodud haldusaktid. Menetlustoiming ei saa mõjutada haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist, kuna vastavad haldusmenetlused on ammu lõpule viidud. 4) Kaebuse nõudeid ei ole võimalik käsitleda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu kindlakstegemise nõuetena. Asjaolu kindlakstegemine on õiguslikult neutraalne, kuna asjaolu kui selline ei saa olla õiguspärane või õigusvastane. Kaebaja nõuete sõnastuses sisalduvad fraasid „jäeti ilma“ ja „väärad andmed“ näitavad, et kaebaja ei soovi tuvastada asjaolusid (muu tuvastamiskaebus), vaid soovib saavutada hinnanguid (õigusvastasuskaebus). Kaebaja huviks on saavutada hinnang sellele, kas maatükkide piirid ja pindalad määrati kindlaks õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 2

1. X.X. esitas 14.12.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrus ning anda tema kaebus arutamiseks halduskohtu uuele koosseisule avalikul kohtuistungil kaebaja poolsete vajalike tunnistajate ärakuulamisega. Kaebaja soovib osaleda avalikul kohtuistungil. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei taotlenud kaebusega toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebus oli üldine tuvastamiskaebus muude avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate juriidiliste faktide kindlaks tegemiseks. Vajalik on tuvastada, et XXX 4 elamu võeti ekspluatatsiooni koos välisvõrkudega vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile, mis on aluseks vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 4 toimingu lõpetamise nõudele. Peale üldist tuvastamiskaebust saab hilisemalt esitada asja õigusvastase valdamise nõude. Asjakohased ei ole kohtu viited kohtulahenditele, Vabariigi Valitsuse 17.03.
3. a määrusega kinnitatud korteriomandi seadmise korrale jne. 2) Kaebaja suhtes ei ole tegemist õiglase kohtumenetlusega. Talle ei võimaldatud asja arutamist kohtuistungil asjas tähtsust omavate tunnistajate ärakuulamisega. Ka ei saanud ta kasutada õigust mitteerapooletu kohtuniku taandamiseks. Kohtuniku erapooletuse hindamisel tuleks hinnata tema isiklikke veendumusi ja huve, mis on konkreetse kohtuasjaga seotud (nt lähedane seos menetlusosalistega, varasem teave vaidluse asjaolude kohta jne). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.
5. a määrus.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 25.11.

1. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tartu Halduskohus põhjendas 25.11.
4. a määruses piisaval määral, miks ta tagastas kaebaja kaebuse haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121

lg 1 p 3 alusel ning menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub

§ 203

lg 2 ja § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja väitel on tema kaebus esitatud kui üldine tuvastamiskaebus ning tuvastada tuleb, et XXX 4 elamu võeti ekspluatatsiooni koos välisvõrkudega vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile. Halduskohtule esitatud kaebuses kaebaja seda ei taotlenud, vaid palus tuvastada, et
2. a veebruaris XXX 6 elamu korteriomandi seadmisel jäeti
3. aastal ehitatud naabermaja, XXX 4 elamu ilma maja lõunapoolse otsa seina juures olevast elamu teenindamiseks ehituskrundil olevast elamumaast ja
4. aastal rajatud asfaltteest elamu õuealalt avalikule teele Piiri tänavale pääsemiseks ning palus tuvastada, et XXX 6 katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva Maakatastrile
5. a märtsikuus väärad andmed. Seega ei ole kaebaja määruskaebuse väide õige.
6. Kaebaja väitel ei ole asjakohased viited kohtulahenditele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Halduskohus viitas määruses ainult halduskohtu 07.10.
7. a määrusele haldusasjas nr 3-25-
8. Ringkonnakohtu hinnangul viitas halduskohus asjakohaselt eelnimetatud kohtuasjale, kuna sellest ilmnes, et kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. 3

§ 121

lg 1 p 3 alusel kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Seega kuna ilmnes, et kohtu menetluses on kaebaja kaebus samas nõudes ja alusel, siis tagastas halduskohus käesolevas haldusasjas põhjendatult kaebaja kaebuse haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121lg 1 p 3 alusel.

Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.

1. Otsustus selle kohta, millised maa-alad hakkavad kuuluma XXX 4 ja millised XXX 6 maaüksuse (pärast maakatastrisse kandmist katastriüksuse, pärast kinnistusraamatu kannete tegemist kinnisasja) koosseisu, tehti halduskohtu määruse p-s 5 viidatud haldusaktidega. Kuna kaebaja väiteks on, et maaüksuste suurus ja piirid määrati
2. aastal kindlaks õigusvastaselt, siis viitas halduskohus määruse põhjenduste punktis 4 asjakohaselt ka korteriomandi seadmise korrale. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide halduskohtu poolt korteriomandi seadmise korrale viitamisele.
3. Kaebaja väitel ei taotlenud ta toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus asus määruse põhjenduste punktis 7 seisukohale, et kaebaja nõue tuvastada, et XXX 6 katastriüksuse piiride kohta esitati Maa-ameti Põlva Maakatastrile
4. a märtsikuus väärad andmed, on menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ning andmete edastamine maakatastri pidajale oli korteriomandite seadmise menetluses menetlustoiming. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga.
5. Kaebaja väide õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus menetlusreegleid rikkunud.

§ 126

lg 1 kohaselt pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses.

§ 122lg 1 järgi pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus.

Seega kaebuse tagastamise või menetluse lõpetamise aluste puudumisel võtab kohus asja menetlusse ja sellega lõpeb asja ettevalmistav menetlus ning järgneb eelmenetlus (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 429). Käesolevas haldusasjas ei võtnud halduskohus kaebaja kaebust menetlusse, vaid tagastas kaebuse, mistõttu ei saanud halduskohus asuda otsustama kohtuistungi läbiviimise küsimust. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja etteheide asja arutamata jätmise kohta kohtuistungil koos tunnistajate ärakuulamisega. 13. Sisutu on ka kaebaja etteheide, et ta ei saanud kasutada õigust kohtuniku taandamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 13lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 23-

1. TsMS § 24 lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja kohtuniku taandamise taotlust halduskohtule esitanud.
2. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.
3. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
4. Kaebaja esitas koos määruskaebusega ka ühe lisa – XXX 4 üldkoosoleku teate 29.06.2006.

§ 62

lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna tegemist ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust omava tõendiga, siis ringkonnakohus tagastab selle kaebajale. 4 16. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta soovib osaleda avalikul kohtuistungil. Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib määruskaebuse menetluses kohtuistungi korraldamist.

§ 210

lg 4 sätestab, et määruskaebus lahendatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Haldusasja toimikus olevate tõendite alusel on vaidluse asjaolud ning kaebaja seisukohad kohtule arusaadavad ning kohtul on võimalik kaebaja määruskaebus lahendada kohtuistungit korraldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5