).
lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.
lg 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks
, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (
). Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Kaebuses viidatud kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud ning 02.01.2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
ning kui kaebaja soovib kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile ning kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule. Seega ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi väidet, mis annaks aluse halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti. 5. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.02.2026. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.