← Eesti

3-26-348/3

Obsah (5)§ 235§ 2§ 121§ 203§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Kai

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X.X. esitas 08.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud hagiavaldusena), milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel tegi ta 05.01.2025 kaebuse prokuröri tegevuse peale, sest viimane valetas ja on tegelenud fabritseerimisega. Kaebajale ette heidetud alaealiste ahvatlemist ei ole toimunud. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
  2. Tartu Halduskohus tagastas 10.02.
  3. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr 1-24-
  4. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. 02.01.2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile. Kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 alusel. 2) Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks. 3) Kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kaebus kuulub tagastamisele ja järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, s.h prokuratuurile kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja, ei edastanud kohus riigi õigusabi taotlust riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele (RÕS § 10 lg 3 järgi maakohtule). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. X.X. esitas 13.02.2026 määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. Kaebaja märgib, et kahjunõue esitati Prokuratuurile koheselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja määruskaebuses märgitut arvestades tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 10.02.

  1. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Tartu Halduskohus tagastas 10.02.
  4. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamise ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas (määruse põhjenduste p 3), et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib SKHS. Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.

  1. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebajale, et olukorras, kus kaebaja on enda väitel esitanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on tal võimalik pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada kirjalik kaebus maakohtule.
  2. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10.02.
  3. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
  4. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.