Obsah (8)

§ 351§ 230§ 657§ 442§ 232§ 654§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-24-73

§ 351nõudeid rikkudes, et kostja on vastava asjaolu jätnud tõendamata.

Olukorras, kus maakohus pidas kostja poolt esitatud tõendeid ebapiisavaks, oleks maakohus pidanud selgitamiskohustuse täitmiseks tegema kostjale

§ 230lg 2 teise lause kohaselt ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

Kostja on maakohtu menetluses tõendanud, et kindlustusvõtja elamu asukohas Moonakülas on kanalisatsioon ühisvoolne ehk reovesi ja sademevesi on samas torustikus, mis võib suurte sadude või liigvee ajal kaasa tuua uputusi. Seega on Moonakülas valitud ühiskanalisatsioonilahendus, mille rajamine oli linnale odavam, kuid mis võib kaasa tuua uputuse kauem kui 20 minutit kestva väga intensiivse vihma korral. Eelviidatud põhjusel tekkis uputus ka Moonakülas Kesk tn 33a asuvas elamus, mille eest kostja ei vastuta. Alusetu on maakohtu etteheide tagasivooluklapi mittepaigaldamise kohta, kuivõrd tõendamist on leidnud, et tagasivooluklapp on mõeldud kasutamiseks hallvee s.o sadevee kanalisatsiooni puhul, mitte reovee kanalisatsiooni puhul. Ekspertiisi akti kokkuvõttes on lause: „tagasivooluklapi sobivust on vaja täpsustada, kuna üldjuhul paigaldatakse see hallvee kanalisatsioonile“. Reovee kanalisatsiooni puhul kasutatakse pumplat, mida ei saanud liitumispunkti puudumise tõttu objektiivselt paigaldada, samuti pidas omanik seda kulu (3000–4000 eurot) ülemääraseks. Kinnistu omanik ei ole pumpla paigaldamist käesoleva ajani tellinud, kuigi liitumispunkt on nüüdseks rajatud. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagi on rahuldatud alusetult kostja vastu, kostja ei vastuta elamus tekkinud kahjude eest, kostja on ehitanud kanalisatsioonisüsteemi nõuetekohaselt, kinnistu piiril puudus kanalisatsiooni liitumispunkt ja seega ei saanud ka pumplat paigaldada ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse esimesse võimalikku ühenduspunkti. Kinnistu omanik ja AS Rakvere Vesi olid teadlikud liitumistingimustest erinevast lahendusest ja andsid sellele oma heakskiidu, mida tõendab tarbimislepingu sõlmimine kinnistu omanikuga

1. augustil
3. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu lahend muutmata. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Eksitav on kostja väide, mille kohaselt rahuldas maakohus hagi justkui ainult seetõttu, et kostja poolt ehitatud kanalisatsioon ei vastanud liitumistingimustele. Tegelikult nähtub maakohtu otsuse põhjendavast osast selgelt, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt rikkus kostja oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nii sellega, et ehitas kanalisatsiooni liitumistingimustes nõutust erinevalt (selle üle puudub ka vaidlus) kui ka sellega, et ei paigaldanud isevoolsesse kanalisatsioonisüsteemi tagasivooluklappi ega pumplat, kuigi see oli nõutav. Kinnistu piiril oli survekanalisatsiooni liitumispunkt olemas, seda kinnitavad asjas kogutud tõendid. Survekanalisatsiooniga liitumine oleks eeldanud pumpla ehitamist kinnistule. Tõenditest nähtub, et vee-ettevõtja veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ning nende liitumispunktid ehitati korraga ja need asuvad kõrvuti. Eluliselt oleks ebausutav, et AS Rakvere Vesi ehitas vee- ja survekanalisatsioonitorustiku, mis asuvad kõrvuti ja samas kraavis, erinevatel aegadel. Kostja töötajate ja juhataja ütlused survekanalisatsiooni puudumise kohta on ebausaldusväärsed. Ka ekspert A. Piirsalu
4. oktoobri 2023 e-kiri ei 6 tõenda survekanalisatsiooni puudumist, sest ekspert selle olemasolu ise ei kontrollinud. A. Piirsalu kommenteerib selles e-kirjas üksnes kostja väidet, mille kohaselt oli survekanalisatsioon justkui välja ehitamata. Tõendamata on kostja väide, et A.L. poolt hagejale saadetud videod on tehtud
5. novembril 2024, mitte juulis
6. Kostja poolt
7. augustil 2025 kohtule esitatud kuvatõmmistelt (dtl 404–406) ei ole võimalik järeldada, et kuvatõmmistelt nähtuv kuupäev oleks videote tegemise kuupäev. Kuvatõmmistel kujutatud kuupäev võib olla ka failide hilisema töötlemise, edastamise või kopeerimise kuupäev. Samas isegi juhul, kui need videod oleksid tehtud
8. aasta novembris, siis ei tõendaks videote tegemise aeg kostja väidet, mille kohaselt paigaldati survekanalisatsioonitorustik alles
9. aasta novembris. Kostja oleks töövõtulepingut rikkunud ka juhul, kui survekanalisatsioonitorustiku liitumispunkt oleks tõepoolest puudunud (millega hageja ei nõustu). Liitumistingimused olid enne kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitamist kostjale edastatud ja kostja oli nendega tutvunud. Kuna kostja ei suutnud survekanalisatsiooni liitumispunkti leida, ei pöördunud AS Rakvere Vesi poole liitumispunkti asukoha tuvastamiseks ja kostjale ei esitatud liitumistingimusi, mis võimaldaksid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendada rahustuskaevu, siis oleks kostja pidanud kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitustööd tegemata jätma, mitte asuma neid oma suva järgi lõpuni viima. Kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitamist liitumistingimustes nõutust erinevalt ei õigusta ja sellega kaasnevat kostja vastutust ei välista ka kinnistu omaniku väidetav nõusolek. Kui kinnistu omanik tõepoolest nõudis kanalisatsioonitorustiku rajamist liitumistingimustes kirjeldatust erinevalt (millega hageja ei nõustu), siis oleks kostja pidanud sellise juhise järgimisest keelduma. Kinnistu omanik ei teadnud ega andnud teadlikku nõusolekut, et kui ta loobub pumpla paigaldamisest, siis kaasneb sellega üleujutuse oht. Kinnistu omanik sai aru, et ilma pumplata tekib ainult reovee külmumise oht, mida on võimalik kõrvaldada lisasoojustusega. AS Rakvere Vesi ei ole heaks kiitnud liitumistingimustest kõrvale kaldumist ja kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendamist rahustuskaevu. Menetluses esitatud tõendid ja tarbimislepingu sõlmimine heakskiitu ei tõenda. Kostja poolt välja ehitatud kinnistu kanalisatsioonitorustik ei oleks vastanud töövõtulepingu tingimustele isegi siis, kui asuda seisukohale, et selle torustiku võis ehitada isevoolsena. Ekspert A. Piirsalu selgitas, et vastavalt standardile EVS 846:2021 on paisutustasemeks ühiskanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus + 0,1 m. Seega asetsevad elamu trapid paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasivooluklappi. Seega tulnuks uputuse vältimiseks elamu äravoolud varustada tagasivooluklappidega või pumbaga, mida kostja ei teinud. Elamute ehituse (sh kanalisatsioonitorustike ehitamise) valdkonnas tegutsevale isikule on ettenähtav, et ühiskanalisatsiooni paisutustasemest madalamal olevatest äravooludest võib juhul, kui torustikule ei ole paigaldatud pumplat või tagasivooluklappi, reovesi majja tungida. Moonaküla reoveekanalisatsiooni omadused, sh asjaolu, et reoveekanalisatsioon on ühisvoolne, ei oleks kindlustusvõtjale kahju tekitanud, kui kostja oleks kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitanud nõuetekohaselt. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda.

1. Asja materjalide kohaselt tasus hageja kindlustusandjana kahjustada saanud elamu omanikule (K. M.) kokku 10 940,89 eurot kahju katteks. Elamu, kus üleujutus toimus, ehitas kostja. Nende asjaolude üle kohtumenetluses ei vaielda. Hageja leiab, et kahjujuhtumi eest vastutab kostja, kes rajas elamusse asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere kanalisatsioonisüsteemi selliselt, et reovee pääsemine hoonesse sai võimalikuks. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 10 940,89 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et
2. juulil 2023 sai elamu Kesk 33a Rakveres veekahjustusi, mille põhjuseks oli takistus reovee äravoolul, mistõttu tungis reovesi elamu esimese korruse põrandatrapist hoonesse ja elamus tekkisid veekahjustused. Kostja pidi töövõtulepingu p-de 4.1-4.16 järgi tagama tellijale nõuetekohaselt toimiva kanalisatsioonisüsteemi. Kostja rajas kinnistule erinevalt AS-i Rakvere Vesi väljastatud liitumistingimustest isevoolse kanalisatsioonisüsteemi, mille osas ei ole AS Rakvere Vesi nõusolekut andnud. Kuna hoone trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada tagasivooluklappidega või vesi ära pumbata. Seega rikkus kostja töövõtulepingut, rajades kinnistule mittenõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi ja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele VÕS § 641 tähenduses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda nimetatud asjaolude osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust (

§ 442

lg 8), samuti ei ole maakohus eksinud tõendite hindamise reeglite vastu (

§ 232

). Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu seisukohti korrata (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.
2. Kostja väidab, et Rakvere Vesi AS andis suuliselt nõusoleku kanalisatsiooni liitumislahenduse muutmiseks ja seda põhjusel, et Kesk 33a kinnistul kanalisatsioonitorustiku rajamise ajal liitumistingimustes nimetatud survekanalisatsiooni peakraan kinnistu piiril puudus. Kostja pole kumbagi neist väidetest suutnud tõendada. Kostja soovitud järeldusi ei ole võimalik ringkonnakohtul teha ka maakohtus ülekuulatud tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste alusel. Kostja väitel andis liitumistingimuste muutmiseks vajaliku nõusoleku suuliselt AS Rakvere Vesi esindaja A.L. Kesk 33a ehitusobjekti külastades. A.L. tunnistajana ülekuulamisel sellise nõusoleku andmist ei kinnitanud ja sellist nõusolekut ei saa välja lugeda ei apellatsioonkaebuse p-s 8 tsiteeritud A.L. tunnistajana antud ütlustest ega ka
3. märtsi 2024 e-kirjast (dtl 99, milles A.L. avaldab selgelt, et kostja vastavasisuline väide on meelevaldne ja väär). AS Rakvere Vesi nõusolekut ei saa tuvastada ka kinnistu omaniku K. M. tunnistajana antud ütluste alusel (apellatsioonkaebuse p 20) ega ka K. M.a ja AS Rakvere Vesi vahel
4. augustil 2022 sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise lepingu alusel, mis sõlmiti 10 päeva pärast A.L. objektil käimist. K. M. andis ütlusi, et ta suhtles telefonis AS-ga Rakvere Vesi üksnes külma vee ja veetorude külmumise teemal, survekanalisatsioonist ja pumplast ei rääkinud. Tellijale ei selgitatud, mis funktsiooni pumpla täidab. 8.
5. Kostja töötajate tunnistajate K.G. N. R.T. ja V.E. ütlustega maakohtu istungil on tõendatud üksnes A.L. viibimine Kesk 33a objektil (milles ei ole ka vaidlust). Tunnistaja K.G. 8 N. mäletas vestlusest A.L.ga üksne seda, et A.L. hoiatas, et kanalisatsioon on liiga kõrge, et külmub ära, tunnistaja ise kanalisatsioonitöödega ei tegelenud (dtl 366-367). Tunnistaja R.T. A.L.ga ei vestelnud, tunnistaja ei tea, kas kanalisatsiooni ühendamisest oli juttu (dtl 368–369). Tunnistaja V.E. ütluste kohaselt A.L.lt suuniseid ei tulnud, seda, mida A.L. rääkis, tunnistaja täpselt ei mäleta (dtl 372–374). Seega on kostja töötajatest tunnistajate ütlused üldsõnalised ja nad ei teadnud midagi kostja väidetud AS Rakvere Vesi suulisest nõusolekust kanalisatsiooni liitumislahenduse muutmiseks. 8.
6. Seda, et kinnistu piiril oli liitumistingimuste väljastamise ajal
7. juulil 2022 survekanalisatsiooni liitumispunkt olemas, kinnitavad vee-ettevõtja liitumistingimused, Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, vee-ettevõtja esindaja ekirjad hagejale, samuti tarbimislepingu lisaks olev piiritlusakt. Survekanalisatsiooniga liitumine oleks eeldanud pumpla ehitamist kinnistule. Kui kostja ei suutnud liitumistingimustele vastava kanalisatsiooni rajamiseks survekanalisatsioonitorustiku peakraani asukohta tuvastada, oli tal võimalus pöörduda AS Rakvere Vesi poole liitumispunkti asukoha täpsustamiseks jai asjaolude selgitamiseks. Kostja juhatuse liige A. Pirak kinnitas maakohtu istungil vande all (dtl 379), et ta ei ole AS-lt Rakvere Vesi kanalisatsioonitorustiku teostusjooniseid küsinud. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et AS-lt Rakvere Vesi oleks küsitud uusi ja muudetud liitumistingimusi, mis võimaldaksid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendada survekanalisatsiooni peakraani asemel rahustuskaevu. Maakohus on tunnistaja R.T. ütlusi otsuses osaliselt ebaõigesti kajastanud. Samas see maakohtu minetus ega ka asjaolu, kas kostja töötajad tööde käigus survekanalisatsiooni peakraani asukoha tuvastasid või mitte, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd kostja jättis survekanalisatsiooni peakraani väidetavast puudumisest AS-i Rakvere Vesi mõistlikult teavitamata ega taganud selles olukorras nõuetekohaselt toimivat kanalisatsioonilahendust, millega rikkus töövõtulepingu tingimusi. 8.
8. Vaidlustades survekanalisatsiooni rajamiseks vajaliku peakraani olemasolu kinnistu piiril 2022 suvel, ei ole kostja suutnud asjas tõendada, millal liitumispunkt survekanalisatsiooniga hilisemal ajal faktiliselt rajati (vaidlust ei ole, et see liitumispunkt oli hiljemalt 2024 sügisel olemas). Õige on hageja seisukoht, et survekanalisatsiooni rajamine on mahukas töö, mida ei ole võimalik teha salaja ja märkamatult ja seda oleks pidanud märkama ka kinnistu Kesk 33a omanik K. M.. K. M. tunnistajana antud ütlustes liitumispunkti puudumist 2022 suvel ei kinnitanud (dtl 360), vaid eeldas, et „liitumispunkt pidi olema“. Tunnistaja A.L. väide, et kohtule tehtud videod liitumispunkti kohta on tehtud samal päeval (st juunis 2022), kui ta koos kostja esindaja ja töölistega objektil viibis, ei saa olla õige, sest videotelt on näha raagus puud. Samas see eksimus videode tegemise aja osas ei lükka ümber hageja väiteid, et liitumispunkt oli rajatud enne liitumistingimuste väljastamist. 8.
9. Kuivõrd kostja on töövõtjana professionaal, siis ei välista tema vastutust praegusel juhul ka asjaolu, et tellija soovis hakata kiiresti elamut kasutama ning oli huvitatud odavamast lahendusest, mistõttu valitigi kanalisatsiooni rajamiseks liitumistingimustest erinev tehniline lahendus. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja vabaneb vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (RKTKo 05.04.2019, nr 216-16481, p 20). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole tellijat uputuste tekkmise ohust teavitanud. Tellija K. M.a ütlusest nähtub, et kostja ei selgitanud talle pumpla rajamise 9 vajadust ja isevoolse kanalisatsioonisüsteemi lahenduse erisusi. Kostja väited, et pumplat ei saanud paigaldada liitumispunkti puudumise tõttu, ei ole nagunii asjas tõendamist leidnud.
10. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et elamus toimus uputus seetõttu, et kostja ei olnud kinnistu kanalisatsioonitorustikku ehitades võtnud tarvitusele meetmeid selleks, et vältida reovee tagasivoolu ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgusest madalamal asuvatest elamu äravooludest, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud A. Puusepa ekspertarvamuse alusel tuvastatut, et tema poolt elamule rajatud trapid asuvad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, mistõttu ilma survekanalisatsiooni rajamata (milleks oli vaja ehitada pumpla) või tagasivooluklappi paigaldamata tekkis kinnistul üleujutuse oht. Seetõttu pidi uputuse tekkimise oht olema kostjale töövõtjana ettenähtav ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolse lepingu rikkumisega. Kesk 33a elamule kasutusloa väljastamine toimus avalik-õiguslike normide alusel ning kasutusloa väljastamine ei piira kuidagi kinnistu omaniku või tema asemel kindlustusandja nõudeid kahju hüvitamiseks kostja vastu seoses töövõtulepingu rikkumisega.
11. Kostja heidab maakohtule ette üllatuslikku väidet kohtuotsuses, et „kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni lahendust arvestades tingituna oleks K. M.ale kahju tekkinud“. Ringkonnakohus märgib, et kostjat esindas maakohtus vandeadvokaat, kes pidi teadma

§ 230lg-st 1 tulenevat poole kohustust tõendada oma väiteid.

Olukorras, kus kostja ei järginud tellija kinnistule kanalisatsiooni rajades AS Rakvere Vesi liitumistingimusi ja leidis, et tellijale tekkis kahju muul põhjusel, kui kostja poolse lepingurikkumise tõttu, pidi ta seda asjaolu kohtumenetluses tõendama. Ajaleheartiklid ei lükka ümber asjatundja A. Puuseppa arvamust uputuse põhjuste kohta. Nõuetekohane kanalisatsioon on eriti vajalik just suurte sadude korral. Kostja apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid jäid kostjal maakohtu menetluses esitamata. Ka koos apellatsioonkaebusega ei ole kostja uusi tõendeid esitada soovinud. Asja on arutatud praegusel juhul piisavalt nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja maakohus ei ole

§-s 351 sätestatut rikkunud.

1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et AS-le Rakvere Vesi võib olla etteheidetav, et ta K. M.aga liitumislepingut sõlmides jättis kinnistu kanalisatsiooni tehnilise lahenduse vastavuse väljastatud liitumistingimustele kontrollimata. Samas vastutab kostja töövõtulepingu rikkumise tõttu tekitatud kahju eest ka olukorras, kus AS Rakvere Vesi K. M. liitumistingimustega vastuolus oleva liitumislepingu sõlmis, sest uputuse K. M. elamus põhjustas kostja ehitatud mittenõuetekohane kanalisatsioon. Tegemist võib olla kostja ja AS Rakvere Vesi solidaarvastutusega VÕS § 65 lg 1 järgi ning sellisel juhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei ole hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja saab solidaarvõlgnikuna esitada soovi korral oma nõude teise solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 lg 2 alusel.
2. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusabikulud 3341,17 eurot (15 h 52 min tunnihinnaga 170 eurot/h) koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenuse käivet, mis on hageja põhitegevus. Käesolev vaidlus on seotud hageja põhitegevusega, seetõttu ei saa hageja KMS § 29 lg 1 ja lg 3 järgi oma menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. 10 Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus on

§ 175lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud.

Hageja ei kasutanud maakohtu menetluses õigusabi, mis tuli vastaspoolel hüvitada. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatuks kogu hageja õigusabikulu ringkonnakohtus, sh tutvumise tsiviilasja materjalidega 4 h 40 min. Asja arutati ka suuliselt kohtuistungil. Ringkonnakohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 3341,17 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb tasuda ka viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 11