Obsah (15)

§ 376§ 4§ 5§ 230§ 442§ 445§ 173§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Alan Biin 08.05.2024, Tall

§ 376

lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude kaasomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse. Seda saab pidada nõude laiendamiseks

§ 376

lg 4 p 2 mõttes ning sellise täienduse võib teha ka suuliselt kohtuistungil (RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516, p 27). Eelnevast tulenevalt on hagejal võimalik oma nõuet kitsendada selliselt, et ta loobub esialgselt esitatud kaasomandi lõpetamise viisist (jätta kinnisasi hageja ainuomandisse ja tasuda kostjale hüvitis omandi kaotuse eest) ning laiendada selliselt, et ta soovib kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel. Seega ei ole hageja käesolevas menetluses hagi muutnud, milleks oleks vajalik kostja või kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja loobunud kohtule esitatud nõudest kaasomandi lõpetamiseks. Kostja sellekohased vastuväited on alusetud.

1. Alusetu on ka kostja vastuväide, mille kohaselt hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks on vastuolus PKS § 27 lg 1 ja lg 2 p 2 sätetega. Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1 järgi ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne varaühisuse varasuhte algust või mille abikaasa omandas varaühisuse varasuhte kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Kostja hinnangul on põhjust jätta rahuldamata hageja kaasomandi lõpetamise nõue kostja ja hageja kaasomandi puudumise tõttu. Kohus leiab, et vaatamata poolte (eelnevale) abielule ja võimalikule varaühisusele (mida kostja eeldatavasti silmas peab) ei keela seadus omandada kinnisasju abikaasade kaasomandisse, sh lahusvarana. Kostja võttis omaks, et pooled omandasid kinnistu kinkelepinguga, mis nähtub ka kohtule esitatud tõendist (dtl 16-21). Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub üheselt, et hageja ja kostja on kinnistu asukohaga XXX, Harju maakond (registriosa nr xxxxx) kaasomanikud ning kummalegi kuulub ½ mõttelist osa kinnistust (dtl 15, 55-56). Seega ei nõustu kohus kostjaga, et pooltel puudub kaasomand vaidlusalusele kinnisasjale. Seejuures ei toonud kostja selgelt esile, milline omandivorm peaks tema arvates antud juhul kohalduma ning mis peaks sellest õiguslikult järelduma. Kohtu hinnangul ei anna kostja eelnimetatud vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud. Riigikohus on 09.05.2006 otsuses nr 3-2-1-45-06 p-s 19 selgitanud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks ning kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja üksnes siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 2). Käesolevas asjas pooled sellise kokkuleppe olemasolule viidanud ei ole. Kostja tõi kohtuistungil esile, et puudub põhjus kaasomandi lõpetamiseks, kuivõrd kinnistu oli hagejale kingitud. Lisaks, et kostja vanemad võtsid laenu maja ehitamiseks ning müümise korral jääks suur võlg kostja vanematele. Kohtu 28.03.2024 määrusega määras kohus pooltele tähtajaja esitada arvamus selle kohta, kelle kanda tuleks jätta 4 2-18-3134 hüpoteegiga tagatud laenukohustuse täitmine. Kostjal oli võimalik esitada eelnimetatud tähtajaks omapoolne nägemus laenukohustuse täitmise kohta ja tõendid, mis kostja seisukohti kinnitavad. Kostja pole kohtu määratud tähtajaks mistahes seisukohti ega tõendeid esitanud. Kohtule esitatud seisukohtade ja tõendile alusel ei tuvastanud kohus mistahes piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist. Hagejal on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, sh kinke teel omandatud kinnisasja osas. Seega on kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud ja kohus peab kaasomandi lõpetama.
3. AÕS § 77 lg 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 04.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-05, p 15). Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt nt Riigikohtu 26.04.2017 otsus nr 3-2-1-14-17, p 22).
4. Käesolevas asjas palub hageja lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale viisil, mille järgi kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel.

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Riigikohtu 20.06.2011. a otsuse nr 3-2-1-57-11 p-s 40 nõustus Riigikohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

1. Riigikohtu 10.05.2017 otsuse nr 3-2-1-39-17 p-s 10 on Riigikohus selgitanud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Kohus peab kaasomandi lõpetamiseks valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele.
2. Kostja ei ole menetluse kestel väljendanud huvi vaidlusaluse kinnisasja endale jätmiseks. Kostja ainuke vastuväide oli see, et kinnisasja müük avalikul enampakkumisel on ebaõiglane.

§ 230

lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kostja, väites, et kinnisasja müük avalikul enampakkumisel on ebaõiglane, pidi ka tõendama, millisel põhjusel see nii on. Kostja ei ole seda teinud ega kostja vanemate poolt (väidetavalt) sõlmitud laenulepinguga seotud asjaolusid täpsustanud ega tõendanud.

1. Hageja on toonud esile, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS Swedbank kasuks kostja vastu suunatud nõude tagamiseks ja nii hagejal kui ka kostjal puudub reaalne võimalus laenuvõlgnevuse kustutamiseks, mistõttu soovib hageja kaasomandi lõpetamist viisil, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele ehk pooleks, kustutada kostja laenuvõlgnevus AS Swedbank ees kostjale kuuluva ja saadud raha arvelt. Kostja ei ole hageja väidet, et AS Swedbank kasuks seatud hüpoteek tagab kostja vastu suunatud nõudeid, vaidlustanud ega vastupidist tõendanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi kinnisasja teisel viisil jagamiseks, kuigi kohus on sellisele õigusele kostja tähelepanu juhtinud. Kuivõrd kumbki pool pole avaldanud kohtule huvi kinnisasja enda omandisse jätmiseks, hageja põhiline huvi on eeskätt rahaline, on kohtu hinnangul õiglane ja mõistlik lõpetada kaasomand selle müügiga avalikul enampakkumisel. Soovi korral on kummalgi kaasomanikul võimalik avalikul enampakkumisel osaleda, et saada kinnisasja kui terviku omanikuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 216-315, p 22.5). Kaasomandi lõpetamisega avalikul enampakkumisel on tagatud nii hageja õigus hüvitise saamisele kui kostja võimalus avalikus enampakkumises osalemise kaudu omandada 5 2-18-3134 vaidlusalune kinnisasi juhul, kus kostja leiab, et kinnisasi tema ainuomandisse jätmine oleks talle sobilik ja kostjal õnnestub leida selleks vajalikud rahalised vahendid. Kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel jääb kostjale võimalus valida, kas ta loobub oma omandist turuhinnale vastava hüvitise eest või omandab ise kaasomandi eseme tervikuna. Kui täitemenetlust on alustatud kostja avalduse alusel või ta on hageja algatatud täitemenetlusega ühinenud, on kostja täitemenetluses sissenõudja rollis (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3), kellel on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 93 lg 4 alusel võimalik tasaarvestada ostuhinnaga see osa ostetava vara müügi tulemist, mida tal oleks õigus saada vara müügist saadud tulemi jaotamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-315, p 22.6).
2. Kohus tegi kindlaks, et 08.05.2024 seisuga on kostjale ½ kuuluvale mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXX, Harju maakond (registriosa nr xxxxx) seatud keelumärge kohtutäituri S.N ja Saku valla kasuks. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja suhtes algatatud täitemenetlus ning selle aluseks on Saku Vallavalitsuse 11.02.2015 ettekirjutus 05/15 ja sissenõudja Saku Vallavalitsuse avaldus (dtl 233-236).
3. Kohus selgitab, et hageja esitatud kaasomandi lõpetamise viisi, s.o avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha jagamise taotluse lahendamist ei takista asjaolu, et kostja kaasomandi mõttelisele osale on seatud käsutamise keelumärge (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-1905, p 13). Kinnistusraamatusse võib AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge) ning keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Samas võib kinnisasja käsutada, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab selleks nõusoleku ning õigustatud isikul võib olla kohustus anda vastav nõusolek samadel tingimustel hüpoteegipidajaga, kui tema õigusi kinnisasja jagamisega ei kahjustata, ning vajadusel saab taotleda sellise nõusoleku asendamist kohtuotsusega (vt Riigikohtu
4. juuni
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-46-10, p-d 24–26).
6. Kohus määras 28.03.2024 määrusega pooltele tähtajaja esitada arvamus, kas, siis kelle kanda tuleks jätta Saku Vallavalitsuse 11.02.2015 ettekirjutusest tulenev nõue. Hageja seisukoha kohaselt kostjal on kehtivad täitemenetlused täiteasjades nr 008/2018/235, 008/2021/949, 008/2021/1061, 008/2021/1196 ja 008/2021/2672, mis olid peatatud 28.11.2022 kohtumäärusega. Hageja tõi esile, et kostja kohustused, mis on seotud eelnimetatud täitemenetlustega peavad olema täidetud kostjale kuuluva raha arvelt. Kostja pole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. Seega tuleb nõuded, mille sundtäitmise tagamiseks on kostja mõttelisele osale kinnistust seatud käsutamise keelumärge, jätta kostja kanda.
7. Kinnistusraamatust (08.05.2024 seisuga) nähtub kohtule, et keelumärge on seatud W.S kuuluvale mõttelisele osale kinnistust käsutamise keelamiseks kohtutäitur S.N, Saku valla kasuks. Keelumärge on kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 31.01.
8. Kuivõrd kostjale ½ kuuluvale mõttelisele osale kinnistust on seatud S.N ja Saku vald kasuks keelumärge, siis vastavalt AÕS § 63 lg 1 p 3 keelab eelnimetatud keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse. Kinnisasja võib käsutada, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab selleks nõusoleku ning õigustatud isikul võib olla kohustus anda vastav nõusolek. Kuivõrd käesoleval juhul on nõusoleku andmiseks õigustatud isikuteks S.N ja Saku vald, siis otsuse täitmiseks on vajalik reguleerida eelnimetatud õigustatud isikute nõuete täitmine, mille tagamiseks on keelumärge seatud. Seega määrab kohus otsuse täitmine selliselt, et kostja kanda jäävad S.N ja Saku vald nõuded, mille tagamiseks on kostjale ½ kuuluvale osale seatud käsutamise keelumärge. Kohus selgitab, et lahendab käesolevas tsiviilasjas V.U hagi W.S vastu kaasomandi lõpetamiseks, sh et kaasomandi lõpetamine oleks otsuse järgi võimalik. Nõuete täitmist täiteasjades nr 008/2018/235, 008/2021/949, 008/2021/1061, 008/2021/1196 ja 008/2021/2672, mis olid peatatud 28.11.2022 kohtumäärusega, korraldab kohtutäitur oma ametitegevuse raames. Kohus ei lahenda küsimust, millise vara arvelt tuleks täita eelnimetatud täiteasjades olevad nõuded, kuivõrd eelnev ei takista kaasomandi lõpetamist hagis nõutud viisil. 6 2-18-3134
9. Hageja taotleb määrata otsuse täitmise korra selliselt, et avalikul enampakkumisel saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele ehk pooleks ning kustutada kostja laenuvõlgnevus AS Swedbank ees kostjale kuuluva ja saadud raha arvelt. Hageja tõi 17.01.2018 menetlusdokumendis esile, et laenude tagastamisega seotud kohustused kuuluvad eranditult kostjale, hageja ei oma sellega mingit pistmist. Seega peavad kostja laenukohustused olema hageja hinnangul täidetud kostjale kuuluva osa arvelt. Kostja ei ole eelnimetatud väitele selgelt vastu vaielnud, kuid tõi 15.10.2018 istungil esile, et kostja vanemad võtsid laenu maja ehitamiseks ning oleks ebaõiglane müüa kinnisasi enampakkumisel, kuivõrd müümise korral jääks suur võlg kostja vanematele. Kohtu 28.03.2024 määrusega määras kohus pooltele tähtajaja esitada arvamus selle kohta, kelle kanda tuleks jätta hüpoteegiga tagatud laenukohustuse täitmine. Kostjal oli võimalik esitada eelnimetatud tähtajaks omapoolne nägemus laenukohustuse täitmise kohta ja tõendid, mis kostja seisukohti kinnitavad. Kostja pole kohtu määratud tähtajaks mistahes seisukohti ega tõendeid esitanud, sh ei ole kostja tõendanud, et laen oli võetud kostja vanemate poolt. Hageja on seejuures esitanud menetluses Swedbank AS 15.12.2017 teatise, millelt nähtub, et kostja on võtnud laenulepingu nr 06-062424-EL järgi laenu ning laenu täitmise tagamiseks on vaidlusalusele kinnistule seatud hüpoteegid (dtl 57-58). Kohus leiab, et kuivõrd kinnistule seatud hüpoteegid tagavad üksnes kostja poolt sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi (vastupidist pole kostja tõendanud), siis tuleb just kostjale ettenähtud kinnistu müügist saadava tulemi arvelt hüvitada Swedbank AS ees olevad kohustused.
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaasomandit on võimalik lõpetada üksnes hagis nõutud viisil, s.o avaliku enampakkumise teel. Kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel saavad mõlemad kaasomanikud enda omandiosa suurusele vastava õiglase hinna. Seega tuleb lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx, viisil, mille kohaselt kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadavast summast saab võrdeliselt kaasomandiosa suurusega 50% hageja ja ülejäänud 50% arvelt: 1) tasutakse esmalt Swedbank AS´i ees olev laenukohustus, mille tagamiseks on kinnistule registriosa numbriga xxxxx seatud hüpoteegid; 2) tasutakse S.N ja Saku valla nõuded, mille tagamiseks on kostjale ½ kuuluvale osale seatud käsutamise keelumärge; 3) järgijääva summa saab kostja.
11. Kohus jätab rahuldamata kostja 14.03.2022 taotluse otsuse täitmise korra määramiseks selliselt, et tasaarvestada kostja vanemate kulu V.U-le kuuluva hüvitisega või alternatiivselt määrata, et enampakkumise tulemist hüvitatakse esmalt kõnealune summa ja tasutakse hüpoteekidega seotud kohustused ja allesjääv summa jagatakse poolte vahel. Nagu kohus 28.03.2024 määruses juba selgitas, siis ei saa kohus käesoleva menetluse raames lahendada menetlusvälise isikute nõudeid hageja ega kostja vastu. Kohus ei saa teha otsust isiku suhtes, kes ei ole menetlusosaline, sh ei saa anda hagi lahendamisel õigust isiku suhtes, kes ei ole oma nõuet poolte vastu esitanud. Eeltoodud põhjusel jääb kostja taotlus rahuldamata. 25.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 28.11.2022 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetlus täiteasjades nr 008/2018/235, 008/2021/949, 008/2021/1061, 008/2021/1196 ja 008/2021/2672 kuni tsiviilasjas nr 2-18-3134 tehtava lahendi jõustumiseni. Arvestades käesoleva otsuse alusel hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas

§ 445

lg 2 tuleb nimetatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 26. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas. Sealhulgas ei hinda kohus poolte väiteid seoses vaidlusaluse kinnistu väärtusega. Kuivõrd hageja loobus nõudest jätta kinnistu hageja ainuomandisse ning kohus rahuldas hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müümisel avalikul enamapakkumisel, siis pole kinnistu väärtusel enam tähtsust. 27.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole 7 2-18-3134 enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (27.09.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Praegusel juhul vaidles kostja kaasomandi lõpetamisele vastu, kuid ei toonud kohtu ette mistahes objektiivseid põhjuseid, mis kaasomandi lõpetamist takistavad, ega tõendanud neid. Vastuses hagile esitas kostja asjakohatuid vastuväiteid (et pooltel puudub kaasomand), taotles korduvalt istungi edasilükkamist, menetluse peatamist, hageja hagist loobumise vastuvõtmist, millist taotlust hageja ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole eelnevatel põhjustel õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ning lähtuda tuleb

§ 162lg-st 1, mille järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 28.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 144

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks märgitud aeg on kooskõlas kohtule esitatud dokumendi koostamiseks mõistlikult kulunud ajale. Kohus saab vähendada menetluskulusid üksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh ebavajalikele toimingutele, või kulutanud põhjendamatult palju aega õigusabitoimingutele.

1. Hageja 15.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks menetluses tasutud riigilõiv 370 eurot (300 eurot hagiavalduse esitamisel ning 70 eurot hagi tagamise eest) ja kulutused õigusabile kokku summas 2 954,50 eurot (käibemaksuga), kokku 3 324,50 eurot. Hagejat esindas hagi esitamisel jurist tunnitasuga 75 eurot käibemaksuga ning pärast hagi esitamist vandeadvokaat tunnitasuga 110 eurot käibemaksuta. Lepingulise esindaja kulud koosnesid järgmistest toimingutest: hagiavalduse koostamine 5 tundi; kliendiga kohtumine ja nõustamine, eelnevalt kohtule esitatud dokumentide analüüs, 10.01.2018 hagi tagamise koostamine ja kohtule edastamine, 11.01.2018 hagi tagamise määrusega tutvumine ja kliendile edastamine, 17.01.2018 täpsustatud haginõuete lisadega koostamine/lõplik ülevaade ja kohtule edastamine, kokku 7 tundi; 06.02.2018 hagi tagamise taotluse koostamine ja esitatud taotluse kohtule täpsustamine 1,5 tundi; 15.02.2018 hagi tagamise määrusega tutvumine, kliendile edastamine ja selgitamine, 26.02.2018 kohtuotsusega eraldamise määrusega tutvumine ja kliendile edastamine ja selgitamine, kokku 1,5 tundi; 15.10.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungist osavõtt 2,5 tundi; 28.11.2018 seisukoha kostja taotlustele koostamine 1 tund; 23.03.2022 kohtuistungiks ettevalmistumine 1,5 tundi ja kohtuistungist osavõtt 1 tund; 28.11.2022 hagi tagamine taotluse koostamine ja kohtule edastamine 1 tund; 15.04.2024 seisukoha koostamine ja menetluskulude nimekirja koostamine 2,5 tundi, kokku 19,5 tundi tunnitasuga 110 eurot ilma käibemaksuta. Kokku 3 324,50 eurot, s.o riigilõiv 370 + hagi koostamine 5 tunni eest summas 375 eurot (koos käibemaksuga) ja ülejäänud õigusabikulu 19,5 tunni eest summas 2579,50 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude ulatusele vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 370 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel 8 2-18-3134 menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 62,50 eurot ja 110 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja esindaja(te) tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Hageja lepingulise esindaja ajakulu osas peab kohus 15.04.2024 menetluskulude nimekirjas näidatud toiminguid vajalikuks, välja arvatud hagiavalduse koostamise osas, 15.10.2018 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu osas ja 15.04.2024 seisukoha koostamise ja menetluskulude nimekirja koostamise osas. Kohtule 17.07.2017 esitatud hagi sisaldas endas nii abielulahutuse, kaasomandi lõpetamise kui elatise väljamõistmise nõuet. Kuivõrd kohus eraldas 26.02.2018 määrusega tsiviilasjast nr xxx V.U hagi W.S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, siis pole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hagiavalduse koostamisele 5 tundi. Arvestades käesoleva menetluse nõuet kaasomandi lõpetamiseks, on kohtu hinnangul hagi koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 15.10.2018 istung 20 minutit, mistõttu peab kohus põhjendatuks ajakuluks 15.10.2018 kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu osas 1,5 tundi. Ka 15.04.2024 seisukoha koostamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on kohtu hinnangul veidi ülepaisutatud. Hageja kordas eelnevalt väljendatud seisukohti ning menetluskulude nimekirja koostamisele ei saa mõistlikuks pidada ajakulu, mis ületab 30 minutit. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks 15.04.2024 menetlusdokumendi koostamisele 1,5 tundi. 31. Arvestades eeltoodut ja kohtu poolt mõistlikuks peetud hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra hagiavalduse koostamisele 62,50 eurot (käibemaksuta) ja 110 eurot (käibemaksuta) määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 2463,30 eurot (2 tundi x 75 eurot + 16 x 110 + 20% km + 1,5 x 110 + 22% km). Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2833,30 eurot (370 riigilõiv + 2463,30 õigusabikulud). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2833,30 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Sellekohast taotlust pole kostja ka esitanud. 32.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2025. a otsusega nr 2-18-3134. 9