1-18-1117/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-1117 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Kaitsja Margus Viira (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu E.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 09.01.2018 ja lõpp 07.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.10.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta E.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista E.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 126 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99918700010024, selgitusse märkida: „1-18-1117, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Viira & Partnerid Advokaadibüroo kasuks 126 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Margus Viira poolt süüdimõistetu E.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. E.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.02.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.05.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõistis E.N-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 09.01.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vangistuses viibib isik neljandat korda. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, viimased kuriteod on aga kehaline väärkohtlemine. Kuritegude dünaamika on enam-vähem stabiilne, enamusel juhtudest esineb vägivalla episood. Viimased kuriteod on muutunud raskemaks, vägivald on suunatud naiste vastu. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et 500 meetri kaugusel tema elukohast on autoteenindus, kuhu plaanib keevitajana tööle minna. Selgitas, et tarbis alkoholi harva, kuid just jõulude ajal juhtus nii, et läks veel elukaaslasega tülli ka ja siis sattus vangi. Elukaaslasega on ära leppinud, nad suhtlevad telefoni teel, suhted on head. Arvas, et pärast alkoholivastast ravi pole tal alkoholiga probleeme olnud, politseisse pole kordagi sattunud ning kinnitas, et käitumiskontroll koos alkoholi tarvitamise keeluga on talle täitmiseks jõukohane. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Margus Viira oli seisukohal, et kuna suhted elukaaslasega on normaliseerunud, isik on läbinud Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammi, aru saanud oma süüst, vabanemisel asub tööle ja tema üle seatakse kontroll, siis on see kõik piisav, et hoida isikut õiguskuulekal teel. Lisaks puuduvad tal distsiplinaarkaristused, seega ei tohiks olla mingeid takistusi isiku ennetähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglas viibib isik neljandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. E.N-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemise korral elama elukaaslase juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud on tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 1-toalise korteriga, mis sobib valveseadme paigaldamiseks. Vaatamata asjaolule, et selles elukohas on kinnipeetav mitmel korral pannud toime vägivalla kuriteo oma elukaaslase, aga ühel korral ka naabrinaise suhtes, on tal siiski olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetav on oma lähedasteks nimetanud isa ja elukaaslase, kusjuures elukaaslase sõnul kinnipeetaval isaga lähedasi suhteid pole. Seega positiivselt toetavate isikute ring on äärmiselt kitsas. Ka elukaaslasega muutuvad suhted halvaks siis, kui kinnipeetav on tarvitanud alkoholi, kuna ta muutub siis konfliktseks. Kinnipeetava enda sõnul sõpru tal ei ole. Arvestades aga kinnipeetava korduvkaristatust, siis on kohtu hinnangul kinnipeetava tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada. E.N-il puudub vabanedes ka töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik on varem korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Olukorras, kus kinnipeetaval on tasumata võlgasid ligikaudu 3500 eurot, tuleb töökoha ja ametliku regulaarse sissetuleku puudumises näha ohtu uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus), riigikeele oskus on puudulik, eriala olemasolu on tõendamata, seega võib ka tema konkurentsivõime tööturul olla problemaatiline. Positiivseks loeb kohus siinkohal seda, et E.N töötab vanglas koristajana ning on saanud kooskõlastuse töötamiseks köögis abitöölisena. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, kuna vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Elukaaslase sõnul on kinnipeetav olnud kahel korral ravil xxxx haiglas, kuid tulutult. Isik tunnistab ka ise, et alkoholi tarbides muutub tema käitumine ja ta ei kontrolli end hetkeemotsioonide ajendil. Positiivsena võib siinjuures välja tuua, et isik osaleb alates 3 19.07.2018 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega. Enda sõnul saab aru, et peamine tema kriminaalse käitumise põhjus peitub alkoholis. E.N-il on kokkupuude ka narkootikumidega, kuid karistusregistris NPALS alusel rikkumisi ei kajastu. Iseloomustuses on märgitud, et E.N on narkootikumide juhutarvitaja. Vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine impulsiivne, alkoholi toimel lahendab olukordi sõnade asemel kätega. Isik ise ennast impulsiivseks ei pea ja arvab, et saab probleemide lahendamisega hakkama. Oma sõnul aktsepteerib ta ühiskonnas kehtivaid nõudeid, kuid ei ole suutnud neid järgida. E.N on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning pani katseajal toime uue kuriteo, mistõttu pööras kohus mõistetud karistuse täitmisele (Viru Maakohtu 31.01.2018 määrus kriminaalasjas 1-17-3867). Seega ei ole kinnipeetav osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, ega näidanud üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu, suhtus negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse, kuritarvitas kohtu usaldust ning ei võtnud talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.N-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib ka seda, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval ajal välistavad E.N-i vabastamise tema varasem elukäik, varasem katseaja tingimuste rikkumine ning alkoholi kuritarvitamine, millest ei ole tal õnnestunud loobuda. Ka märgib kohus, et alkoholivaba keskkond ja vanglas töötamine näitavad, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Järgnevat karistusaega saab E.N kasutada temas tekkinud positiivsete muutuste kinnistamiseks ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening korduvaks läbimiseks. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4