Obsah (5)

§ 75§ 78§ 121§ 65§ 76

1-18-1117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-1117 (18244000015) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Bere

§ -st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada P.B Viru Maakohtu 21.02.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata P.B-le katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 07.03.2020 ning allutada P.B käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ehk kuni 07.03.2020. Käitumiskontrolli jooksul peab P.B kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 2 1, 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.B on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1 1-18-1117 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 11) vajadusel osalema sotsiaalprogrammis, mis valitakse välja koostöös krminaalhooldajaga.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja P.B vangistusest vabanemisest. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks P.B-le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot. Mõista P.B-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700010024 ning selgitus „P.B , 1-18-1117, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 21.02.2018 otsusega tunnistati P.B süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning rakendades

§ 65lg 2 sätteid mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

Karistusaeg algas 09.01.

2. 22.05.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid P.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. P.B karistusaeg algas 09.01.2018, see lõppeb 07.03.2020 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 27.05.2019.

P.B isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta P.B ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas P.B , et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. P.B avaldas täiendavalt, et soovib vabaneda , kuna kodus on vaja remonti teha ja jätkata ametlikult töötamist töökohas, kus käib avavangla tingimustes tööl alates 02.05.2019 ja kus rakendati katseaega kolmeks kuuks. Tööandja lubas vabanemise korral uuesti tööle võtta. Praegune töötasu on töötasu alammäära suurune, s.o 540 eurot ja katseaja möödumisel hakkab töötasu tõusma. Elab koos elukaaslasega, kes külastab kinnipeetavat ka vanglas. Elukaaslane on kodune, kuna on haige ja tervis vajab operatiivset sekkumist, töötasuks on invaliidsuspension. 2 1-18-1117 Kuna elukaaslasel on raske isegi käia, siis soovib vangistusest vabaneda. Seni on elukaaslast aidanud kinnipeetava pensionärist isa. Vangistuse tingimustes on läbitud on erinevaid sotsiaalprogramme, mis on aidanud mõista, kuidas käituda seaduskuulekalt. Vangistuses viibib P.B enda arvestuse järgi viiendat korda, sh nõukogude ajal. Enne käesolevat vangistust viibis vangistuses 2014 aastal. Viimane kuritegu juhtus ja seetõttu viidi ka liitkaristus täide. Kahetseb toimunud kodutüli, põhjust tüli tekkeks ei olnud, see oli isiklik, lihtsalt juhtus. Edaspidine elu laabub, kuna abikaasaga teineteist armastatakse ja mõlemad kahetsevad toimunut. Tasumata on haginõudeid ca 4500 eurot ja neid hüvitab kohtutäiturite kaudu. P.B on töövõimetuspensionär, töövõime kaotus on XXX Invaliidsus on omandatud vangistuse ajal ja tuvastatud psühhoterapeudi poolt. Seega on sissetulekuks ka pension. P.B rõhutas, et ta püüdleb selle poole, et vabaneda ning on saavutanud avavanglas viibimise, mis ei ole kerge, lisaks on olemas töökoht. P.B on seisukohal, et kui ta olek närvihaige, siis viibides nii pikalt vangistuses, oleks see ka tema tervises väljendunud. Seda aga olnud ei ole.
3. Kaitsja toetas P.B seisukohta, märkides täiendavalt, et kuna andmed isiku tervise kohta on vastuolulised, siis on vajalik teha päring tervishoiuteenuse osutajale, et selgitada välja tervsliku seisundi probleemide põhjus. On võimalik, et isiku käitumine on seotud psühhiaatriliste või psüühiliste probleemidega ja seetõttu isiku käitumist on võimalik kontrollida raviarsti külastamise kaudu. P.B-l on püsiv töö ja elukoht ning kinnipeetav on avaldanud, et ta ei kavatse vägivalda edaspidi kasutada. Kaitsja palub teha õiglane lahend. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd lase ja kaitsja seisukohad, leiab, et P.B saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et P.B on ära kandnud poole mõistetud vangistusest. St, et P.B puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 -09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Saab nõustuda kaitsjaga, et P.B käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. P.B on vangistuses viibides olnud hõivatud tööga ja on lõpetanud riigikeele õppe tasemel A
2. Osales sõltuvuskäitumist muutvas ja viha juhtimise sotsiaalprogrammis ning eluv iisitreeningu jätkutegevuses. Osaletud programmidest tegi enda jaoks asjakohased järeldused. Osaleb usutalitustega seotud teenistustel Uue Põlvkonna koguduses. Karjäärinõustamise teenus on läbitud Töötukassas. Viibib avavanglas, omab tähtajalist töölepingulist suhet ning talle on avanaglas viibides kohaldatud erinevaid soodustusi. 3 1-18-1117 Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse eelselt on tuvastatud osaline töövõime kaotus, kuid tervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka P.B lähedase, s.o elukaaslasega suhtlemine ning soovitakse kooselu jätkata. P.B-le on vabanemisel tagatud elukoht elukaaslase juures.Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse P.B ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. P.B on andnud oma vabanemisjärgse aadressi, milleks saab olema elukoht, aadressiga XXX. Korteri omanik, P.B elukaaslane, on nõustumuse P.B ühisele elupinnale elama asumiseks andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on korteris olemas kõik eluks vajalik. Kuna P.B on avaldanud soovi elada elukaaslase korteris ning elukaaslane on avaldanud nõustumust tagada P.B-le elamispind, siis on elukoht P.B-l vabanemise järgselt olemas. Seega on P.B-l vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku.

1. P.B mõisteti süüdi isikuvastase kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsusest nähtuvalt P.B pani toime isiku vastase süüteo toime oma elukaaslase vastu ja seda korteris, kuhu vabanemise järgselt soovitakse elama asuda. Kui ka arvestada, et tegemist on karistusotsusega, kus liitkaristus mõisteti kohtuotsuste kogumis ja kandmata karistus pöörati täitmisele ja et süüdistuse esemeks olevad teod olid toime pandud mh kannatanu vastu, kellega kooselu soovitakse jätkata ja seda isikute ühisel elupinnal, siis eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et P.B on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Arvestades, et varasemalt on kohus P.B süüdi mõistnud isikuvastase süüteo toimepanemises ja ka käesolevas asjas isikuvastase süüteo toimepanemise eest ning, et kehtivate karistuse mõistmisel on kohus pidanud võimalikuks karistada P.B vangistusega, siis eeltoodust järeldub, et P.B suhtub enda kõrval olevate isikute isikuõigustesse hoolimatult. Lisaks sellele nähtub varasemalt esitatud süüdistusest, et P.B mitte ainult ei pannud toime isikuvastase kuriteo enda elukaaslase suhtes, vaid kahjustas ka samas majas elava majanaabri tervist. Eelnimetatud asjaolu iseloomustab P.B kui isikut, kes on aldis süüteo toimepanemiseks ja seda juhul kui tarvitatud on alkoholi. Eeltoodust järeldub, et P.B ei mõelnud tegu toime pannes oma teo tagajärjele ning ei väärtustanud võimalust kanda mõistetud karistust vabaduses tingimisi. Samas on põhjendatud märkida, et vangistuses viibimise perioodil on P.B osalenud erinevates programmides ja on teinud iseendaga tööd mõttemaailma muutmiseks, siis järeldub, et vangistuses viibimise aeg on avaldanud positiivset mõju P.B suundumisel õiguskuulekale teele. Lisaks tuleb arvestada, et kui P.B pani oma süüteo toime lähedase vastu, kuid vangistuses on P.B-ga läbi viidud vestlusi viha juhtimise ohjamiseks ja arvestades P.B mõttemaailma muutust vangis oleku perioodil, siis on P.B kohtuistungil antud selgitused leidnud kinnitust selles, et P.B on motiveeritud elama seaduskuulekat elu ja ühiselu jätkumise soovi on väljendanud ka P.B elukaaslane. Elukaaslaste suhted on stabiliseerunud. Nagu nähtub kohtu ette toodud materjalidest, siis nii sõnades kui ka tegudes P.B mõistab vajadust muutuda. Eeltoodud argumendid annavad piisavalt suure kindlustunde kaalumaks võimalust vabastada P.B tingimisi ennetähtaegselt.
2. Et P.B mõistab, kuidas elada seaduskuulekat elu iseloomustab vangistuses viibimise perioodil soov oma vaba aeg sisustada täites õppekohustusi, osaledes erinevates sotsiaalprogrammides ja täites töökohustusi nii vanglas kui avavangla tingimustes töölepingu 4 1-18-1117 alusel.Ehk teisisõnu öelduna, on P.B-l soov sisustada oma vaba aega eesmärgipäraselt ja viisil, mis loob eeldused seaduskuulekaks eluks ja kasvatab harjumusi täita igapäevaselt õppe ja/või tööülesandeid. Vangistuses viibimise perioodil on P.B motiveeritud tööl käima . P.B on vangistuses viibimise perioodil õppinud riigikeelt tasemel A1 ning sooritanud asjakohase eksami. P.B on valmis muutusteks.
3. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et P.B-l ei ole ole iseloomustusele tuginedes, tuvastatud alkoholi ja narkosõltuvust. Kuigi P.B on varasemalt viibinud ravil Wismari haiglas, siis vangistuse tingimustes ei ole peetud vajalikuks ravi talle määrata. Alkoholi on P.B tarbinud tema enda sõnade järgi pühade ajal ja narkootikume juhuslikult. P.B on avaldanud, et kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol. Seaduskuuleka elu tagab hoidumine alkoholi tarbimisest ning alkoholi tarbimisest aitab eemale hoiduda usk. Tuleb lugeda tingimusteta positiivseks soovi elada vabana sõltuvusainetest. Kohus märgib, et kohtuinfosüsteemi andmetele tuginedes on P.B ka varasemalt osalenud usutalitustega seotud teenistustel. Kohus on veendumusel, et kiriku toetav tugi ja isiku enda usk võib osutuda selleks võtmeks, mis aitab P.B-l elada seaduskuulekat elu. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse ka P.B käitumist käesoleva vangistuse kandmise ajal ja varasema karistuse kandmise ajal ning arvestab P.B poolt oma tegude kaudu üles näidatud soovi käituda seaduskuulekalt. P.B pingutusi on vangla ka hinnanud - P.B viibib vanglas avavangla osakonnas.
4. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani P.B toime tingimustes, kus tal oli olemas lähedase na elukaaslase toetus. Kohtuistungil rõhutas P.B , et vabadusse saamise üheks põhjuseks on soov aidata haiget elukaaslast. Vastuvaidlematu on fakt, et P.B vangistuses viibimise perioodil on suudetud korraldada haige elukaaslase elu viisil, et tal on olemas asjakohane tugi ning pelgalt haige elukaaslase olemasolu fakt ei ole selliseks põhjuseks mida saab pidada P.B vangistusest vabastamise aluseks. Kuid hindama peab soovi pakkuda igapäevast tuge isiku suhtes, kelle vastu P.B on kuriteo toime pannud, kohus hindab seda kui soovi heastada mineviku negatiivsed sündmused. Lisaks väärib tunnustust ligimese aitamise soo v ka üldinimlikust aspektist lähtudes. Kohus on seisukohal, et ennetähtaegsel vabanemisel osutub riigi poolt pakutav tugi kriminaalhooldusametniku näol selliseks isikuks, kes on kontrollimehhanismiks ja samas kellelt on võimalik saada abi ja nõu, kui on näha raskuste teket.
5. Kohus võtab arvesse sedagi, et P.B-l on võlakohustusi summas ca 13 000 eurot. Kui aga arvestada töölepingust saadavat igakuist töötasu ja võimalust saada igakuist sissetulekut töövõime osalisest kaotusest ning et P.B on vangistuse tingimuses suutnud leida endale tööandja, siis loovad need eelduse igapäevaseks toimetulekuks vabaduse tingimuses ja annab võimaluse täita võlakohustusi. Tuleb möönda, et majanduslik toimetulek võib ostuda keeruliseks, kuid vastuvaidlematult on töökoha olemasolu selliseks argumendiks, millele saab anda positiivset kaalu.
6. P.B on vangistuses viibides tõsiselt pingutanud oma mõttemaailma muutmiseks ja on tegelenud enda vihapurske juhtimisega. Arvestades, et iseloomustuse järgi on P.B-l psühhiaatrilised probleemid, kuid ravi ei ole peetud vangistuse tingimustes vajalikuks määrata ning P.B käitumine tervikuna vangistuses viibimise perioodil on seaduskuulekas ja tema suhtes ei ole peetud vajalikuks nt ohjeldamismeetmete vmt rakendamist, siis eeltoodu viitab sellele, et P.B suudab analüüsida ja juhtida oma tegevust vi isil, et tagatud on käitumine ühiskonnas aktsepteeritud norme järgivalt. Kohus rõhutab, et VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vastavat vajadust kohtu ette toodud andmetele tuginedes P.B puhuselt tekkinud ei ole ja seda ei alkoholi- ega narkosõltuvuse ega ka psühhiaatriliste probleemide osas. 5 1-18-1117
7. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused.
8. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et P.B on kohut veennud enda muutumisest vangistuse tingimustes. Kohus arvestab ka sellega, et P.B puhul on käesolev isikuõigusi enim piirava karistuse rakendamine ühes varasema isikuõigusi enim piirava meetme kohaldamisega ning kantud karistusajaga olnud küllaldaselt pikk, et tajuda reaalselt selle meetme ebamugavust ja anda positiivne tõuge isiku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Seega arvestades P.B suhtumist ellu kuritegude tomepanemise ajal ja tema muutust, on kohus veendumusel, et P.B on teinud oma varasemast ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru neist tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma edaspidiselt viisil, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. Kui ka siia lisada mõistmine oma probleemi lähteallikast, s.o alkoholi tarbimine , on seegi asjaolu, mis räägi b süüdistatava vabastamise kasuks.
9. Kohus möönab, et P.B-d on korduvalt karistatud ja seda teise astme kuritegude eest. Siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus kohtu arvates üles eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. Erinevalt vangla ja prokuröri seisukohast on kohus veendumusel, et P.B puhul esineb lootus, et asjakohase toe olemasolul vabaduses viibides on võimalik teda suunata õiguskuulekale teele. Jättes P.B vabastamata, ei oleks riigil võimalik P.B-d enam suunata. P.B on aga ise leidnud, et põhjendatud on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ning vabanemise järgsed tingimused on talle ka teada. Kohus asub seisukohale, et katseaeg võib motiveerida süüdimõistetut jätkata oma elus muudatuste tegemisega. Tutvudes P.B varasemate kohtulahenditega, siis järeldub neist, et vähemalt kehtivate karistusotsuste järgi ei ole P.B-le antud võimalust tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kuna P.B-d ei ole varasemalt enne tähtaega vabastatud, siis on tal ka puudunud riigipoolne tugi vangistusest vabanemisel ning ta on pidanud toime tulema vaid oma oskustele ja kogemustele tuginedes ilma asjakohase suunamise ja toeta.
10. Käitumiskontrolli aegne katseaeg aitab tagada ja kontrollida P.B soovi täitmist elada seadusk uulekat elu. Kohus märgib, et kui P.B rikub katseaja tingimusi, siis saab kandmata osa vangistusest täitmisele pöörata. Andes P.B-le võimaluse vabaneda enne tähtaega, annab see ka P.B-le võimaluse tõestada enda suutlikkust elada seaduskuulek at elu. Kui ka P.B rikkub katseaja kontrollinõudeid, siis on kriminaalhooldusametnikul võimaluse sellele reageerida ning esitada kohtule erakorraline ettekanne. Kokkuvõttes leiab kohus ülaltoodud argumentidele tuginedes, et P.B ennetähtaegne vabanemine aitab paremini kaasa karistuse eesmärkide täitmisele, kui vangistuse jätkuv kandmine. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
11. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et P.B-le tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 6 1-18-1117
12. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub P.B kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata asjakohased kohustused

§ 75lg 2 p -de 2, 21, 4, 7 ja 8 järgi.

Kohus peab vajalikuks P.B-le määrata täiendava kohustusena mh sotsiaalprogrammis osalemine. Sotsiaalprogrammis osalemine on aga sõltuvuses vajaduse tekkest. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus, et kuni viimase ajani on P.B saanud vangistuse tingimuses asjakohast teenust jätkutegevuste raames. Et tagada P.B seaduskuulekas elu ja sh eriti et hoida P.B eemal alkoholi tarbimisest, siis on kriminaalhooldusametnikul õigus kas P.B enda soovi avaldamisel või kui kriminaalhooldaja näeb, et täiendav tegevus on vajalik, asjakohane sotsiaalprogramm ka määr ata. Samas katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui P.B kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui P.B kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa. 24. Seoses P.B suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid P.B varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse P.B-d just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. P.B kaitsja Ilya Zuev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 60 euro suuruses summas, sh käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja ettevalmistamiseks üks pooltund, summas 25 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on samuti üks pooltundi, s.o 25 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg -st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub P.B-lt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7