) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Urmo Paal Süüdistatav W.K isikukood XXX, xxxx kodanik, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, töötab V OÜ-s xxxx, e-posti aadress xxxx, kontakttelefoni number xxxx. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, viimati karistati kriminaalkorras: - Harju Maakohtu 30.10.2017 otsuse alusel
järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti
lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul. Tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistatav kahtlustatavana kinni peetud 22.05.2021 – 23.05.2021. Kaitsja Margus Viira oli RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi tunnistada W.K
2) Arvestada
lg 1 alusel W.K karistusaja hulka tema eelvangistus 22.05.2021-23.05.2021, so 2 (kaks) päeva. W.K peab seega ära kandma 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 3) Asendada
lg 1 alusel W.K-le mõistetud ja kan dmisele kuuluv vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega peab W.K tegema 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. 4) Määrata kooskõlas
lg 3 üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. 5) W.K peab
lg 4 alusel järgima üldkasuliku töö tegemise ajal järgmisi
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi ning
lg 2 p 2 ja 8 sätestatud lisakohustusi: - elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; ei tarvita alkoholi; osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 6) Välja mõista W.K-lt menetluskulu kokku 1131,60 eurot (sh sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 178,20 eurot). Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1135,20 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega tuleb ühes kuus tasuda vähemalt 94,30 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminevad viite- ja arvenumbrid kajastatakse makseinfos, mis on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Makseinfo on koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimikus ning edastatakse süüdistatava taotlusel tema e-posti- või postiaadressile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Asjaolud: W.K ’it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda 30.10.2017 Harju Maakohtu otsusega karistati
korduvalt 22.05.2021.a kella 23:48 paiku Tallinnas, Ümera tänav 6 juures, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,29 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,17 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega süüdistatav W.K pani toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise, see on
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1)
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta; 2)
lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist; 3)
lg 1 ja 3 alusel kandmisele kuuluva 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse asendamist 358 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; 4)
lg 4 alusel süüdistatava allutamist üldkasuliku töö tegemise ajaks
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ja –kohustustele; 5) süüdistatavale
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel süüdistatavale üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustuste – mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis – määramist. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Jannp W.K poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb W.K-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kokku 1131,60 eurot (sundraha 876,00 eurot ja kaitsjatasu 255,60 eurot). KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et W.K tasub menetluskulu ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on järelikult vähemalt 94,30 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.