5-26-19/10

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-26-19

1. aprill 2026 Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Oliver Kask ja Juhan Sarv Märt Põdra ja Meelis Kaldalu kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja toimingute peale Kaebaja Märt Põder Kaebaja Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
2. Rahuldada kaebajate taotlused ennistada kaebetähtaeg.
3. Jätta kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni
4. märtsi
5. a koosoleku pidamist puudutavas osas rahuldamata.
6. Jätta ülejäänud osas kaebused läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. märtsil 2026 toimus Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolek, mille neljanda päevakorrapunkti raames otsustati lähetada kaks VVK liiget
9. aasta aprillis India Vabariigis toimuvaid valimisi vaatlema.
11. märtsil 2026 toimus teabevahetuse teel VVK koosolek, kus otsustati
12. märtsi
13. a koosolekul kinnitatud lähetuse täpne aeg ja riigi valimisteenistuse eelarvest hüvitatava lähetuskulu ning päevaraha suurus. Selle koosoleku protokoll nr 49 avalikustati Riigikogu dokumendiregistris
14. märtsil
17. aprillil 2026 toimus VVK elektrooniline koosolek, mille kohta avaldati teade valimised.ee veebilehel
18. märtsil
19. 5-26-19
20. Märt Põder (kaebaja I) esitas
21. aprillil 2026 e-kirjaga VVK-le kaebuse VVK toimingu ja otsuse peale.
22. märtsi
23. a koosolekut ei saanud vaadelda, sest selle kohta puudus koosolekuteade. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik esitada taotlust lähetada India Vabariiki MTÜ Ausad Valimised vaatleja. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg ning tunnistada
24. märtsi
25. a koosolek ja seal tehtud otsus õigusvastaseks. Kaebus registreeriti Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjana nr 5-26-
27. Meelis Kaldalu (kaebaja II) esitas
28. aprillil 2026 e-kirjaga VVK-le kaebuse VVK toimingute ja otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei olnud tal võimalik vaadelda
29. märtsi
30. a koosolekut ega järgida kaebetähtaegu, sest VVK ei teavitanud avalikult koosoleku toimumisest. Koosolekul tehtud otsus rikub korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangut. Lisaks vaidlustab kaebaja seda, et teda ei lastud
31. aprilli
32. a koosolekule.
33. VVK palub jätta kaebused rahuldamata. VVK-l on pädevus lähetada üksnes VVK liikmeid. Otsus VVK liikmete lähetamise kohta tehti
34. märtsi
35. a avalikul koosolekul, kus viibis ka kaebaja I.
36. märtsil 2026 ei tehtud uut otsust, vaid teabevahetuse teel täpsustati
37. märtsi
38. a otsust, mille sisu ega ulatust ei muudetud. See on VVK sisemine töökorralduslik otsus, mis ei reguleeri kolmandate isikute õigusi ning kohustusi ega riiva kaebajate subjektiivseid õigusi viisil, mis annaks aluse kaebused rahuldada. Kaebaja I väide võimaluse kohta esitada taotlus teiste isikute lähetamiseks ei ole asjakohane. Kaebaja II väide
39. aprilli
40. a koosoleku kohta on põhjendamatu, sest koosoleku vaatlemiseks vajalik informatsioon saadeti samale e-posti aadressile, millelt kaebaja II esitas soovi koosolekul osaleda. Koosoleku ooteruumis tema nimega inimest ei viibinud.
41. Riigikohus liitis kohtuasjad nr 5-26-19 (kaebaja I kaebus) ning 5-26-21 (kaebaja II kaebus)
42. aprillil 2026 ühte menetlusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
43. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1 alusel saab esitada kaebuse üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või toiming väidetavalt rikub (RKPJKo 5-25-3/5, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKo 07.01.2026, 5-25-83/2, p 17). Kolleegium leiab, et kaebused on lubatavad osas, milles kaebajatel puudus võimalus VVK
44. märtsi
45. a koosolekut vaadelda.
46. Kaebaja I vaidlustas koosoleku pidamise ning seal tehtud otsuse
47. aprillil 2026 ning kaebaja II vaidlustas koosoleku pidamise
48. aprillil
49. Mõlemad kaebused on esitatud pärast PSJKS § 38 lg 1 teises lauses sätestatud kaebetähtaega. Kuivõrd koosoleku toimumisest varem avalikult ei teavitatud, siis ei olnud kaebajatel võimalik esitada kaebust enne, kui nad said koosolekust teada selle protokolli avalikustamisel. Viimane sõltus omakorda sellest, millal kaebajad sattusid
50. märtsil 2026 avalikustatud protokolli nr 49 lugema. Eeltoodut arvestades ning PSJKS § 40 lg-st 2 juhindudes ennistab kolleegium kaebajate kaebetähtaja.
51. Vaatlejatel on oluline roll valimiste õiguspärasuse tagamisel (RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p 32). Samas reguleerib Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 194 valimiste vaatlemist. Seega saab vaatleja õigusi rikkuda üksnes see, kui VVK otsustab väljaspool avalikku koosolekut mõne sellise küsimuse, mis on antud tema pädevusse valimisseaduse või rahvahääletuse seadusega. 2