Obsah (7)

§ 173§ 162§ 174§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Andres Suik 09.10.2023, Tallinn 2-23-6226 OÜ Justkull hagi L.V vastu võla nõude

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt

§ 162lgst 1 menetluskulud hageja kanda.

44. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja esitas 03.10.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja menetluskulud koos käibemaksuga summas 5661 eurot (dtl 120-121). Kostja menetluskulud koosnevad lepinguliste esindajate kuludest 26,25 tunni eest. Kostjale on osutatud õigusabi 4,5 h ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) ja 21,75 h ulatuses tunnihinnaga 228 eurot (koos käibemaksuga).

1. Hageja hinnangul on võimalik, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja palub kohtul hinnata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja juhib eraldiseisvalt kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on käesoleva kohtuasja menetluses esitanud sisuliselt vaid ühe menetlusdokumendi, s.o kostja vastuse hagile. Kostja vastuse lisade kogumise ajakulu põhjendatuse hindamisel palub hageja arvestada, et lisade 1 ja 2 puhul on tegemist äriregistri väljavõtetega, lisa 6 on käesoleva aasta e-kirjad hageja esindajaga ning lisad 3 – 5 e-kirjad S.L ja kostja vahel, millest lisa 3 on osaliselt juba hagiavaldusega esitatud. Asjaolu, et kostja on esitanud käesoleva maakohtu menetluse jooksul vaid ühe sisulise menetlusdokumendi, on ilmselt ka põhjuseks, miks kostja esindajate õigusabikulude kogusumma on pisut väiksem ja seda kusjuures vaid ca 1/3 võrra (võrreldes hageja õigusabikulude summaga).
2. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus peab kontrollima kostja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).

1. Kohus on seisukohal, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 228 eurot (koos käibemaksuga) on käesolevas asjas ülemäärase suurusega. Kohus on seisukohal, et käesolev tsiviilasi on oma olemuselt lihtne ja vähemahukas. Kohus ei pidanud kohaldama välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid. Seejuures hagejat esindavad vandeadvokaadid on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot/tund (käibemaksuta). Nimetatud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et ka kostja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu 21,75 h ulatuses ei ületa 150 eurot ilma käibemaksuta ehk 180 eurot/h koos käibemaksuga.
2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulude ajaline maht on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu 11.05.2023 mahus 4,5 h selgitusega „Kohtupraktika analüüs kinkelepingu eristamisest muudest lepingutest.“ Kohus leiab, et kohtupraktika analüüsi ei saa lugeda eraldi vastaspoole poolt hüvitatavaks toiminguks. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni omava esindaja puhul eeldatakse 11 2-23-6226 valmisolekut õigusalase teenuse osutamiseks, mille hulka kuulub ka ülevaate omamine vajalikust kohtupraktikast. Juhul, kui see osutub sõltuvalt asjast ebapiisavaks, on juristil võimalik küll tutvuda vastava kohtupraktikaga täiendavalt, kuid ka siis ei saa seda kulu jätta menetluse vastaspoole kanda. Kohus märgib, et kostja esindaja poolt näidatud ajakulu hagivastuse koostamiseks koos erinevate analüüside ja kliendisuhtlusega moodustab niigi 16 h (kaks täispikka tööpäeva), mis kostja vastuse mahtu ja sisu arvestades on kohtu hinnangul täielikult piisav selleks, et selle ajakulu sisse mahuks vajadusel ka kohtupraktika analüüs. Seega vähendab kohus kostja lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu 4,5 h võrra.
3. Muus osas ei pea kohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Seega peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 21,75 h, millele lisandub kohtuistungi ajakulu vastavalt istungi kestusele 0,65 h. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 22,4 h (21,75 + 0,65). Kohus võtab arvesse ka seda, et hageja lepinguliste esindajate ajakulu käesolevale menetlusele oli kokku ligi 3 korda suurem (koos kahe lepingulise esindaja kohtuistungi ajakuluga kokku 62,55 h). Seega võrdluses hageja lepinguliste esindajate ajakuluga (poolte lepinguliste esindajate töömahus ei ole tsiviilasja materjalide põhjal võimalik tuvastada väga suuri erinevusi) saab kostja lepingulise esindaja ajakulu mahus 22,4 h pidada mõistlikuks.
4. Kostja lepingulise esindaja õigusabi ajaline põhjendatud ajaline maht 22,4 h vastab kohtu poolt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määra 180 eurot/h (koos käibemaksuga) arvestades 4032 eurole. Kohus määrab seega kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 4032 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4032 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 1629 eurot (taotletud summa 5661 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 4032 eurot). 51. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 12 2-23-6226 13