← Eesti

2-23-15767/37

Obsah (6)§ 174§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15767 Tsiviilasi A. V. hagi J.

§ 174lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.11.2023 esitatud ja 11.11.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. V. (hageja) ja J. G. (kostja) abielu 24.01.

  1. Abikaasad sõlmisid 17.03.2015 korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millest tulenevalt lepingu ese on müüdud hagejale ja kostjale võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse summas 116 700 eurot. Lepingu esemeks oli Harju maakonnas Tallinnas xxx asuv korteriomand. Hageja ja kostja abielu lõppes 09.08.
  2. 10.11.2020 sõlmisid pooled Tallinna notar L.L. büroos asjaõiguslepingu, mille järgi hageja on müünud temale kuuluva ½ osa ja kostja on müünud temale kuuluva ½ osa kinnistust 163 000 euro eest. 1 630 eurot on ostja tasunud poolte soovil ja nõusolekul kolmanda isiku,X OÜ kontole enne lepingu sõlmimist ning ülejäänud 161 370 eurot olid jagatud järgmiselt: 14 840 eurot müüja soovil ja nõusolekul hüpoteegipidaja 1 (Swedbank AS) kontole, selgitusega „Laenulepingu nr 15-013356-EL lõpetamine“; 86 616,06 oli kohustatud ostja üle kandma müüja ülesandel ja nõusolekul hüpoteegipidaja 1 kontole, selgitusega „Laenulepingu nr 15-013356-EL lõpetamine“; tasumata ostuhinna osa summas 58 283,94 kohustub ostja üle kandma kostja kontole selgitusega „xxx ostuhinna osa“. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja panustab korteri müügist saadud 29 141,97 eurot (hagejale kuuluv raha) järgmise korteri soetamisse ja see raha kuulub hagejale, mitte kostjale. Pooled on mitmekordselt suhelnud sellel teemal, et antud raha ülekanne ei ole kingitus, vaid see on suulise lepingu alusel ülekantud raha investeeringu tegemiseks. 09.07.2023 edastas hageja kostjale avalduse tähtajalise laenulepingu korralise ülesütlemise kohta, järgides VÕS § 398 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Hageja palus kostjal tagastada laenusummad avalduses märgitud kontole hiljemalt laenulepingute korralise ülesütlemise jõustumise hetkeks. Laenulepingute korraline ülesütlemine jõustus 10.09.
  3. Kostjat teavitati laenulepingu korralisest ülesütlemisest e-kirja teel. Laenulepingu korralise ülesütlemise jõustumise ajaks, so 10.09.2023 kostja hagejale laenulepingutest tulenevaid nõudeid ei tagastanud. Samuti on kostja hagejat teavitanud, et ei kavatse laenulepingutest tulenevaid nõudeid tasuda. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 29 141,97 eurot, viivise perioodi eest 11.09.2023 – 08.11.2023 summas 565,27 eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2 12.02.2024 esitatud hagiavalduse täienduses märkis hageja, et pooled on kokku leppinud, et mõlemad panustavad 10.11.2020 korteri müügist saadud rahast (kokku 58 283,94 eurot) järgmise korteri soetamisse, mille pooled omandavad selliselt, et kumbki pool saab endale ½ kaasomandist. Pooled ei ole uut korterit soetanud. Seega ei tekkinud hagejal uue korteri soetamise eest maksmise kohustust. Kostja kasutas hageja raha korteri, asukohaga xxx, soetamiseks, mis on kostja omandis alates 29.01.
  4. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja alternatiivse nõude ning palus mõista kostjalt hageja kasuks 29 141,97 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu, et poolte vahel oli kokkuleppe raha tagastamise kohta hageja kontole ega ei olnud ka teisi kokkuleppeid sh. pole kokkulepet laenu tagastamise osas. Notariaalse lepingu punktis 4.7 hageja kinnitas ja avaldas, et ostuhinna osa ülekandmisega kostja kontole loeb hageja nimetatud summa ühtlasi tasutuks endale ning sellest tulenevalt ta kostja vastu mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone ei oma. Antud lepingus pole kirjas, et kostja pidi tagastama hagejale raha. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatuga ning lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja tahe oli selline, et ostuhinna tasutakse kostja kontole ning tal puuduvad hilisemad nõudmised ja pretensioonid. Lepingust pole võimalik järeldada, et kostjal oli kohustus tagastada seda raha laenu raames hagejale. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagi esemeks oleva summa (58283,94 / 2) kostja kontole ülekandmise osas on hageja kinnitanud, et nimetatud summa osas puuduvad tal hilisemad nõudmised ja pretensioonid kostja vastu, siis on lõppenud kõik võimalikud ja hüpoteetilised nõuded tulenevalt VÕS § 207 lg-st 2, mille kohaselt võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Pooled ei vaidle, et xxx kinnistu näol oli tegemist poolte kaasomandis olnud kinnistuga. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Käesoleval juhul ongi kaasomanikud (pooled) leppinud kokku sealhulgas selles, et kinnistu võõrandatakse ja ostuhinna osa (58283,94 eurot) ülekandmisega kostja kontole loeb hageja nimetatud summa ühtlasi tasutuks endale. Kaasomanikuna on hageja kinnitanud, et vaidlusaluse summa osas tal hilisemad nõuded ja pretensioonid teise ühisomaniku ehk kostja vastu puuduvad. Kostjale ei ole teada ühtegi seadussätet, mis keelaks sellise kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei väida ka seda, et ta oleks sellise kokkuleppe sõlmimisel eksimuses või hagejat peteti, ja et hageja oleks lepingu tühistanud. Samuti ei ole pooled kunagi kokku leppinud selles, et 58283,94 euro arvelt oli kostja kohustatud kunagi soetama hagejale ½ suuruse osa mingist korteriomandist. Kohtu põhjendused
  5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 3
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Tsiviilasjas esitatud materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et pooled on olnud abielus perioodil 24.01.2015 kuni 09.08.2017 (dtl 7, 24). 17.03.2015 omandasid pooled võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse xxx asuva korteriomandi (dtl 9-23), mis müüdi 163 000 euro eest 10.11.2020 (dtl 26-46). Müügilepingu p 4 kohaselt on nimetatud summast 1 630 eurot tasutud poolte soovil ja nõusolekul kolmanda isiku, X OÜ kontole enne lepingu sõlmimist, 101456,06 eurot tuli tasuda hüpoteegipidaja 1 (Swedbank AS) kontole, selgitusega „Laenulepingu nr 15-013356-EL lõpetamine“ ning tasumata ostuhinna osa summas 58 283,94 kohustus ostja üle kandma kostja kontole selgitusega „XXXostuhinna osa“.
  2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista pool kostjale tasutud korteriomandi ostusummast 29 141,97 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, alternatiivselt laenulepingu sätete alusel (12.02.2024 hagi täpsustus; 04.12.2024 kohtuistung 00:04:47, dtl 229).
  3. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus selgitab, et antud paragrahvi kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Soorituse all mõistetakse mistahes teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist. 5.1 Käesoleval juhul puudub iseenesest vaidlus, et kostja on saanud enda arvelduskontole 58 283,94 eurot poolte kaasomandis olnud korteri müügist. Samas puuduvad tõendid, et nimetatud summast pool, s.o 29 114,97 eurot kuuluks hagejale. Asjaõigusseaduse (AÕS) 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kohus märgib, et kaasomandis oleva korteriomandi müümisel on seega kaasomanikud vabad valima ja kokku leppima, mis summades ja kuidas müügiraha jaotatakse. Käesoleval juhul on hageja korteriomandi müügilepingu punktis 4.7 kinnitanud ja avaldanud, et ostuhinna osa ülekandmisega kostja kontole, loeb hageja nimetatud summa ühtlasi tasutuks endale ning sellest tulenevalt ta kostja vastu mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone ei oma. Viidatud lepingust ega muudest kohtule esitatud tõenditest (s.h poolte vande all antud ütlustest) ei nähtu, et kostjal oleks olnud kohustus hagejale ostusummast teatud osa üle kanda. Seega kinnitab viidatud müügileping kohtu hinnangul poolte kokkulepet ostuhinna tasumises üksnes kostjale. 4 Vastupidist ei ole hageja tõendanud ning hageja poolt viidatud AÕS § 77 lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. 5.2 Samuti on tõendamata hageja poolt viidatud kokkuleppe, mille kohaselt pidid mõlemad panustama Noorkuu tänava korteri müügist saadud raha järgmise korteri soetamisesse selliselt, et kumbki pool saab endale ½ kaasomandist. Nimetatud kokkuleppe olemasolu kohta ei ole hageja ühtegi kirjalikku tõendit esitanud ning samuti ei ole kumbki pool 04.12.2024 toimunud kohtuistungil oma vande all antud ütlustes nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitanud (dtl 231-235). Hageja vande all antud ütlustega on leidnud tõendamist üksnes hageja nõusolek kogu raha kandmiseks kostja areldusarvele ning hageja teadmine, et kostja ostab selle raha eest Mahtra tänavale korteri. Hageja vande all antud ütlused ei kinnita, et uus korter oleks pidanud ostetama kaasomandisse või et pooltel oleks olnud muid kokkuleppeid raha kasutamise osas. Samuti on kostja oma vande all antud ütlustes kinnitanud, et ühtegi kokkulepet hagejaga raha ülekandmise või korteri ostmise osas ei olnud. 5.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt midagi saanud tulevase kohustuse täitmisena ning seega puudub alus kostjalt 29 141,97 euro väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. 5.4 Kohus peab vajalikuks ka täiendavalt märkida, et kuivõrd hagi esemeks oleva summa kostja kontole ülekandmise osas on hageja müügilepingu p-s 4.7 kinnitanud, et nimetatud summa osas puuduvad tal hilisemad nõudmised ja pretensioonid kostja vastu, siis on kohtu hinnangul ka vaidlusaluse summa osas lõppenud kõik võimalikud nõuded tulenevalt VÕS §-st 207 lg
  4. Kohus selgitab, et nõude puudumise kinnitus võib põhimõtteliselt olla n-ö negatiivne võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus. VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti). Võlausaldajal on võimalik esitada nõudeid vaatamata sellele võlatunnistusele üksnes juhul, kui võlatunnistuse kokkulepe on tühine või tühistatud. Vaatamata negatiivsele konstitutiivsele võlatunnistusele võib põhimõtteliselt olla võimalik esitada nõudeid, kui võlatunnistuse aluseks olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik alus muul põhjusel puudub või on lõppenud ja võlatunnistus nõutakse seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-916 p 26, 27). Hageja ei ole tuginenud menetluses asjaoludele, et ta oleks sellise kokkuleppe sõlmimisel eksimuses, hagejat peteti või et vastav leping oleks tühistatud.
  5. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuigi hageja on oma esialgses hagiavalduses tuginenud laenulepingu olemasolule, siis ei ole menetluses tõendamist leidnud, et pooled oleksid laenulepingu sõlminud ja et hageja 5 oleks kostjale raha summas 29 141,97 eurot laenanud. Vastupidiselt nähtub mõlema poole 04.12.2024 kohtuistungil vande all antud ütlustest, et hageja ei ole kostjale laenu andnud. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ka laenulepingu sätete alusel.
  6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
  7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 10.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.