lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 9 723,72 euro ulatuses, sh hüpoteegiga tagatud nõue Omalaen OÜ ees summas 2 836,63 eurot ja võlgnevus korteriühistu ees 6 887,09 eurot (pankrotiavalduse esitamise seisuga). Võlgniku poolt kohtule 29.11.2024 kohtule edastatud korteriühistu nõudekirja kohaselt võib 30.11.2024 seisuga võlgnevuse suuruseks pidada pigem 7 252,67 eurot.1 Ainus teadaolev vara on korteriomand hinnangulise väärtusega 5 000 eurot või vähem. Isegi, kui pidada võlgniku vastuväidete korteriühist nõuet osaliselt vaidlusaluseks, on võlgnik maksejõuetu
Omalaen OÜ nõue 2 836,63 eurot ja võlgniku tunnistatud võlgnevus korteriühistu ees 3 039,10 eurot on kokku 5 875,73 eurot ehk rohkem kui ainsaks varaks oleva korteriomandi väärtus. Kohtule ei ole veenvalt põhistatud, miks peaks see olukord olema ajutine. Pankrotiavaldusest ja ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole olnud pika aja vältel likviidseid vahendeid jooksvate kohustuste täitmiseks (
Võlgnik on ajutisele haldurile väitnud, et saab novembrikuu lõpus täpsemalt teadmata laenutagastuse ja saab selle arvelt tasuda oma kohused 30.11.
Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on käesolevate andmete alusel muu asjaolu
Kuna olemasolevast teabest nähtub võimalikke küsitavusi ja võlgnik ajutise halduri teabenõudele ei ole vastanud ega küsitud dokumente esitanud, ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut võlgniku tegevusele kuriteo tunnuste ja juhtimisvigade osas kuna nimetatud küsimused vajavad täpsemat selgitamist edasises menetluses, kus on võimalik läbi viia põhjalikum analüüs ja vajadusel raamatupidamise kontroll.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka 1 Korteriühistu lepingulise esindaja 29.11.2024 kirjas nimetatud võlgnevuse kogusumma, millest on maha arvestatud ajutise halduri tasu ja menetluskulud. kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt 18.12.2024. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja § 90 võib kohus nende kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku või võlgniku praegust ja endist juhatuse liiget trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalselt videokõne teel 03.01.2024 kell 10.00. Ajutise halduri tasu ja menetluskulud Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Pankrotihaldur märkis, et teostas käesolevas asjas tööd 8 h ulatuses (s.o sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, suhtlus võlgniku esindajaga, ettekande kirjutamine, jne., arvestuses sisalduvad kulud). Lisaks kohtuistungil osalemine 0,5 tundi; kokku tunnitasu arvestus 8,5 tundi (arvestades tunnitasuks 130 eurot) 1 105,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 243,10 eurot, kokku 1348,10 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks töömahtu 0,5 h ulatuses. Käesolevas asjas ei ole peetud kohtuistungit ega menetlusosalisi ära kuulatud. Põhjendatud töömaht on seega 8 h. Esitatud tunnitasu järgi on põhjendatud tasu suurus 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot. Tasu mõistetakse välja pankrotivara arvel. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja
Tegemist on pankrotimenetluse kuluga, mis kantakse pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuna kohtule esitatud andmetel on võlgniku maksejõuetus saabunud juba 2023. aasta oktoobris-novembris, kui alustati ainsaks varaks olevale korteriomandile seatud hüpoteegi realiseerimist. Hoolimata maksejõuetusest on võlgnik venitanud pankrotiavalduse esitamisega, kuni lõpuks pidi pankrotiavalduse esitama oma nõude sissenõudmiseks hoopis avaldaja. Avaldaja meneltuskulude on kohtu hinnangul põhjustatud võlgniku ja võlgniku juhatuse käitumisest ning seetõttu on nende võlgniku kanda jätmine põhjendatud. Võlgniku vastuväide, et sellisel juhul suurendataks tarbetult võlgniku kohustusi, ei ole asjakohane. Kui võlgnik rikub pankrotiavalduse esitamise kohustust, peab ta paratamatult arvestama võimalusega, et seda teeb mõni tema võlausaldajatest. Nimekirja kohaselt on menetluskulude suurus kokku 933 eurot (käibemaksuta), sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 513 eurot. Esindaja on teinud toiminguid 5,4h ulatuses tunnihinnaga 95 €/h (käibemaksuta). Kohus rahuldab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse TsMS § 174 lg-te 1-2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel. Tasutud riigilõiv tuleb tervikuna hüvitada. Õigusabikulud mõistab kohus välja 513 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on esitatud toimingud ning nende maht olnud vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Menetluses koostati tavapärasest enam seisukohti ning avaldaja taotles pankrotiavalduse tagamist. Võlgnik on menetlusse esitanud mitmeid seisukohti, millele avaldaja on vastanud. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab tavapäraselt sarnastes asjades kohaldatavale hinnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.