KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2026, Rapla Tsiviilasja number 2-26-1635 Tsiviilasi XX maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Avalduse lahend

§ 50lg 2 kohaselt kohustuste täitmisest vabastada.

Järelikult ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võimalik saavutada võlgniku taotletavat eesmärki - vabaneda kohustustest eelpool välja toodud nõuete osas, kohustuste suurus on väga suur 64 789,01 eurot ning võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on väga piiratud, mistõttu pole võlgniku kohustustest vabastamine ka vastava menetluse algatamise korral tõenäoline.

1. Usaldusisiku hinnangul esinevad alused pankrotimenetluse raugemiseks, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, pole reaalne, et võlgnik on suuteline koguma raha ja loovutama võlgade (64 789,01 eurot) katteks minimaalses koguses raha, näiteks 1/3 ulatuses. Seega esinevad alused pankrotimenetluse raugemiseks, vara puudub ja tagasivõitmise võimalused on olematud. Juhul, kui kohus leiab, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks kohtu deposiiti raha kanda, siis peab haldur mõistlikuks summaks 2000 eurot.
2. Kohus määras XX pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina makstava summa suuruseks 2000 eurot 2

) § 45 lg 2, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja XX on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 64 789,01 eurot. Võlgnikul igakuine sissetulek puudub, isik viibib kinnipidamisasutuses. Usaldusisik on väljendanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda pankrotivõlgniku käitumist viisil, mille tulemusel pidi ühiskond kohaldama tema suhtes kriminaalvastutusena vanglakaristust, kus võlgniku teenimisvõimalused on suhteliselt olematud. Seega maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
2. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 11. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täitemenetluseregistri andmetel on võlausaldajad: • Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude liik rahaline nõue kriminaalasjas (menetluskulud), nõude alus: kriminaal- ja väärteomenetlused nr 1-14-1095, 1-09-18569, 1-10-5677, 114-1095, sissenõutavaks muutunud kohustuste summa 1887,64 eurot. • Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, nõude liik rahaline nõue kriminaalasjas (menetluskulud), nõude alus: kriminaal- ja väärteomenetlused 1-24-4733/45, 1-20- 372/4, 1-20-8744/35, sissenõutavaks muutunud kohustuste summa 7648,96 eurot. • XXle makstava elatusabi maksmise kohustus 28 214,93 eurot ja XX-ile elatise nõue summas 7628,37 eurot. Lisaks on võlgnikul võlad Tallinna Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveameti, Julianus Inkasso OÜ, PlusPlus Capital AS, AS STV, Tallinna Munitsipaalpolitsei 3

§ 2lg 1).

Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (

§ 2lg 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4). Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud pankrotiseaduse (Pankr

S) §-s

1. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kuivõrd avaldusest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik tulevikus kohustustest vabastamise menetluse kestuse jooksul saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu.
2. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
3. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud, et võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga. 16.

§ 45lg 2 kohaselt, kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. 17. Käesoleval juhul on võlgniku vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. 18.

§ 2

lg 1 järgi on

-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lg 4 järgi on 4

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Kohus nõustub halduriga, et praegusel juhul ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võimalik saavutada võlgniku taotletavat eesmärki.

§ 50

lg 2 tulenevalt ei ole nimetatud kohustusest võlgnikul võimalik läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda. 21. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Tulenevalt

§ 47

lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ja K-raha väljavõttest ei selgu, et isik täidaks töökohustust kinnipidamiskohas. Eeltoodust tulenevalt ei oleks võlgnikul võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul hetkel perspektiivi ka tsiviilasjades tehtud kohtuotsustest/määrustest tulenevate nõuete osas kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas algatada kohustustest vabastamine selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Kohus on seisukohal, et eeltoodud seisukoht hõlmab ka väärteomenetlustes määratud trahvinõudeid. 22. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 23. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. 24. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 5

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

§ 54lg 2 järgi tasu ja vajalikud kulutused Pankr

S-is ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 alusel summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025.a 886 eurot).

§ 54

lg 7 sätestab, et kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. 26. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara ja sissetulek, mille arvelt täita usaldusisiku tasunõuet, mistõttu taotleb usaldusisik, et kohus annaks võlgnikule

§ 54lg 7 alusel menetlusabi.

1. Justiitsministri 05.02.2021 määrusega on kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord, mille § 2 lg 1 sätestab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest arvestusega 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunnis.
2. Usaldusisik tegutseb Õigusbüroo Edikte OÜ kaudu, kes on käibemaksukohustuslane.
3. Usaldusisikul on kulunud usaldusisiku ülesannete täimiseks kokku 14 tundi, hüvitatava halduri tasu suurus on 14 tunni eest (alustatud pooltunde 28×33) moodustab 924 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 226,08 eurot, tasu kokku 1150,08 eurot.
4. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalike väljamaksete tegemiseks vara, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 886 eurot + km 24% 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot ning ülejäänud tasu summas 51,44 eurot (sisaldab käibemaksu) välja mõista võlgnikult.
5. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1150,08 eurot (28×33), sh käibemaks 24% summas 226,08 eurot.
6. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 6

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 34. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot ning ülejäänud tasu summas 51,44 eurot (sisaldab käibemaksu) välja mõista võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Moonika Tähtväli kohtunik 7