Obsah (4)
§ 440§ 468§ 164§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-21168 Tsiviilasi B.D hagi
§ 440
lg 1).
§ 440lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud.
Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus jätta õigeksvõtt vastu võtmata ning kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- B.D sai DNA ekspertiisi põhjal teada 04.01.2025, et laps ei põlvne temast. Hagi kohtule on esitatud 05.12.2025 ehk aasta jooksul alates isaduse vaidlustamiseks asjaolude teadasaamisest.
- Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
- PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.
- Vaidlus puudub selles, et B.D on kantud sünniakti R.X-i isana (dtl 6). Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.
- Hageja on kohtule esitanud 05.12.2024 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr XXX (dtl 8-10), mille kohaselt 14.11.2024 võetud süljeproovide analüüsi tulemusena tehti 2
(3)2-25-21168 järeldus, et B.D (isikukood XXX) ei saa olla R.X-i (isikukood XXX) bioloogiline isa. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel oleks kohtul põhjust kahelda proovide päritolus, arvestades ka, et kostja seaduslik esindaja on hagi õigeks võtnud.
- PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagi on kohtule esitatud 05.12.2025, seega vähem kui aasta pärast isaduse testi tulemuste teadasaamist.
- Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul, kostja on hagi õigeks võtnud ning kohtule esitatud isadustesti proovide päritolu ei ole vaidlustatud, siis kuulub hagi rahuldamisele.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. 14.
§ 468
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.
§ 164
lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
§ 178
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 3
(3)