← Eesti

2-23-3381/45

Obsah (6)§ 173§ 162§ 174§ 175§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin C.M Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2026, Narva Tsiviilasja number 2-23-3381 Tsiviilasi G.O hagi C.M-i vastu sundtäitmise lubamatu

§ 173

lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda. 5

(7)2-23-3381 13. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 14.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

  1. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta (vt ka RKTKo 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 15). Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja asemel kviitungi (dtl 317), kohaselt soovib kostja 150 euro hüvitamist 05.02.2026 lõplike seisukohtade ettevalmistamise ja koostamise eest tsiviilasjas nr 2-23-
  3. Kohtule nähtub toimiku materjalidest, et kostja on esitanud esindaja vahendusel 05.02.2026 seisukoha (dtl 309-313). Seisukoha esitamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik toiming ning arvestades dokumendi sisu, s.o varasemate seisukohtade kordamine ja mõnele uuele väitele vastamine, on selle toimingu põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Esitatud kviitungil puudub esindaja tunnihind. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).
  4. Kohus määrab eelneva põhjal kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 120 eurot (1 h × 120). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mida aga kostja kohtule esitanud ei ole(vt nt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 17). Seega tuleb mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
  5. Kohus vabastas hageja 24.04.2023 määrusega (dtl 147-150) hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 euro ja osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamisel riigilõivu 535 euro tasumisest ning määras, et ülejäänud riigilõiv tuleb tasuda kahe osamaksena kahe kuu jooksul kokku summas 200 eurot. Osamaksed on hageja poolt tasutud (dtl 154, 190). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt mõista Eesti Vabariigi kasuks välja tasumisele kuulunud riigilõiv 605 eurot (535+70), mille tasumiseks anti hagejale menetlusabi. Riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena summas 60,50 eurot iga kuu
  6. kuupäevaks (kokku 10 osamakset) alates otsuse jõustumisest. Mõistlik on võimaldada menetluskulude riigile tasumine osamaksetega, sest hagejal on majanduslikel põhjustel saanud menetluses riigi õigusabi.

§ 179

lg 9 näeb ette, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Kohus määras hagejale 27.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18503 esindaja riigi õigusabi korras kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 75% ulatuses. Kohus on rahuldanud hageja esindaja tasutaotlused kokku 877,20 euro ulatuses (koos käibemaksuga) järgmiselt: − 19.07.2024 määrusega (dtl 236-238) riigi õigusabi tasu 497,76 eurot (06.05.2023 taotlus) ning riigi õigusabi tasu 263,52 eurot (12.09.2023 taotlus); 6

(7)2-23-3381 − 16.03.2026 määrusega (dtl 353-355) riigi õigusabi tasu 379,44 eurot (13.02.2026 taotlus). 19.
  1. Hagejal tuleb riigile hüvitada talle määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 75% ulatuses, s.o summas 657,90 eurot (877,20x75%). Menetluskulude riigile tasumine on põhjendatud osamaksetega, sest hagejal on majanduslikel põhjustel saanud menetluses riigi õigusabi. Esimene osamakse 65,79 eurot tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed iga kuu
  2. kuupäevaks (kokku 10 osamakset).

§ 179

lg 9 näeb ette, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.