← Eesti

2-25-23053/2

Obsah (6)§ 370§ 586§ 375§ 371§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised, esindajad Pärnu Maakohus Reena Undrest Jaanika Juurik 01. aprill 202

§ 370

lg 1 ütleb, et hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. 3. Kohtu hinnangul ei võimalda

§ 370kohtule 23.10.2025 menetlusdokumendis toodud nõuete koos menetlemist. 4. Pär

S § 111 lg 6 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse asutus kohustatud teatama kohtule neile teatavaks saanud hoiumeetmete rakendamise vajadusest. Kohus loeb hagis toodud asjaolud hageja seaduslikust esindajast kohaliku omavalitsuse teateks M A.B pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks. 5.

§ 586

lg 1, § 475 lg 1 p 4 tulenevalt on hoiumeetmete rakendamine ja pärandi hooldaja määramine hagita asi. Pärandvara jagamise nõuet lahendab kohus hagimenetluses.

ei sisalda erisätteid, mis võimaldaks hoiumeetmete rakendamist ja pärandi hooldaja määramist lahendada hagimenetluses. 6.

§ 375

lg 1 sätestab, et kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks.

  1. Kohus on seisukohal, et 23.10.2025 menetlusdokumendis esitatud nõuded on põhjendamatult esitatud koos menetlemiseks. A.B teade M A.B pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks tuleb eraldada käesolevast tsiviilasjast eraldiseisvasse menetlusse. Eraldamise tulemusena registreeritav uus tsiviilasi jagada kohtunik Reena Undrestile. Hagi menetlusse võtmise otsustamine
  2. Hageja taotleb, et kohus jagaks M A.B pärandvara, eraldaks pärandist hageja osa ning laseks hagejale kuuluva osa kanda hageja arveldusarvele. Nõue pärandvara jagamiseks on kohtule esitatud avaldusena, kuid tegemist on hagimenetluses lahendatava nõudega. Nõude esitamise vorm ei muuda nõude menetlemiseks ette nähtud kohustuslikku korda. 9.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. PärS § 152 lg 1 ls 1 ütleb, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 155 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda üksnes tingimusel, et on teada kõik pärijad. PärS § 152 lg 4 ütleb, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
  2. Hageja on välja toonud, et: Notaril puuduvad alljärgnevate pärima õigustatud isikute kohta tõendatud andmed: - W A.B, elukoht A, kes on notariaalakti tõestajale edastatud K A.B´e (eesnimi A muudetud A ´iks) surmatõendi koopia kohaselt K A.B´e laps, kuid kelle kohta muud dokumendid, puuduvad. - tema poolvenna laps D A.B, elukoht A, kes on notariaalakti tõestajale edastatud K A.B´e (eesnimi A muudetud A´iks) surmatõendi koopia kohaselt K A.B´e laps, kuid kelle kohta muud dokumendid, puuduvad. Notaril puuduvad andmed, kas alljärgnevad pärima õigustatud isikud on pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadlikud ning on pärandi vastu võtnud, kuna notaril puuduvad alljärgnevate pärima õigustatud isikute kohta tõendatud andmed (sh kontaktandmed ning andmed nende elusoleku ja/või alanejate kohta): - O A.B, isikukood xxx, kes on teiste pärijate poolt edastatud informatsiooni kohaselt surnud enne pärandajat, kuid kelle kohta muud andmed/dokumendid, puuduvad. 2 - M A.B, kes on notariaalakti tõestajale edastatud S A.B´e (eesnimi A muudetud J) surmatõendi koopia kohaselt S A.B´e laps, kuid kes on teiste pärijate poolt edastatud informatsiooni kohaselt surnud enne pärandajat, kuid kelle kohta muud andmed/dokumendid, puuduvad.
  3. Seega ei ole kõik M A.B pärijad teada, PärS § 155 lg 1 tulenevalt saab pärandvara jagamise nõuet esitada aga vaid siis, kui kõik pärijad on teada. Hagist ei nähtu, et teadaolevate pärijate vahel oleks vaidlust pärandvara jagamise üle. Kui kõik MA.B pärijad on välja selgitatud, võib selguda, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus, sest pärandvara koosneb hagi kohaselt pärandaja arvelduskontol asuvast rahast ning reeglina sellisel juhul pärandvara jagatakse omavahelisel kokkuleppel. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotletavat eesmärki – pärandvara jagamine ja enda nõude pärandvara vastu pärandvara arvelt rahuldamine - ei ole hetkel võimalik saavutada. Kohus eeltoodule tuginedes keeldub avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

13.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 14.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohtule teadaolevalt ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasutud ja muud menetluskulud puuduvad. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda ja kohus väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.