Obsah (4)

§ 1132§ 1047§ 113§ 1046

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-5314 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Ki

) § 1131 lõikele 1 ning selgitas, et hageja võlgnevus on 15 eurot + 15 eurot + 30 eurot. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku. E-kirjas avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Hageja esitatud maksekorraldustelt on näha, et leppetrahvid nr 0232009008 ja nr 0236008880 tasuti 27.05.

1. Hageja teavitas kostjat tasumistest alles 16.10.2019 ehk ligi pool aastat hiljem. Jääb arusaamatuks, miks ei teavitanud hageja kostjat tasumistest varem.
2. Isikuandmeid võib töödelda isikuga lepingu sõlminud isik ja viimasele lepingu alusel teenust osutav volitatud töötleja ehk kostja. Parkimiskorraldajalt saadud käsundi sisuks on parkimiskorraldaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu täitmine. Võlgnevuse sissenõudmise 4 2-20-5314 osaks on kliendiga ehk hagejaga kontakti saavutamine. Kostja on järginud andmete kontrollimisel käibekohustust.
3. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub, kui palju oli hageja ettevõttes töötajaid ning kellel oli ligipääs äriregistris märgitud ettevõtte e-posti aadressile. Hageja ei ole käitunud heas usus. Hagejal olid kõik võimalused vältimaks väidetavaid kannatusi ja stressi. Kui hageja oleks trahvid õigeaegselt tasunud, oleks ta saanud inkassomenetluse ära hoida. Kui hageja oleks kostja teadetele reageerinud, ei oleks kostja saatnud e-kirja hageja ettevõtte epostile.
4. Ebaõiged on hageja väited, et tema ettevõtte üldisele e-posti aadressile saadetud kiri sisaldas ebaõiget nõuet ning kirja toon oli agressiivne ja hageja au teotav. Kostja kirjad olid informatiivsed ja kostja pakkus hagejale kompromissi. Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama tõendi selle kohta, kellele kuulub sõiduk registrimärgiga XXXXXX.
6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja on ettevõtte Äri-info OÜ juhataja ning ettevõtte e-posti aadressiks on XXX; hageja kasutab sõidukit registrimärgiga XXXXXX ning parkis sõiduki Ühisteenustele kuuluvatesse parklatesse
7. aasta veebruaris, jättes parkimise eest tasumata; Ühisteenused koostas hagejale parkimistasu maksmata jätmise eest trahvinõude nr 0232009008 summas 40 eurot ja trahvinõude nr 0236008880 summas 40 eurot; kostja saatis hagejale sõnumeid, milles teatas tasumata parkimistrahvidest ning nõudis nende tasumist koos võla sissenõudmise kuludega; kostja võttis hagejaga ühendust telefoni teel võlgnevuse tasumiseks; kostja saatis hageja isiklikule e-posti aadressile YYY ja hageja ettevõtte e-posti aadressile XXX teateid võlgnevuse kohta; hageja tasus Ühisteenustele kaks trahvinõuet 27.05.
9. Ühisteenustel oli seaduslik alus anda inkassoteenust osutavale ettevõttele üle õigus töödelda volitatud töötlejana nende isikute andmeid, kes on jätnud parkimisteenuse eest tasumata ulatuses, milles töötlemine oli vajalik lepingust tulenevate nõuete esitamiseks. Kui isik kasutab tasulise parkimise teenust, on teenust osutaval isikul õigus töödelda teenuse kasutaja isikuandmeid lepingu täitmiseks või teenuse osutaja lepingust tulenevate õiguste tagamiseks. Muuhulgas on tasulise parkimisteenuse osutajal õigus kasutada andmeid selleks, et tuvastada teenuse saanud isik ja esitada talle nõudeid juhul, kui teenuse eest on jäetud tasumata. Teenuse osutaja võib eeltoodu alusel kohtu hinnangul lepingust tulenevate nõuete esitamiseks vajalikus ulatuses anda isikuandmete töötlemise õigus üle volitatud töötlejale ehk isikule, kes töötleb andmeid tema nimel teenuse saaja vastu nõuete esitamiseks. Kostja esitas kohtule Ühisteenustega sõlmitud kliendilepingu 24.08.2012, mille alusel oli kostja parkimisteenuse osutaja käsundisaajaks. Lepingu punkti 2.
10. järgi osutas kostja ettevõttele võla sissenõudmise teenust käsundiandja soovil nõuet ennast loovutamata. Lepingu punkti 2.
11. järgi pidi käsundiandja andma käsundisaajale informatsiooni võlanõuete ja võlgnike kohta. Seega oli kostja lepingu alusel võlgnike andmete volitatud töötleja. 25.

§ 1132

lg 2 punktist 1 järeldub, et kui tarbija jätab tasumata parkimisteenuse osutamise eest, võib teenuse osutaja nõuda temalt lisaks muudele lepingust tulenevatele tasuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 30 eurot. Kostja ja Ühisteenuste vahel sõlmitud 5 2-20-5314 lepingu punkti 5.

1. järgi pidi kostja nõudma võla tasumist enda arveldusarvele. Seejärel pidi kostja edastama käsundiandja arveldusarvele võlgniku tasutud raha, millest on maha arvatud inkassotasu, arvestades lepingu lisas 1 toodud tariife. Lepingu lisa 1 kohaselt oli inkassotasu 20% laekuvast summast ja 20% kahjunõudest. Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt võlgnevuse tasumist enda arvele ja kostjal oli õigus saada võlgnevuse menetlemisel järel kokku lepitud inkassotasu. Alusetu on hageja arusaam, et kostjal ei olnud õigust nõuda Ühisteenuste esindajana võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Seesuguseid piiranguid kostja ja Ühisteenuste vahel sõlmitud leping ette ei näinud.
2. Kui kolmandatele isikutele avaldatakse ebaõigeid andmeid kellegi võlgnevuse kohta, võib isik, kelle kohta andmeid avaldati, kasutada

§-s 1047 ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

§ 1047

ei kuulu kohaldamisele aga juhul, kui võlgnik ja võlausaldaja on omavahel suhelnud võlgnevuse teemal ning nendevahelises suhtluses on tekkinud vaidlus võlgnevuse olemasolu osas.

1. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks andmeid tema väidetava võlgnevuse suhtes avaldanud mõnele kolmandale isikule. Hageja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostjal õigust volitatud töötlejana hageja isikuandmeid töödelda ulatuses, mis oli vajalik parkimisteenuse osutamisest tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kostja poolt ühegi ebakohase väärtushinnangu avaldamist. Hageja ei ole põhistanud, miks oli tema arvates tegemist olukorraga, kus kostja oleks pidanud koheselt teadma sellest, millal hageja parkimistrahvid Ühisteenustele ära tasus. Kostja ei ole 20.05.2019 pöördumises avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Andmeid hageja võlgnevuse kohta ei ole avaldatud kolmandatele isikutele.
2. Hageja maksekorraldusest nähtub, et ta tasus vaid leppetrahvinõuded, jättes tasumata seaduslikul alusel esitatud võla sissenõudmise kulu. Hageja esitas väljavõtte enda e-posti aadressilt, millest nähtuvalt oli kostja talle alates 20.05.2019 kuni 17.10.2019 saatnud korduvaid võlateateid viitega Ühisteenuste leppetrahvidele. Teadete täpne sisu kohtule esitatud tõendist ei nähtu. Hageja esitas ka teise väljavõtte e-posti aadressilt, millele on kostja saatnud
3. aasta novembris ja detsembris võlanõudeid, kuid tõendist ei nähtu, millisele e-posti aadressile pöördumisi saadeti ja milline oli teatiste sisu.
4. Väiteid, milliste kohaselt teavitas hageja kostjat nõuetekohaselt leppetrahvi tasumisest, saates talle maksekorraldused, ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole samuti tõendanud väidet, mille kohaselt ei ole Ühisteenused hageja võlgnevuse nõuet andnud menetlemiseks üle kostjale.
5. Kostja ei ole 25.11.2019 e-posti aadressile XXX saadetud e-kirjas avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid, sest kirja saatmise ajal oli hagejal endiselt tasumata kahe nõude osas võla sissenõudmise kulud. E-kiri oli selgelt adresseeritud hagejale endale, mitte teistele isikutele. Seda, et e-kirjaga oleks saanud tutvuda mistahes kolmandad isikud, ei ole hageja tõendanud. Hageja on omaks võtnud, et e-posti aadressi XXX kasutas äriühing, mida hageja ise juhatas. Seega oli hageja ise e-posti aadressi kasutajaks. Asjaolu, et samale e-posti aadressile oli ligipääs äriühingu töötajatel, kes tutvusid kostja e-kirjaga, ei ole hageja tõendanud.
6. Käsunduslepingu punkt 4.1.
7. nägi täpsemalt ette, et kostja pidi pärast käsundiandjalt tellimuskirja saamist alustama viivitamatult võlamenetlusega ning sealjuures teavitama 6 2-20-5314 võlgnikku käsundiandja otsusest anda võlg menetlusse käsundisaajale. Samas nägi lepingu punkt 4.3.1 käsundiandjale ette kohustuse teavitada käsundisaajat viivitamatult võlgniku teostatud maksetest käsundiandja arveldusarvele. Kui Ühisteenused jättis kostja lepingut rikkudes teavitamata hageja tehtud maksest, ei saa kostjale ette heita andmete õigusvastast avaldamist. Hageja ise ei edastanud kostjale makse tegemist tõendavat teadet. Asjakohatud on hageja väited, et kostja ei teavitanud teda Ühisteenuste otsusest anda võlg kostja menetlusse. Kostja koostatud nõudekirjadest nähtub selgelt, et kostja teavitas hagejat, et nõuab sisse hageja võlgnevust Ühisteenuste eest. Hageja väited, et kostja on saanud andmed hageja enda ja tema võlgnevuste kohta ebaseaduslikult, on täielikult põhistamata ja tõendamata. Apellatsioonkaebus
8. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
9. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Hageja väited on kokkuvõtlikult järgmised.
10. Maakohus ei ole analüüsinud, millest tulenevalt oli Ühisteenustel õigus anda kostjale üle hageja kontaktid ja loovutada võlg kostjale. Kostja ei ole kinnitanud, et ta sai hageja nõusoleku hageja isikuandmete töötlemiseks. Käsunduslepingu p 4.1.2 kohaselt tulnuks hagejat teavitada sellest, et võlg on kostjale üle antud. Seda tehtud ei ole, mistõttu kostjal ei ole seaduslikku alust hagejalt võlgnevust nõuda.
11. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt sissenõudmiskulu hüvitise tasumist. Käsunduslepingu p 4.3.8 kohaselt ei ole kostjal õigus saada Ühisteenustelt tasu, kui sissenõudmise menetlus lõpetatakse ja menetlus jooksul ei ole toimunud laekumisi. Kostjale laekumisi ei toimunud ja menetlus lõppes, seega ei pea hageja kostjale maksma sissenõudmiskulu hüvitist.
12. Maakohus jättis ebaõigesti vastu võtmata hageja tõendi, mille hageja esitas internetilingina. Eesti on e-riik ja kohus peaks sellist tõendit arvestama.
13. Maakohus hindas ebaõigesti hageja poolt esitatud tõendeid ja tegi nendest ebaõige järelduse, et hageja kohta ei ole ebaõigeid andmeid avaldatud ega tema au ja väärikust teotatud.
14. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtule esitatud tõendist ei nähtu, millisest telefonist ekraanitõmmis tehtud on ja kas tegemist on hageja kasutuses oleva telefoniga. Raske on ette kujutada, et hageja leidis kedagi, kes samadel päevadel suhtles sama firmaga ja andis hagejale tema mobiilist ekraanitõmmise. Kohus hindas valesti ka esitatud salvestise sisu. Kostjaga suhtlemisel proovis hageja välja selgitada, kas kostja nõuab temalt juba tasutud trahvi või on veel mingi trahv, millest hageja ei tea. Sama kõne käigus annab ta korduvalt teada, et kõik tema teada olevad trahvid on tasutud ja sellest ta kirjutas kostjale. Seega, jutt puudus selle kohta, et hageja saatis kostjale maksekorraldusi, vaid jutt oli selles, et ta saatis teate võla puudumise kohta. 7 2-20-5314
15. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole 25.11.2019 e-posti aadressile XXX saadetud e-kirjas avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Maakohus jättis hindamata hageja väited ja käsunduslepingu tingimused.
16. Maakohus võttis ebaõigesti arvesse alla kirjutamata kirja, milles kostja kinnitas Ühisteenuste esindajale, et kostja on seisuga 23.04.2019 võtnud kohtueelsesse võlanõude menetlusse sõiduki XXXXXX suhtes koostatud nõuded. Käsundusleping näeb ette, et mitte kostja ei võta menetlusse, aga Ühisteenused annab kostjale menetlusse tema poolt kindlaks määratud võlgnevuse.
17. Maakohus järeldas valesti, et esimesed telefonikõned võlgnikule tehti mõlema leppetrahvi osas 08.05.
18. Hageja kinnitab, et kostja ei ole temaga mingil viisil ühendust võtnud enne 20.05.
20. Ettevõtte juhi maksejõuetusele viitamine laimab hageja au ja väärikust ning kahjustab tema ärilist mainet. Kostja põhjustas hagejale stressi ja see on negatiivselt mõjunud hageja tööalasele ja isiklikule elule. Vastustaja seisukoht
21. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24. Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli õigus hageja isikuandmeid töödelda ja hagejalt võlgnevust nõuda. Kui isik kasutab tasulise parkimise teenust, on teenust osutaval isikul õigus töödelda teenuse kasutaja isikuandmeid lepingu täitmiseks või teenuse osutaja lepingust tulenevate õiguste tagamiseks. Muuhulgas on tasulise parkimisteenuse osutajal õigus kasutada andmeid selleks, et tuvastada teenuse saanud isik ja esitada talle nõudeid juhul, kui teenuse eest on jäetud tasumata. Maakohus viitas õigesti isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 punkt 1 alapunktile 6, mille järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik muuhulgas juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalisel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Lisaks on isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 punkti 1 alapunkti f alusel lubatud, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Ühisteenustega sõlmitud kliendilepingu 24.08.2012 alusel oli kostja parkimisteenuse osutaja käsundisaajaks. Lepingu punkti 2.
25. järgi osutas kostja ettevõttele võla sissenõudmise teenust käsundiandja soovil nõuet ennast loovutamata. Lepingu punkti 2.
26. järgi pidi käsundiandja 8 2-20-5314 andma käsundisaajale informatsiooni võlanõuete ja võlgnike kohta. Maakohus järeldas eeltoodust õigesti, et kostja oli lepingu alusel võlgnike, sealhulgas hageja andmete volitatud töötleja.
27. Võlgniku teavitamata jätmisest võla sissenõudmise osas käsunduslepingu sõlmimisest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et käsundisaaja käsundit kehtivalt ei saaks. Ehkki 24.08.2012 Ühisteenuste ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu p 4.1.2 näeb ette kostja kohustuse teavitada võlgnikku käsundiandja otsusest anda võlg menetlusse käsundisaajale (tl 31-32), ei saa sellest järeldada, et võlgniku teavitamata jätmisel poleks käsundisaaja õigustatud võlgnikult võlga nõudma. Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja ning käsundisaaja peab käsundi täitma vastavalt lepingule, milleks oli antud juhul võla sissenõudmine hagejalt. Seejuures ei avalda käsunduslepingu kehtivusele mõju võlgniku teavitamine. Samas on käesolevas asjas hageja ise hagiavalduses kinnitanud ja esitanud tõendi selle kohta, et kostja on hagejat teavitanud Ühisteenuste poolt kostjale üle antud võla menetlemisest. 20.05.2019 teatas kostja hagejale, et ta on volitatud sisse nõudma Ühisteenustele tasumata jäänud võlgnevust, mis on tekkinud parkimistrahvi tasumata jätmisest 28.02.2019 (tl 6-7). Samuti on hageja kinnitanud hagiavalduses, et 30.05.2019 esitas kostja nõude tasuda Ühisteenustele tasumata võlgnevus, mis seisneb kahe parkimistrahvi tasumata jätmisest (14.02.2019 ja 28.02.2019 kokku summas 80 eurot, millele lisandub sissenõudmiskulu kokku 30 eurot).
28. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostjal polnud õigust hagejalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja viitab käsunduslepingu punktile 4.3.8, mille kohaselt ei ole kostjal õigus saada Ühisteenustelt tasu, kui sissenõudmise menetlus lõpetatakse ja menetlus jooksul ei ole toimunud laekumisi. Hageja väitel kostjale laekumisi ei toimunud ja menetlus lõppes, seega ei pea hageja kostjale maksma sissenõudmiskulu hüvitist. Ringkonnakohtu hinnangul mõistab hageja viidatud lepingu punkti ebaõigesti. Käsunduslepingu viidatud säte ei näe ette, et kui võlg makstakse otse Ühisteenustele sissenõudmismenetluse ajal, pole kostjal õigust nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist võlgnikult. Antud lepingu punkti kohaselt pole kostjal õigust saada tasu kantud kulutuste osas juhul kui laekumisi ei ole üldse toimunud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja tasus leppetrahvid ajal, mil kostja täitis Ühisteenuste poolt talle antud käsundit. Seega hageja poolt viidatud lepingu p 4.3.8 antud juhul ei kohaldu. Seejuures ei mõjuta kostja õigust saada sissenõudmiskulu see, et hageja tasus leppetrahvid kostja sissenõudmismenetluse ajal Ühisteenustele. Maakohus viitas õigesti

§ 113

2 lg 2 punktile 1 ja käsunduslepingu punktile 5.1, mille alusel oli kostjal õigus saada sissenõudmiskulude hüvitist summas 15 eurot ühe nõude eest ning nõuda selle tasumist hagejalt.

1. Hageja heidab maakohtule ette, et kohus jättis ebaõigesti vastu võtmata hageja tõendi, mille hageja esitas internetilingina. Hageja väitel on Eesti e-riik ja kohus peaks sellist tõendit arvestama. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei saanud internetilinki tõendina arvestada. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Seega on dokumentaalse tõendi määratlemisel oluline, et seda saaks menetluses igal ajal esitada tajutaval kujul. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga link mingile internetileheküljele seda, et sealt nähtuv oleks igal ajal menetluses ühtemoodi tajutaval kujul esitatav. Internetilehekülgi on võimalik muuta, seejuures võib link või lehekülg, millele link juhatab üldse kaduda. Kohtumenetluse tõendi kogumise ja tõendite uurimise põhimõtetega ei ole kooskõlas see, kui 9 2-20-5314 tõendi sisu menetluse kestel muutub. Samuti sätestab TsMS § 56 lg 2, et tsiviilasja toimikut peetakse kirjalike dokumentide kogumina ning TsMS § 56 lg 3 teise lause kohaselt võib elektroonilise dokumendi toimiku juurde võtta ka salvestisena kohtu infosüsteemis või digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia säilimine kohtute infosüsteemis. Internetilink ei vasta ka eeltoodud tingimustele, kuna ei ole tagatud selle säilimine. Maakohus selgitas hagejale 01.10.2020, et hageja esitatud interneti link ei ole arvestatav tõendina, sest link võib ajas muutuda või kaduda. Sellele vaatamata hageja väljatrükki viidatud internetileheküljest ei esitanud.
2. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.

§ 1047

lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Maakohus leidis õigesti, et

§ 1047

kohaldamise esmaseks eelduseks on faktiliste ja ebaõigete andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Vaidlust ei ole, et kostja saatis 20.11.2019 e-posti aadressile XXX e-kirja, mille kohaselt oli kostja menetluses hageja võlgnevus Ühisteenuste eest summas 70 eurot (leppetrahv 40 eurot + sissenõudmiskulu 15 eurot + 15 eurot). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja saatis 25.11.2019 e-posti aadressile XXX e-kirja, milles selgitas, et hageja võlgnevus on 30 eurot (s.o sissenõudmiskulu 15 eurot + 15 eurot). Vaidlustamata asjaoludel tasus hageja Ühisteenustele kaks trahvinõuet 27.05.2019, kuid sissenõudmiskulu ei olnud hageja seisuga 25.11.2019 tasunud. Seega oli kostja poolt 20.11.2019 ja 25.11.2019 saadetud e-kirjades märgitud hageja võlgnevus 30 euro osas õige. Ebaõige oli üksnes 20.11.2019 e-kirjas märgitud hageja võlgnevus 40 euro osas, kuid seejuures tuleb arvesse võtta kostja teadmist või teadma pidamist sellises osas võlgnevuse puudumise kohta. Maakohus viitas õigesti käsunduslepingu punktile 4.3.1, mis näeb käsundiandjale ette kohustuse teavitada käsundisaajat viivitamatult võlgniku teostatud maksetest käsundiandja arveldusarvele, ning järeldas sellest põhjendatult, et kui Ühisteenused jättis lepingut rikkudes kostjat teavitamata hageja tehtud maksest, ei saa kostjale ette heita andmete õigusvastast avaldamist. Hageja ise ei edastanud kostjale makse tegemist tõendavat teadet ja lepingu kohaselt ei olnud kostja kohustuseks kontrollida hageja poolt maksete tegemist Ühisteenustele. Seejuures ei hinnanud maakohus ebaõigesti kohtule hageja poolt esitatud kõne salvestise sisu. Salvestisest tehtud kirjaliku tõlke kohaselt väitis hageja kostjale üksnes, et ta on trahvid tasunud ja on esitanud maksekorraldused, kuid kostja väitis, et pole neid saanud (tl 76). Seega ei saa nimetatud tõend tõendada hagejal parkimistrahvide osas võlgnevuse puudumist. 51. Samuti leidis maakohus õigesti, et tõendatud ei ole kostja poolt hageja võlgnevuse ja muude isiklike andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Hageja väitel kasutas e-posti aadressi XXX äriühing, mille juhataja oli hageja. Seega oli hageja ise nimetatud e-posti aadressi kasutajaks. Asjaolu, et samale e-posti aadressile oli ligipääs äriühingu töötajatel, ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 20.11.2019 ja 25.11.2019 kostja poolt saadetud e-kirjadega oleksid kolmandad isikud tutvunud. Ringkonnakohus ei nõustu, et hagiavalduse lisad 5 ja 9 nimetatud asjaolusid tõendaks. Nendest lisadest nähtub üksnes, et aadressile XXX on kostja poolt saadetud e-kirju (tl 11 ja 15). 52.

§ 1046

lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus on selgitanud, et 10 2-20-5314 väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 18.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Maakohus leidis õigesti, et ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ei ole tegemist siis, kui kirja adressaat loeb talle saadetud kirja tooni ebaviisakaks või agressiivseks. Kostja poolt ekirjades ja sõnumites avaldatu: „meie menetluses on teie võlgnevus..., Tasuda hiljemalt..., info edastatakse maksehäirete registrisse!“ ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul käsitletav ebakohase väärtushinnanguna. Tegemist ei ole isegi ebaviisaka väljendusega, seda enam halvustava hinnanguga.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited maakohtu järeldustele seoses hageja poolt esitatud tõenditega põhjendamatud. Hageja ei ole esile toonud, kuidas saanuks maakohus tõenditest tehtavate teistsuguste järelduste puhul jõuda hagi rahuldamiseni. Maakohus on kõiki tõendeid kooskõlas TsMS §-ga 232 hinnanud ja oma siseveendumuse kohaselt teinud järeldused nende tõendusliku väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja neid ei korda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
3. Kostja esitas 20.09.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 225 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 90 eurot (lisandub käibemaks).
4. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs koos maakohtu otsusega ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks toiminguteks kulunud aeg.
5. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 32-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära on kohtupraktikas peetud põhjendatuks kuni 100 eurot tund ilma käibemaksuta.
6. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 225 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 11