KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-25-877 Haldusasi X. X kaebus Sotsiaalkindlust

) § 34 lg-d 1 ja 2). Hüvitise suuruseks määrati 3016,71 eurot. SKA maksis kaebajale vanemahüvitist

1. jaanuarist kuni
2. detsembrini
5. augusti
6. a otsusega P7-2023-638737 lõpetas SKA alates
7. septembrist 2023 kaebaja vanemahüvitise kasutamise õiguse seoses hüvitise saaja vahetamisega (

§ 461lg 8).

Kaebaja avaldas soovi hüvitisest loobuda, nii et hüvitise saamise õigust hakkab kasutama lapse isa.

2. augusti
3. a otsusega P7-2023-640021 määras SKA vanemahüvitise Y. kasvatamise eest tema isale. Otsuse järgi oli hüvitise kasutamise perioodiks
4. september 2023 kuni
5. oktoober
8. novembri
9. a otsusega P7-2023-1137192 määras SKA kaebajale seoses Y. kasvatamisega lapse isaga samal ajal kasutatava jagatava vanemahüvitise ajavahemikuks
10. kuni
11. septembrini 2024 (

§ 34lg 3).

2. oktoobril 2024 teavitas SKA kaebajat, et tal võib olla tekkinud
3. a septembrikuu eest vanemahüvitise enammakse, kuna talle selles kuus välja makstud töötasu brutosumma ületab vanemahüvitise määra. SKA selgitas, et vanemahüvitise vähendamist ei rakendata viimasel hüvitise maksmise kalendrikuul tulu osas, mis järgneb hüvitise saamise õiguse lõppemisele. Kuna kaebaja puhul on tegu vanemahüvitise viimase kuuga, palus SKA esitada tööandja tõend tulu kohta, millelt arvestatud sotsiaalmaks kanti
4. a septembrikuusse.
5. Kaebaja esitas
6. novembril 2024 nõutud tõendi vormil „Tõend sotsiaalmaksuga maksutatava tulu kohta“. Selle järgi maksti kaebajale
7. septembril 2024 välja kuupalk koos puhkusetasuga
8. kuni
9. augusti 2024 eest 3092,22 eurot ja poolaasta boonus
10. jaanuari kuni
11. juuni 2024 eest 4347,13 eurot.
13. novembril 2023 teavitas SKA kaebajat, et on tulutõendi kätte saanud ja enammakse tühistanud.
15. veebruaril 2025 tegi SKA ettekirjutuse P13-V2025-044885, mille alusel kohustas kaebajat maksma tagasi alusetult makstud vanemahüvitise 1772,25 eurot. 8.
16. Amet lähtub

1 § 14 lg-st 1, § 44 lg-test 1 ja 3 ning § 46 4 lg-st 3; samuti sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p-st 3 ja §-st

1. 8.
2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel sai kaebaja
3. a septembris brutotulu 7439,36 eurot. See ületab poolt hüvitise ülempiiri.
4. novembril 2024 teavitas SKA kaebajat ekslikult, et enammakse on tühistatud. Järelkontrolli käigus tuvastati, et kaebaja vanemahüvitise enammakse
5. a septembri eest on kehtiv ja kuulub sissenõudmisele. Tulu ei ole teenitud pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist. Ameti eksitus ei vabasta kaebajat enammakse tagastamise kohustusest. 8.
6. Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks tulu, millelt tööandja on Maksu- ja Tolliametis deklareerinud sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise vähendamisel tuleb lähtuda kogu kuus teenitud tulust (vt

§ 44lg 1).

Oluline pole see, millal tulu on teenitud. 8.4. SKA andis kaebajale võimaluse avaldada oma seisukoht. Kaebaja leidis, et kohaldada tuleks

§ 44

lg 5 p 5: tulu oli teenitud ajavahemikul, mil talle vanemahüvitise maksmine oli peatatud. SKA selgitas, et lapsevanemate soovil vahetati 1 Kuni 31. detsembrini 2025 kehtinud redaktsioon. 2

ei sätesta, et jagatava vanemahüvitise saajaid võib olla korraga mitu. Erandina on

§ 34

lg 3 p 1 järgi mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist samal ajal kuni 60 kalendripäeva. Jagatavat vanemahüvitist saab koos kasutada, kui peamine jagatava vanemahüvitise saaja ei ole vanemahüvitise maksmist peatanud. Ajavahemikul

1. kuni
2. septembrini 2024 said jagatavat vanemahüvitist nii peamine saaja (lapse isa) kui ka kaebaja. 8.
3. Kaebaja ei esitanud SKA-le õigel ajal teavet oma sissetuleku kohta (

§ 462 lg 1).

SKA-l pole alust tagasinõudest loobuda (vt SÜS § 31 lg 3).

1. Kaebaja esitas vaide, mille SKA jättis
2. märtsi
3. a vaideotsusega nr 5.2-3/3792-2 rahuldamata. 9.
4. Lapse isa sai vanemahüvitist
5. kuni
6. septembrini
7. Seejärel lapsevanemad õigust vanemahüvitisele ei kasutanud. Põhisaaja ehk teine vanem planeeris vanemahüvitise uueks perioodiks
8. september kuni
9. oktoober
10. 9.
11. SKA ei olnud peatanud kaebajale vanemahüvitise maksmist. Kaebaja kui varasem hüvitise põhisaaja loobus hüvitisest teise vanema kasuks ning hüvitise põhisaajaks määrati teine vanem.
12. septembrist 2023 kuni
13. septembrini 2024 oli vanemahüvitise maksmine lapse isale peatatud. 9.
14. Kaebajale septembrikuus makstud töötasu ja tulemustasu loetakse tema septembrikuu tuluks, millest tulenevalt kuulub vanemahüvitis ümberarvutamisele.

§ 44lg-s 5 sätestatud erandeid pole alust kohaldada.

Tegu polnud vanemahüvitise saamise esimese kuuga, kuna kaebaja oli varem hüvitist saanud. Kohaldada ei saa ka viimase kuu erandit, kuna tulu oli teenitud enne

1. septembrit
2. Ka ühtegi muud nimetatud eranditest ei esine. Ei nähtu, et tegemist oleks enne hüvitisele õiguse tekkimist saamata jäänud tuluga, mis maksti sotsiaalmaksu maksja süül välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul. Kaebaja ei kasutanud ka võimalust vanemahüvitist varasemaks ajaks planeerida või selle maksmist edasi lükata.
3. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistada. 10.
4. Kohaldada tuleb

§ 44lg 5 p-s 5 ettenähtud erandit.

Kaebaja teenis tulu ajal, mil vanemahüvitise maksmine talle oli peatatud, s.o ajal, mil talle hüvitist ei makstud (vt

§ 461

lg 4).

§ 44

lg 5 p-s 5 pole täpsustatud, kummale vanemale peab hüvitise maksmine olema peatatud. Enne 2. septembrit 2024 oli hüvitise maksmine mõlemale vanemale peatatud: sel ajal ei saanud hüvitist ka lapse isa.

§ 44

lg 5 p 5 kohaldamisel on oluline üksnes see, kas tulu teeniti ajal, mis jäi vanemahüvise maksmise peatamise ja hüvitise maksmisega jätkamise vahele. Nii see praegu oli. 10.2.

-is pole kasutatud väljendeid „vanemahüvitisest loobumine“ või „peamine vanemahüvitise saaja“. Hüvitise maksmise peatamise mõtteks on tagada, et vanem saaks töötamist ja puhkamist pikemalt ette planeerida. Vastustaja tõlgendus on vastuolus

§ 44

lg-s 1 sätestatud vanemahüvitise ümberarvutamise eesmärgiga, milleks on välistada olukord, kus lapsevanem saab sama aja eest nii vanemahüvitist kui ka piirmäära ületavat tulu. 11. SKA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 3

§ 44lg 5 p-i 5.

Jagatavat vanemahüvitist on õigus kasutada ühel selleks õigustatud isikul, v.a

§ 34lg 1 p-s 3 sätestatud võimalus kasutada samal ajal kuni 60 kalendripäeva.

Selle sätte alusel kasutas kaebaja jagatava vanemahüvitise päevi samal ajal lapse isaga. Kaebaja planeeris

1. novembril 2023 lapse isaga samal ajal kasutatava jagatava vanemahüvitise päevade kasutamise perioodiks
2. kuni
3. septembri
4. SKA vormistas talle jagatava vanemahüvitise määramise otsuse. 11.
5. Vanemahüvitise maksmise kalendrikuu on kuu, mille eest hüvitist makstakse. Vanemahüvitis septembrikuu eest maksti välja oktoobris, kuid see loetakse makstuks septembrikuu eest. Kaebaja sai septembrikuus tulu 7439,35 eurot, mis oli suurem kui pool hüvitise ülempiirist. Seetõttu tuli tema vanemahüvitist vähendada.

§ 44

lg 1 mõttes ei ole oluline, millal tulu teeniti, vaid aluseks võetakse tulu saamine. Kaebaja sai tulu septembris 2024. 11.4. Ühtegi

§ 44lg-s 4 sätestatud erandit pole alust kohaldada.

Vanemahüvitise saaja võib SKA-le esitada teate vanemahüvitise maksmise peatamiseks või jätkamiseks. Vanemahüvitise maksmine peatub ja jätkub isiku määratud kuupäevadel (

§ 461lg-d 1 ja 2).

Kaebaja ei olnud alates

1. septembrist 2023 vanemahüvitise saajaks, selleks oli lapse isa. Seetõttu pole praegust olukorda võimalik käsitleda vanemahüvitise maksmise peatamisena.
2. Kaebaja esitas seisukoha. 12.
3. Kui kohus ei nõustu sellega, et kohaldada tuleb

§ 44

lg 5 p-s 5 sätestatud erandit, tuleb kohaldada

§ 44lg 5 p-i 1.

Vastustaja leiab, et kaebajal ei olnud ajavahemikul

1. septembrist 2023 kuni
2. septembrini 2024 õigust vanemahüvitisele. Seega tekkis kaebajal õigus vanemahüvitisele
3. septembril
4. Kaebaja sai sel kuul esimest korda jagatavat vanemahüvitist. Vaidlust ei ole selle üle, et tulu, mis kaebajale
5. a septembris laekus, oli teenitud hüvitise saamise kalendrikuule eelnenud ajal. 12.
6. Vastustaja seisukoht, mille järgi saab

§ 44

lg 5 p-s 1 ettenähtud erandit kohaldada vaid vanemahüvitise esmakordse väljamakse korral, pole õige. See kohaldub ka juhul, kui vanemale on enne jagatavat vanemahüvitist makstud ema vanemahüvitist (vt Tallinna Halduskohtu

1. märtsi
2. a otsus haldusasjas nr 3-231548, p 8). Vaidlust pole selle üle, et kaebaja sai jagatavat vanemahüvitist esimest korda
3. a septembris. 12.
4. Põhjendatud pole nõuda vanemahüvitise tagasi maksmist tulu eest, mille kaebaja teenis ajal, mil ta ei olnud vanemahüvitise saajaks. Vanemahüvitise vähendamise eesmärgiks on välistada olukorrad, kus lapsevanem saab sama aja eest nii vanemahüvitist kui ka kõrget töötasu. KOHTU PÕHJENDUSED 4

§ 37

lg 1; vrd ema vanemahüvitis

§ 35

lg 1 ja isa vanemahüvitis

§ 36lg 1).

SKA

1. oktoobri
2. a otsusest nähtub, et kaebajale määrati vanemahüvitis

§ 37alusel.

Seega kasutas ta toona jagatavat vanemahüvitist.

1. a septembris kasutas kaebaja õigust saada jagatavat vanemahüvitist üheaegselt lapse isaga, kes oli määratud paari ühise lapse kasvatamise eest jagatava vanemahüvitise saajaks alates
2. septembrist
5. a septembrikuus kehtis reegel, et vanemahüvitise saamisega samal ajal töise tulu teenimise korral vähendati määratud vanemahüvitist juhul, kui teenitud tulu ületas poolt vanemahüvitise ülempiirist (kuni
6. detsembrini 2025 kehtinud redaktsioon (vana redaktsioon: v.r) § 44 lg 1). Vanemahüvitise vähendamisel lähtuti kassapõhisest, mitte tekkepõhisest arvestusest, eesmärgiga hõlbustada süsteemi administreerimist (vt Riigikohtu üldkogu
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p-d 48 ja 56). Riigikohus on leidnud, et kassapõhisest arvestusest tingitud mõningad ebavõrdsused võivad olla süsteemi administreerimise lihtsuse huvides aktsepteeritavad (samas, p 56). Seda aga eeskätt juhul, kui sellega põhjustatav ebavõrdsus pole ülemäära intensiivne ning positiivne mõju süsteemi administreerimise lihtsusele on tegelik ja tõendatud.
9. Seadusandja oli kehtestanud kassapõhisest arvestusest rea erandeid, vt

v.r § 44 lg 5 p-d 1–5). Erandite eesmärgina saab näha kassapõhisest arvestusest tingitud võimaliku ebaõigluse leevendamist, st selle tagamist, et vanemahüvitist vähendataks eeskätt olukorras, kus inimene on teeninud töist tulu hüvitise saamisega samal ajal. 16. Vastustajaga saab nõustuda, et

v.r § 44 lg 5 p-s 5 sätestatud erand praegusel juhul ei kohaldu. See säte nägi ette, et vanemahüvitist ei arvutatud ümber sellise tulu laekumise korral, mille isik teenis ajavahemikul vanemahüvitise maksmise peatamisest kuni selle jätkamiseni. Vanemahüvitise maksmise peatamine on reguleeritud

§-s

1. Selle all mõeldakse olukorda, kus üks ja sama vanemahüvitise saaja kasutab oma õigust planeerida talle määratud vanemahüvitise kasutamist, seda vastavalt vajadusele peatades ja jätkates. Praegu sellise olukorraga tegu ei olnud.
2. Kohus leiab aga, et praegusel juhul saab kohaldada erandit, mis oli sätestatud

v.r § 44 lg 5 p-s 1: hüvitise vähendamist ei rakendata esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu puhul. Kaebajal ei olnud enne seda, kui ta asus

1. a septembris kasutama õigust saada jagatavat vanemahüvitist lapse isaga samal ajal, õigust vanemahüvitist saada. Vanemahüvitise saamise õigus oli
2. a septembrikuule eelnenud kalendrikuudel lapse isal. Kaebaja esitas SKA-le

v.r § 463 lg 1 p-le 1 vastava tööandja tõendi selle kohta, et kogu septembris 2024 tema arvele laekunud tulu oli teenitud kalendrikuudel, mil tal ei olnud õigust vanemahüvitisele (digitoimiku leht 60). 18. SKA lähtus kitsamast tõlgendusest, mille järgi nimetatud erand kohaldus üksnes olukorras, kus hüvitise saajale maksti sama lapse kasvatamise eest jagatavat vanemahüvitist esmakordselt. Kohtule ei nähtu, et selline tõlgendus annaks süsteemi administreerimise lihtsuse vaatest olulise eelise võrreldes kohtu antud avarama tõlgendusega. Samas põhjustaks see kaebaja õiguste märkimisväärse riive. Pole põhjust lähtuda kaebaja õigusi enam piiravast tõlgendusest. 5