Kohus KOHTUMÄÄR U S Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-26-5083 Tsiviilasi R.L hagi U.Y tagasiulatuva ela

) § 371 sätestatud aluste esinemisel. 3.

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. 4.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Hageja on käesoleval juhul esitanud kohtule hagiavalduse kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. PKS § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülanejad. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamiseks. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). Eeltoodust nähtuvalt eeldab kohtu hinnangul elatishagi rahuldamine poolte vahel põlvnemissuhte olemasolu.
2. Hagiavaldusest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr xxxxxxx otsusega rahuldanud kostja hagi hageja vastu isaduse vaidlustamise nõudes ning tuvastanud, et hageja ei põlvne kostjast ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt on kostja hageja isa (kohtulahend on jõustunud 20.11.2025). Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 07.03.2007 lahendis nr 3-2-2-2-07 märkinud, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini.
3. Kuivõrd elatise nõude esitamise eelduseks on, et hageja põlvneb kostjast, siis ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul hageja hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on küll oma 19.11.2008 lahendis nr 3-2-1-93-08 leidnud, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks, siis käesoleval juhul on hageja esitanud hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rohkem kui 3 kuud peale lahendi jõustumist, millega tuvastati, et hageja ei põlvne kostjast. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus elatise hagi oleks esitatud vanema kande ebaõigeks tunnistamise menetluse ajal, millisel ajal oleks lapse vanemana sünniakti kantud isikul kohustus anda lapsele ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd hageja hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Tulenevalt

§ 372

lg 4 tagastab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral avalduse koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. 9.

§ 372lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust määrata

§ 174lg 1 alusel kindlaks menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 3